NSVL ja Venemaa tankimootoritest

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1018
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Veiko Palm »

Vastuseks Trummile. Osaliselt.

Ega mingi asja pikalt kasutamine ei pruukinud alati näidata selle asja elujõulisust ja läbimõeldust. Võis tähendada ka laiskust. Või siis seda, et asja vähe kasutatakse :)

Võta näiteks kirsad - kui VF üksuste väljaõppe intensiivsus oleks samana püsinud, kui NL üksuste keskmine intensiivsus, ehk oleks nad senimaani kirsade ja jalarättidega edasi pannud. Nii vähemalt ütles Šoigu ise ühes intervjuus.

Eks tankimootoriga oli sama - kasutusintensiivsus madal, remont käis kannibaliseerimisega, mis nii viga elada, saab hakkama. Läänemaailma kasutusintensiivsusega enam ei saa.

PS. Ja sellest õlijutus (õli mootoris) oli probleemiks enamasti mitte suur õlikulu (mis seal ikka, valad juurde), aga see meeletu suitsupahvakas gaasi vajutades. Eriti külma ja juba natuke kulunud mootoriga.
Kasutaja avatar
T-62
Liige
Postitusi: 885
Liitunud: 24 Juul, 2007 9:50
Asukoht: Pärnumaa metsad
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas T-62 »

Nagu näha ja lugeda on laiaproofiiliga spetsialist oma sõna öelnud - kõiges on süüdi kaadrid, eriti alama astme omad, samas süsteemi kaitseb nagu väljamõeldud kangelane Matrossov. Au ja Kuulsus!

Varemalt sai kirjutatud, et isegi algne V2 läks seeriatootmisse teatud mööndustega,ehk tööiga oli oodatust poole väiksem. Sama jama on tabanud ja kõiki selle mootori edasiarendusi tankide tarbeks. Kõrge konsiiliumi ette anti nõutud hobujõud, vahest isegi alustati seeriatootmist, aga siis asendati deforseeritud mootoriga, sest plaanitud hobused tikkusid liiga ruttu koolema. Sama saatus on tabanud ka kõiki teisetüübilisi mootoreid, olgu need siis vastand kolbidega imed või gaasiturbiinid koos analooge mitteomavate tsüklonitega. Isegi kui need tsüklonid oli võimelised õhku natuke puhastama, siis neid endid oli pea võimatu normaalselt puhastada. Süüstada neid, kes kandsid kirsasid ja tankisti mütsi on selge oma poliitilise ja tehnilise mölaklikkuse näitamine.

Tegelikult ootaks sellisesse teemasse rohkem nende postitusi, kes on asjaga tegelenud, mitte ei ammuta oma teadmisi vene propagandast.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1018
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Veiko Palm »

Proovides laiendada vestlust, siis kas keegi oskab rohkem rääkida kahetaktilistest? Mingi (google-translatega tõlgitud) materjal on näiteks siin https://et.ww2facts.net/31954-a-family-of-two-stroke-diesel-engines-of-soviet-armo.html
moscito
Liige
Postitusi: 232
Liitunud: 30 Juun, 2017 10:56
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas moscito »

Ehk selline reaktiiv sobib ka siia.

https://www.youtube.com/watch?v=Wv0qg7zrjl4
muruniiduk
Liige
Postitusi: 405
Liitunud: 18 Nov, 2021 15:21
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas muruniiduk »

Wots kirjutas:Kuulen häda ja vingu.

Alati võid ju ise teha uurimus tööd ning meid valgustada.

Mõnikord litsentside/oskusteabe hankimine ei ole mitte märk kollektiivsest lollusest vaid vastupidi - kõike pole mõtet ise leiutada.


Kaugel sellest. Kui nüüd pingsalt süvened siis vingumisest asi kauge.

Tõin välja lihtsalt, et tagasihoidlik valik mootoriplatvormidel tuli üllatusena, arvestades konkreetse riigi fookust militaarvõimekusele.

