Kriku kirjutas:Nojah, aga vaadake, kus Kuressaare linnuke asub - ülal paremal.
Umbes täpselt tolleagse Aste sõjaväelennuvälja koha peal muidu
See oli suurem kui praeguse Kuressaare Lennujaama maa-alal asunud mingisugune lennurada (kusagilt veel hiljuti lugesin, et 1940 kasutati seda rohkem soldatite spordiväljakuna).
Siit https://www.ww2aerialreconstudies.com/e ... ive--.html 4. pildi kohaselt oli see hilisem tsiviillennuväli siiski 22.8.1944 olemas ja kui pilti 45 kraadi keerata, on ta ka täpselt õiges kohas. Olemas oli ka Raua tn ruleerimisrada (raja otsast loodesse, hilisema KDP-ni ja sealt veidi edasi) ja veel mingi angaar. Aga mis seisukorras ta siis oli? CIA andmeil remontisid Pärnu lennuvälja saksa sõjavangid.
Kas sellest parema resolutsiooniga pilti saada pole?
Ja siin https://www.mil-airfields.de/ee-estonia ... r-base.htm paistab 1966.a seisuga lõunaosas hoopis imelik süsteem -- "Bermuuda kolmnurk", mis väidetavalt olla olnud vanad lennurajad. Ka lõunapoolne seisuala/ruleerimisrada on ebaharilikult lai ning ligi 1 km pikk -- seegi võis olla millalgi lennurajana kasutusel? Tsiviillennuväli on märksa tumedam kui muud rajad -- sammaldunud või asfalteeritud? Lennujaama hoone on vist juba valmis? Muide, ka raudteetamm on seal hästi näha, isegi raudtee asukoht lennu- ja ruleerimisradadel.
Ajakirja "Kodu ja Aed" 2020 aasta juulikuunumbris, ütleb Kristi Kultas-Ilinsky:
"Kui tuli Saksa okupatsioon, siis oli Keila-Joa lossis sakslaste luurekool, aga meil siin (Meremõisa, koht kus nõuka ajal olid ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse puhkeala ja praegugi kinnine suvilateterritoorium- Tarmo) oli lennukite maandumisrada. See läbis muide ka meie praegust krunti".
Saan aru, et see kant on olnud läbi aegade üsna metsane. Kaart vaadates tundub, et jah, seal võis olla umbes 400 m pikkune sirge plats. Aga see tähendas siis ju ikkagi tõusmas-maandumas vaid Fieseler Storche.
Samas....luurekool....asi pidigi ju olema pigem salajane. Kas keegi ehk teab midagi?
Kapral Karu kirjutas:Siit https://www.ww2aerialreconstudies.com/e ... ive--.html 4. pildi kohaselt oli see hilisem tsiviillennuväli siiski 22.8.1944 olemas ja kui pilti 45 kraadi keerata, on ta ka täpselt õiges kohas. Olemas oli ka Raua tn ruleerimisrada (raja otsast loodesse, hilisema KDP-ni ja sealt veidi edasi) ja veel mingi angaar. Aga mis seisukorras ta siis oli? CIA andmeil remontisid Pärnu lennuvälja saksa sõjavangid.
Kas sellest parema resolutsiooniga pilti saada pole?
Ja siin https://www.mil-airfields.de/ee-estonia ... r-base.htm paistab 1966.a seisuga lõunaosas hoopis imelik süsteem -- "Bermuuda kolmnurk", mis väidetavalt olla olnud vanad lennurajad. Ka lõunapoolne seisuala/ruleerimisrada on ebaharilikult lai ning ligi 1 km pikk -- seegi võis olla millalgi lennurajana kasutusel? Tsiviillennuväli on märksa tumedam kui muud rajad -- sammaldunud või asfalteeritud? Lennujaama hoone on vist juba valmis? Muide, ka raudteetamm on seal hästi näha, isegi raudtee asukoht lennu- ja ruleerimisradadel.
Mina ka olen lugenud,et Pärnus lennuväljal olid sakslased, aga ühikuliselt kui palju, seda ei mainitud.
