www.militaar.net

Oli kunagi Tartus Kroonuaia autosilla koha peal, puidust, raudpontoonide peal, koosnes vist kaheksast lülist ja minu teada kuulus sõjaväele, ilmselt siis Tartu garnisonile. Igatahes vägev ehitis oli ja võiks praeguseni alles olla. Kui laev läbi läks, haagiti paar lüli lahti ja pukseeriti kalda alla, paar korda on ta osaliselt põhja ka vajunud ja kevadel koos jää ja suurveega allavoolu kulgend.

Mis sellest sillast lõpuks sai, kas keegi teab?

Noh - sõjaväele ei kuulunud see sild päris kindlasti mitte.
Võib- olla mitte - aga võibolla linnale.Õigem oleks ütelda,et nõukogude võimule.
Igatahes kui osa sillast kevadise suurveega jälle allavoolu läks,oli Tartu jõeasadam see,kes kadumaläinu tagasi tõi.Aga ega nad sellega eriti kiirustanud.
Minu mäletamise järgi oli sild nelja ristkülikukujulise pontooni peal nii,et kahte keskmist sai vajadusel lahti ühendada ja tagasi paigaldada.
Aga eriti seda ei tehtud.
Kui "Koidula" või "Kreutzwald" suurveega alt läbi ei mahtunud,siis lihtsalt lihtsalt ei sõidetud niikaua kuni jälle mahtus.
Läks ta muidugi kõige kaduva teed -allavett ja igaveseks.Aastat kahjuks ei mäleta enam.

Nagu mäletan, polnud tegu mitte mingite standardujukite, vaid lihtsalt kookukeevitatud raudkuupidega. Ja sõjaväega polnud sellel konstruktsioonil küll miskit tegu.

Kriku
idee on tegelikult õige,et võiks selline teema olla.Iseasi, et mõni võib arvata ,et tegemist pole militaariaga.Aga on ikka küll ja väga.
Minupoolne ettepanek on mitte piirduda ainult Emajõega Võrtsjäve ja Peipsi vahel, vaid ka Emajõe vesikonnaga.Ning sildadele lisaks ka parved.

1941.a. olevat Luunja silla purustanud 118. üksik sapööripataljon, 48. laskurdiviisi ülema käsul.

Luunja silla sambad ei olnud betoonivalu vaid laotud graniitblokkidest.Silla õhkamise juures vist ei kasutatud laengukambreid mis ehituse käigus sillasammastesse jäeti.
Luunja sild taastati 1953 aastaks.

Luunja parv oli siis sõja ajal uuesti tegevuses.Kui oli 1942 küll siis 1944 ka oli.Vähemalt 25. augustini 1944
Foto K.Hintzer

Tegelesin siin natuke Kavastu silla teemaga, aga midagi head praegu ei leidnud (natuke ideid tekkis siiski, nendest juba vastavas teemas). Küll aga leidsin paar omaaegset huvitavat artiklit Luunja silla kohta. Tuleb välja, et algselt oli laual ka idee ehitada Luunja sild üldse keskelt lahtikäivana (küllap siis ülestõstetavana), et laevad läbi mahuks. Veelgi enam - kaaluti koguni varianti ehitada silla asemel tunnel! Ja tuli välja paar momenti, mis tänapäeval pähegi ei tuleks. Esiteks, kõrge sild ei sobiks, kuna sealt puhuks tuul lume minema ja ei saaks hobuste-regedega üle. Samalaadsel põhjusel ei sobinud ka tunnel, kuna seal sees poleks talvel lund ja kui see sinna isegi vedada, sulaks see sügaval asuvas tunnelis ikkagi ära. Vot olid ajad. No kui hästi meenutada, siis aastal 1900 arvati New Yorkis, et aastal 2000 on linnas suurimaks probleemiks tohutu kogus igapäevaselt tänavatele pudenevat hobusesõnnikut .

Luunjas ehitatakse silla asemele Emajõe alla tunnel (Päewaleht, nr. 233, 25 august 1934): https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... 340825.2.7

Luunja tunnelist ei saa asja (Postimees (1886-1944), nr. 300, 2 november 1934): https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... &st=1&l=et

Tahaksin kinnitust et pildil on Kikassaare parv

Nonähh, kui juba keset ööd siin igasugu vanu asju meenutama hakkan, siis panen siia üles ühe pildi:
Võtsin just selle 1947. aasta aerofoto, sest siin on sillaeelse Luunja parveni viiva tee asukoht pildil veel aimatav, kuigi tolleks ajaks juba üles küntud. Ja nüüd nendest värvilistest nooltest. Roheline nool näitab üht suurt sara, mis peaks praeguseni alles olema. 1932. aasta fotol on juba olemas. Pilt oleks otse foorumisse pannes liiga suur: https://ajapaik.ee/photo/178241/luunja-parv-1932/
Kollane nool näitab selle suure kivimaja asukohta tollasel Emajõe lõunakaldal: https://ajapaik.ee/photo/68996/postkaar ... njas-asub/
Neid hooneid enam alles pole, kuid kivimaja asukoht on looduses kergesti äratuntav. Sinised nooled tähistavad teed, mis on praegugi olemas. Punase noolega on aga lugu selline, et see tähistab kohta, kus ma kunagi suviti õngitsesin ja märkasin, et iga natukese aja tagant tuleb pinnale väike õlilaik. Mis seal põhjas võiks olla, sellest pole mul õrna aimugi. Aga kel mingi allveevõimekus on, võib soovi korral uurida (ja pärast siingi teada anda).

Kas need kaks valget täppi seal jões võiks olla sillapostide jäänused? Paralleelteemas dr Sci toodud navigatsioonikaardil ka sama koha peal välja toodud?

Miskised ujukid ülesõidu tähistamiseks ?
T.

Fuchs kirjutas:Kas need kaks valget täppi seal jões võiks olla sillapostide jäänused?

Need nad on jah.

Vaherepliik silla ehitamisest Väikesele Emajõele:
17 alatoidetud saksa sõjavangist koosnev töökomando ehitab käsitööriistade abil 55m veoautot kandva puusilla ühe kuuga.
"Sild Väikesel Emajõel" Hans-Werner Loeck, Grenader 2017, lk 135-140

Ehk see annab aimu võimalikust ehitustempost.
Ps. viimase aja üks põnevamaid ja intrigeerivamaid teemasid siin foorumis.

speedsta kirjutas:Vaherepliik silla ehitamisest Väikesele Emajõele:
17 alatoidetud saksa sõjavangist koosnev töökomando ehitab käsitööriistade abil 55m veoautot kandva puusilla ühe kuuga.
"Sild Väikesel Emajõel" Hans-Werner Loeck, Grenader 2017, lk 135-140

Ehk see annab aimu võimalikust ehitustempost.
Ps. viimase aja üks põnevamaid ja intrigeerivamaid teemasid siin foorumis.

Seda tõenäoliselt siis - kui materjal jõekaldal valmis.