Kui toodad oma militaartehnikat sisseostetud oskusteabega või imporditava tehnikaga, siis sõjaolukorras on piirid kinni ja ei tule enam midagi juurde millega saaks toota/remontida. Eriti irooniline on see olukorras, kus sama riigi meedia pidevalt korrutab oma tehnoloogiate kohta "ne imejet analogov"- aga kõike siiski pole mõtet ise arendada. Võta nüüd kinni.
Kasutaja avatar
Wots
Liige
Postitusi: 815
Liitunud: 21 Jaan, 2005 23:04
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Wots »

T-62 kirjutas:Nagu näha ja lugeda on laiaproofiiliga spetsialist oma sõna öelnud - kõiges on süüdi kaadrid, eriti alama astme omad, samas süsteemi kaitseb nagu väljamõeldud kangelane Matrossov. Au ja Kuulsus!

Varemalt sai kirjutatud, et isegi algne V2 läks seeriatootmisse teatud mööndustega,ehk tööiga oli oodatust poole väiksem. Sama jama on tabanud ja kõiki selle mootori edasiarendusi tankide tarbeks. Kõrge konsiiliumi ette anti nõutud hobujõud, vahest isegi alustati seeriatootmist, aga siis asendati deforseeritud mootoriga, sest plaanitud hobused tikkusid liiga ruttu koolema. Sama saatus on tabanud ka kõiki teisetüübilisi mootoreid, olgu need siis vastand kolbidega imed või gaasiturbiinid koos analooge mitteomavate tsüklonitega. Isegi kui need tsüklonid oli võimelised õhku natuke puhastama, siis neid endid oli pea võimatu normaalselt puhastada. Süüstada neid, kes kandsid kirsasid ja tankisti mütsi on selge oma poliitilise ja tehnilise mölaklikkuse näitamine.

Tegelikult ootaks sellisesse teemasse rohkem nende postitusi, kes on asjaga tegelenud, mitte ei ammuta oma teadmisi vene propagandast.


"Tsüklon" tüüpi põhimõttega eelfiltrid on tänapäeval ka laialdaselt kasutusel - idee on hea ning toimiv kuid see pole kindlasti NSVL leiutis või midagi ainuomast nende tankidele.

Muidugi sa seda oma sõiduauto kapoti alt ei leia - kapitalism. Pigem rasketehnika , ehitustehnika jms teema.

Seda tüüpi filtrite suurim probleem on kui puuduvad tingimused selle hoolduseks(puhtaks pesemiseks).
Viimati muutis Wots, 26 Nov, 2021 3:25, muudetud 1 kord kokku.
nimetu
Liige
Postitusi: 7583
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas nimetu »

PS. Ja sellest õlijutus (õli mootoris) oli probleemiks enamasti mitte suur õlikulu (mis seal ikka, valad juurde), aga see meeletu suitsupahvakas gaasi vajutades.

Pikemaajalisel kasutamisel tekivad selle õli söömisega palju tõsisemad probleemid. Põlemisjäägid katavad igasugused tähtsad pinnad (silindriseinad, õlikanalid jne), mis võib viia mootori tuksi minekuni. Sellisel juhul pole ka ime kui nende mootorite eluiga "ei oma analooge".
Kasutaja avatar
Wots
Liige
Postitusi: 815
Liitunud: 21 Jaan, 2005 23:04
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Wots »

Kapten Trumm kirjutas:Mingi põhjus/motiiv ju selle mootori kasutusel pidi olema, sest kõigele militaarsele lisaks oli NSVL ka juhtiv tootja maailmas erikujuliste diiselmootorite osas (näiteks tähekujulised 42-silindrilised diislid Zvezda sõjalaevadele)?

Et sõjaline juhtkond pani teadlikult vananenud ja halba mootorit peale tankidele, kui seal riigis pole kunagi sõjalistelt asjadelt raha loetud?

Kõik need õlikulud ja klapisääretihendid on pisiasjad, mida lahendatakse õlikanistri kaasa andmisega.
Nõuka mootoritel polnud kuni Lada mootoriteni üldse tänapäevaseid klapisääre tihendeid (sed asendas õlitõrjekate, ka V2 mootoritel).
Ometi oleme nende autidega sõitnud ja ei käinud igal peatusel õli peale valamas.