Paljud vanad teavad miks sündis Suur Lasnamäe idee. Tegelikult pidi elamute ehitus minema Õismäelt edasi Harku järve taha. Kuna aga Liidu kaitseministeerium soovis Lasnamäele rajad tohutu raskepommitajate lennuvälja, sealt oli hea tõusta õhku otse merele ja vastikut kapitalisti sai hakata kiiremini pommitama. Siis meie seltsimeestele, vastikutele kommunistidele tekkiski plaan kuidas seda nurjata. Öeldi, et sinna on planeeritud uus linnaosa töölistele ja planeeritud Harku järve tagused maid ei tohiks kasutada, kuna need on viljakad põllumajandus maad. Nii päästetigi Tallinn kinniseks sõjaväe linnaks muutumisest!
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Sai 2005 aastal Aste endise lennuvälja kõrval komandeeringus töötada. Ca pool aastat kokku ja ka kohalikega tihedalt suheldud. Maetud lennukist polnud küll ühtki juttu. Kõrval Laoküla kandis olevat mingi dessantura õppuse käigus üks BMD kuhugi aida katusele maandunud kunagi, aga muud põnevat ei meenu.
Karujärvel kalal käies oli lennukipomme selgelt näha. Kohalikud ütlesid, et need muidu "betonkad". Aga näe, mõned aastad tagasi demineerijad ikkagi said seal kõvasti tööd.
Arvan, et seal seda lennukit pole.
Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Sept, 2023 7:39
Ei ole tõsi. Olen selle Haapsalu lennuvälja otsast otsani läbi kolanud, olid ettevalmistused ka mujal. Tõesti, lennukite remondiangaar oli kindlustamata. Kuid sõjaolukorras pole primaarne hooldusintervalli jälgimine. Olid varjendid isikkoosseisule, laskemoonale, oli sõjaoludeks ette nähtud lendude maa-alune juhtimispunkt soomusklaasist akendega torniga, kütuseladu asus 3 km eemal maa all jne.
Palun viidet või pildimaterjali maa-aluse kütuselao väitele.
Eku kirjutas: ↑01 Sept, 2023 11:26
No joppenpuhh Googelda kolmas vastus googlis nii elementaarsete asjadega võiks ikka hakkama saada.
Kiltsi lennuvälja kütuseladu Läänemaal Ridala vallas https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa% ... seladu.pdf
Päriselt?! Ole pai ja järgmisel korral vaata ka, mida sa paugutad.
Selle sama lingi pealt näeb täiesti edukalt ära, et mahutid olid maapealsed. See pisike reservuaar lk 16 nüüd küll mingi eriline maa-alune rajatis pole. Seda enam, et sama viite lõpus on ka pilt maapealsest 200m3 mahutist, mis võetud jääkreostuse likvideerimise raamatust. Nii et tehkem ikka paremat tööd allikatega.
Eku kirjutas: ↑01 Sept, 2023 11:26
No joppenpuhh Googelda kolmas vastus googlis nii elementaarsete asjadega võiks ikka hakkama saada.
Kiltsi lennuvälja kütuseladu Läänemaal Ridala vallas https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Laanemaa% ... seladu.pdf
Päriselt?! Ole pai ja järgmisel korral vaata ka, mida sa paugutad.
Selle sama lingi pealt näeb täiesti edukalt ära, et mahutid olid maapealsed. See pisike reservuaar lk 16 nüüd küll mingi eriline maa-alune rajatis pole. Seda enam, et sama viite lõpus on ka pilt maapealsest 200m3 mahutist, mis võetud jääkreostuse likvideerimise raamatust. Nii et tehkem ikka paremat tööd allikatega.
Õpeta nagu oma last arvutis kasuta Ctrl+f telefonis otsingu logo selleks , kui koguteksti ei oska/suuda läbi lugeda vajaliku infosaamiseks.
Kütuse põhilaos paiknes maa sees kolm 200 m3 suurust, kuus 50 m3 suurust ja kolm-
kümmend kaks 20 m3 suurust mahutit.