Ma ise pakuks esimese motiivina, et ühtlustada logistikat ja väljaõpet. Kui laoplatsidel seisis juba enne (kui relvastusse tuli T-54, siis seisid laoplatsidel veel T-34'd) arvukaid ühte tüüpi mootoriga tanke, siis polnud arukas teha midagi diametraalselt erinevat. Ja keskmisest vähem haritud traktoristist juhi kätte polnud gaasiturbiiniga tanke massiliselt anda ka hea mõte.

Kui NSVL võttis 1964 kasutusel T-64 tanki, siis järgi jooksjaks oli (veel) lääs, Euroopas sõideti veel hulk aastaid teisel pool rindejoont suht plekist tankidega.
100 mm klassi esisoomus oli tegija WWII ajal, aga mitte 60ndatel-70ndatel. T-72 oli selle odavdatud rats ja sellest omakorda olid ekspordiks tehtud veel "ratsid" välisriikidesse (sh Soome).


Võtame nii pidi, et ükskõik mis valdkonda me NSVL puhul ei vaata siis 10 aasta jooksul ikka kas asendati toode või tehti uuem/parem alternatiiv. Tempo ja uuenduste sammud olid aeglasemad kui Läänes aga siiski olemas tasapisi.

V-2 "elus hoidmine" tundub mulle täieliku müstikana.

Mis puudutab V-2 ja selle ilma üle laadimiseta sõjajärgseid versioone siis tema liitri võimsus on ainult 10%-15% kõrgem mis kolhoosi traktoritel! . Kui hakata nüüd aastate järgi võrdlema. Eeldus on ka, et samade pöörete juures - tolle aja traktorid(tehase seades) üldiselt üle 1800 pöörde ei tee.

Ja kui hakata ülelaadimisega mootoritest rääkima siis näiteks T-150K traktor(eelseeria toodeti juba 71a) liitrivõimsus juba ületab vabalt hingavaid V-2 mudeleid. Jääb aga alla(kuid mitte palju) ülelaetud V-2 modifikatsioonidele.

Samuti peab siinkohal arvesse võtma, et traktorite puhul on seadistus kindlasti tagasihoidlikum.

Tuletan meelde, et parimad ajud ning materjalid jms läks ikka sõjatööstusse ja see mis üle jäi jaotati muude vahel laiali.

Kas siis NSVL tankimootorid oli nii kehvad või traktorimootorid nii head?

--------------

Esimesed Belaz karjääri kallurid(50.ndate teisel poolel) ka kasutasid V-2 alaforseeritud modifikatsioone kuid 60.ndate keskpaigas mindi üle Jaroslavi-240 tüüpi V12 mootorite peale - ehk siis sisuliselt esimesel võimalusel. Nimelt katsetusel Belaz-540 selgus huvitav tulemus :

Kuigi Yamz 240(360 hj , ilma ülelaadimiseta) on ainult 22L töömahtu võrreldes 38.8L siis praktika näitas 20% väiksemat kütusekulu. Õlikulu , mootori resurss ning remonditavus ja hind(mis oli nagunii kunstlik) olid ka V-2 modifikatsiooni puhul
väga suureks miinuseks.

Pole vist vaja mainida, et Belaz ja nagu ka paljud teised tootjad kes 50.-60.ndatel V-2 mootoreid üritasid kasutada siis need "sõjavõitjad" vahetati esimesel võimalusel välja ja nende juurde ka tulevikus enam tagasi ei pöördutud. Teatav hulk peamiselt(otseselt või kaudselt) sõjaväele mõeldud sõidukeid(peale tankide) jäi neid kasutama - jumal seda teab mis põhjusel. Juba 60.ndatel olid tsiviil kasutuses juba paremate erivõimsustega , ökonoomsemad , vastupidavamad ja odavamad mootorid olemas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siin pole mitte mingit müstikat, neid V-2 derivaate (ning selle mootori rida-6 "poolikuid" variante) oli terve Venemaa täis, neid mootoreid kasutati laevadel, veepumpamiseks, tsiviiltehnikal, diiselelektrijaamades. Järelikult oli ka palju inimesi, kes neist midagi teadsid, palju varuosi, paika settinud tootmine jne.

Näiteks selle mootori "poolik" versioon oli üks peamisi diiselgeneraatorite mootoreid, ükski suurem varjend ei saanud ilma selleta. Sama neljaklapilise kaane ja otse klappe näitava nukkvõllipaariga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

nimetu kirjutas:
PS. Ja sellest õlijutus (õli mootoris) oli probleemiks enamasti mitte suur õlikulu (mis seal ikka, valad juurde), aga see meeletu suitsupahvakas gaasi vajutades.

Pikemaajalisel kasutamisel tekivad selle õli söömisega palju tõsisemad probleemid. Põlemisjäägid katavad igasugused tähtsad pinnad (silindriseinad, õlikanalid jne), mis võib viia mootori tuksi minekuni. Sellisel juhul pole ka ime kui nende mootorite eluiga "ei oma analooge".


Vastus küsimusele sõltub põletatava õli kogusest. Kõrbenud õli (eelkõige klapisäärtest tulev) koguneb väljalaskeklappide pinnale, mille tagajärjel hakkab väljalaskekanali ristlõike pindala kokku kuivama ja võimsus koos sellega. Siiski arvan, et nende mootorite ressurss tankidel oli liiga lühike selleks, et see märkimisväärseid probleeme tekitaks.

Teine teema klapisääretihendite mittekasutamiseks on ka klapisääre ja klapipuksi kulumine, kui neid ei õlitata. Kunagi oli Porsche õhkjahutusega mootoritel ka samamoodi, et klapisäär saaks määritud, siis mootor veits suitses.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Veiko Palm kirjutas:Vastuseks Trummile. Osaliselt.

PS. Ja sellest õlijutus (õli mootoris) oli probleemiks enamasti mitte suur õlikulu (mis seal ikka, valad juurde), aga see meeletu suitsupahvakas gaasi vajutades. Eriti külma ja juba natuke kulunud mootoriga.


Ei pruugi üldse õlist see sinine suits tulla (õli on üks kahest põhjusest). Sinist suitsu põhjustavad ka tilkuvad pihustid (motoristide keeles "pihustid kusevad"). Seda võib näha ka Vabariigi aastapäeva paraadil meie veoautodest, mis on tuntud tootjate tehtud. Lihtsalt pihustiotsad kuluvad ja saastuvad ning neid on vaja perioodiliselt hooldada. Sinine suits tekib just külmal mootoril, soojenedes metall paisub ja pihustid muutuvad "tihedmaks".

Vene mootoritel esineb seda kusemise probleem mõistagi rohkem, aga sellest pole vabad ka meie enda, lääne veokitest koosnevad tendipataljonid. Et see on vana, kulunud ja vähe hooldatud diisli häda.

Kirsa muide pole mitte sääriku tüüp, vaid materjal (kummeeritud present). Vähemalt veel mõni aeg tagasi kasutati Venemaal kirsamaterjalist tehtud poolsaapaid. Intensiivsusest - NSVL ajal lippasid kõik VDV-d ja asjad kirsasaabastes ja nende väljaõpe polnud just väheintensiivne. Ainult merejalavägi ja välislähetustes olijad said nautida luksust nagu nahksäärikud. Jalgu suure koormusega säästavad just hästi konstrueeritud paeltega poolsaapad, kas nad on valmistatud (kroom)nahast või kirsamaterjalist, ei oma enam sellist tähtsust - kirsamaterjal on veekindlam (kui on hooldatud) kui naturaalnahk, kuid hingab ka kehvemini.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Fuchs
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Nov, 2005 14:02
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Fuchs »

Kapten Trumm kirjutas:Siin pole mitte mingit müstikat, neid V-2 derivaate (ning selle mootori rida-6 "poolikuid" variante) oli terve Venemaa täis, neid mootoreid kasutati laevadel, veepumpamiseks, tsiviiltehnikal, diiselelektrijaamades. Järelikult oli ka palju inimesi, kes neist midagi teadsid, palju varuosi, paika settinud tootmine jne.

Näiteks selle mootori "poolik" versioon oli üks peamisi diiselgeneraatorite mootoreid, ükski suurem varjend ei saanud ilma selleta. Sama neljaklapilise kaane ja otse klappe näitava nukkvõllipaariga.

Sa lähtud siin vaieldes minuarust valest (turumajanduslikust) loogikast - see kui nõugogude liidus mingit toodet massiliselt toodeti, ei tähenda absoluutselt, et see kvaliteetne ja hea asi oli :)

Kapten Trumm kirjutas:Lihtsalt pihustiotsad kuluvad ja saastuvad ning neid on vaja perioodiliselt hooldada. Sinine suits tekib just külmal mootoril, soojenedes metall paisub ja pihustid muutuvad "tihedmaks".

Vene mootoritel esineb seda kusemise probleem mõistagi rohkem, aga sellest pole vabad ka meie enda, lääne veokitest koosnevad tendipataljonid. Et see on vana, kulunud ja vähe hooldatud diisli häda.

See pihustiotsa kulumine ja vähene hooldamine on ikka sadu tuhandeid sõitnud veoauto probleem. Tanki puhul räägime mootori ressursist mõnisada tundi, selle ajaga ei juhtu selle pihustiga veel midagi. (aga tegelikult võibolla V2 mootori pihustitega juhtub ka, mine sa tea :D )
Kasutaja avatar
Wots
Liige
Postitusi: 815
Liitunud: 21 Jaan, 2005 23:04
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Wots »

Kapten Trumm kirjutas:Siin pole mitte mingit müstikat, neid V-2 derivaate (ning selle mootori rida-6 "poolikuid" variante) oli terve Venemaa täis, neid mootoreid kasutati laevadel, veepumpamiseks, tsiviiltehnikal, diiselelektrijaamades. Järelikult oli ka palju inimesi, kes neist midagi teadsid, palju varuosi, paika settinud tootmine jne.

Näiteks selle mootori "poolik" versioon oli üks peamisi diiselgeneraatorite mootoreid, ükski suurem varjend ei saanud ilma selleta. Sama neljaklapilise kaane ja otse klappe näitava nukkvõllipaariga.


NSVL tegi väga palju absurdseid asju, milllel puudusid majanduslikud põhjendused.

Lugedes Vene foorumeid siis tuleb välja, V-2 aretuste korral polnud võimalik normaalselt summutit kasutada. Lihtsalt sedavõrd palju plöga(põlemata õli ja kütus) hakkab sinna ladestuma kui mootor ei tööta täis koormusega. Selle plögaga on see jama, et kui nüüd panna koormus järgi siis tekib nö "sõja väe stiilis suitsukate" või hullemal juhul see kõik läheb põlema.

Väidetavalt nendel põhjustel , lennuväljade jaoks tehtud lumepuhuritel keerati summutid küljest ära ekspluatatsiooni käigus.

Foorumi jutte alati puhta kullana võtta ei saa kuid vaadates kuidas V-2 oli sõjaväe tehnikal siis võib ju väita, et väljalaske süsteem oli minimaalse pikkusega ja ehitatud "kanalisatsiooni" stiilis , et kõik mis torus oli sai välja voolata. Küllap oli põhjus ikka ja see polnud raua kokkuhoid.

Tsiiviil otstarbe korral tähendas see aga seda , et mootori müra summutamine ja heitgaaside suunamine oli väga piiratud.
Võib olla see probleem oli ka Belazi puhul üheks faktoriks. Nimelt karjääri kalluritel juhitakse kuum heitgaas läbi kasti põhja , et kasti põhja midagi kinni ei külmuks - tüüpiline lahendus kogu maailmas.

-------------

Minu postituste mõte pole mitte isikliku viha välja elamine vaid faktide teadvustamine, et NSVL oli juba 60. olemas suur hunnik tänapäevaseid(tolle aja mõistes) mootoreid mistõttu "sõjavõitja" edasine kasutamine jääb arusaamatuks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Fuchs kirjutas: Sa lähtud siin vaieldes minuarust valest (turumajanduslikust) loogikast - see kui nõugogude liidus mingit toodet massiliselt toodeti, ei tähenda absoluutselt, et see kvaliteetne ja hea asi oli :)


Täna on vene siseriiklikuks tarbeks osta tehnika ükskõik mis mootoriga. Ometi sõidavad seal veoautod endiselt JAMZ diislitega ja diiseljaamad on samade tankimootoritega (tankid muidugi kah). Enne UKR kriisi võinuks VF osta oma uutele tankidele suvalise MTU, Perkinsi või Teledyne diisli (mis on lääne tankidel). Thalese termooptika ostsid. Miks?

See pihustiotsa kulumine ja vähene hooldamine on ikka sadu tuhandeid sõitnud veoauto probleem. Tanki puhul räägime mootori ressursist mõnisada tundi, selle ajaga ei juhtu selle pihustiga veel midagi. (aga tegelikult võibolla V2 mootori pihustitega juhtub ka, mine sa tea :D )


Need Mersu veoautod, mis sellist probleemi meie üksuses omasid, olid läbisõitudega 10 000 km ringis. Ei mingeid sadu tuhandeid. Kui enne väljasõitu autod soojenevad, siis hoian sealt ennast eemale, sest see tomu võtab lausa silmist vee välja. Ma ei taha siin kuulutada V2 paremust, aga taolised probleemid esinevad ka kvaliteedietaloni veoautodel samamoodi. Võibolla kamsal oleks 5000 km pealt, pole proovinud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Fuchs
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Nov, 2005 14:02
Kontakt:

Re: NSVL tankimootoritest

Postitus Postitas Fuchs »

Kapten Trumm kirjutas:Täna on vene siseriiklikuks tarbeks osta tehnika ükskõik mis mootoriga. Ometi sõidavad seal veoautod endiselt JAMZ diislitega ja diiseljaamad on samade tankimootoritega (tankid muidugi kah). Enne UKR kriisi võinuks VF osta oma uutele tankidele suvalise MTU, Perkinsi või Teledyne diisli (mis on lääne tankidel). Thalese termooptika ostsid. Miks?
Need Mersu veoautod, mis sellist probleemi meie üksuses omasid, olid läbisõitudega 10 000 km ringis. Ei mingeid sadu tuhandeid. Kui enne väljasõitu autod soojenevad, siis hoian sealt ennast eemale, sest see tomu võtab lausa silmist vee välja. Ma ei taha siin kuulutada V2 paremust, aga taolised probleemid esinevad ka kvaliteedietaloni veoautodel samamoodi. Võibolla kamsal oleks 5000 km pealt, pole proovinud.


Ma siin jälle oletan nüüd aga eks see tanki upgrade mingi täiesti uue mootori peale võib päris kallis ettevõtmine olla (masinapargi suurus on "natuke" suurem kui Tšehhi armeel). Laod on ilmselt NSVL aegadest komplektseid varumootoreid täis ka, ju siis ei peetud vajalikuks. Ja noh eks tegelikult oli tol hetkel pigem see Armata projekt rohkem laual, vanade mudelite upgrade on pigem nüüd uuesti päevakorda võetud.
Termooptika oli minuteada nõukogude tankidel lääne analoogidega võrreldes lihtsalt masendavalt kehvem, et eks see tühimik tuli llihtsalt ära täita. Selle süsteemi paigaldus pole arvatavasti nii töömahukas ka kui kogu uue powerpacki loomine.

Pihustite osas võib sul vabalt õigus ka olla. Töötlemistäpsus (on diisli pihustite juures väga oluline) oli NL aegadel nagu ta oli, ega ta suitsuvabalt kindlasti ei oleks töötanud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist