Rindepommitajate Su-24M ja mitmeotstarbeliste hävitajate Su-30SM meeskonnad harjutasid pommilöökide andmist maapealsete sihtmärkide pihta Kaliningradi oblasti polügoonil, teatas Venemaa Balti laevastik.
„Pommilööke anti 500-1100 meetri kõrguselt maapealsete sihtmärkide pihta. Objektiivse kontrolli vahenditega saadud andmete analüüs kinnitas kõigi sihtmärkide tabamist,” teatas pressiteenistus.
Teatati, et kasutati lennukipomme OFAB-100.
Ei mingit 6000+ meetrit. OFAB-100 on selline väiksem, 100 kilone kildfugasspomm, mittejuhitav. 6 km kõrguselt kukuks need pommid nii kilomeetri täpsusega lihtsalt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Polügonil olevad sihtmärgid avasid tiheda tule sergeidest ja õhutõrjerakettidega ent kangelaslikud punakotkad heitsid sellest hoolimata pommid alla ainult kilomeetri kõrguselt.
See mida Kusti Salm Eesti vajadusena kirjeldab ongi ju tegelikult NASAMS. Samas NASAMS ei ole ju mingi ideaalne lahendus ega soomlased muidu sellele alternatiivi ei otsiks. NASAMSi raketid ei saavutanud vajalikku laskekõrgust, NASAMSil ei ole vajalikku mobiilsust ega kohest 360 kraadist laskesektorit. Rootsi ja Norra arvatavasti neil samadel põhjustel otsustasid NASAMSi asemel hoopis vertikaalstardiga IRIS-T rakettide kasuks. Holland näiteks kasutab NASAMSiga TRML-3D radareid. See on nähtavasti hinna, kvantiteedi, kvaliteedi suhe, mis räägib Sentineli radarite kasuks. Ühe kaelkirjaku eest saab kaks Sentineli ja kui ta on paigaldatud MB GD maasturile siis tal on ka parem mobiilsus kui käelkirjakul, mis asetseb mõnel suuremal kolme- või neljasillalisel veokil. Sentineli on oma väiksemate gabariitide tõttu vajadusel maastikul ka lihtsam maskeerida ja kindlasti on NASAMSi patarei kaheksat mobiilsemat Sentineli vastasel keerulisem rivist välja lüüa kui nelja vähemmobiilsemat kaelkirjakut. Spyderi tootmisliin on nähtavasti hõivatud tšehhide tellimuse täitmisega ja nende tellimus saab täidetud alles aastaks 2026. Millal siis Eestil oleks lootust enda süsteemid kätte saada, arvatavasti mitte enne aastat 2030? Kui tšehhid said enda neli Spyderi patareid kätte 540 miljoni euroga pluss radarid 112 miljonit siis Eesti puhul oleks nt. kolm Spyderi patareid ühes kolme radariga kusagil 450 miljoni euro teema. Iseenesest Diehli IRIS-T SLM näitajad on ka korralikud 20 km. laskekõrgust aga tootmisliinid on nähtavasti jällegi hõivatud Egiptuse tellimuse täitmisega kes otsustas koguni seitsme patarei kasuks. Eesti kindlasti loodab, et USA maksab mingi abi raames Sentineli radarid või AMRAAM raketid kinni. Seega ei jäägi midagi muud üle kui selle mitte nii ideaalse NASAMSiga edasi minna.
andrus kirjutas:Polügonil olevad sihtmärgid avasid tiheda tule sergeidest ja õhutõrjerakettidega ent kangelaslikud punakotkad heitsid sellest hoolimata pommid alla ainult kilomeetri kõrguselt.
Muidugi 2 õhutõrjepataljoni Eesti peale ei anna kohe kindlasti "tihedat" tuld. Aga eks punakotkaid segasid pilved ja millegi tabamiseks pidid nad pilvedest allapoole laskuma. Eriti kui tegu on väikeste sihtmärkidega, mida on raske märgata. Mida kõrgemalt vaadata, seda raskem on.
6 km kõrguselt heita 100 kg pomme kiiresti lendava reaktiivlennuki poolt - hea kui need pommid 1 km läbimõõduga ringi sisse saada õnnestub.
Viimati muutis Kapten Trumm, 28 Jaan, 2022 8:53, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ühe kaelkirjaku eest saab kaks Sentineli ja kui ta on paigaldatud MB GD maasturile siis tal on ka parem mobiilsus kui käelkirjakul, mis asetseb mõnel suuremal kolme- või neljasillalisel veokil. Sentineli on oma väiksemate gabariitide tõttu vajadusel maastikul ka lihtsam maskeerida ja kindlasti on NASAMSi patarei kaheksat mobiilsemat Sentineli vastasel keerulisem rivist välja lüüa kui nelja vähemmobiilsemat kaelkirjakut
Ei see mersude peale panek ei aita. Põhiline probleem on jätkuvalt antenni asumine praktiliselt maapinnal, mis piirab tugevastu praktilist nägemisulatust (maakera on ümmargune), samuti segab mets ja maapinna ebatasasused sellise radari kevi päris kenasti.
Piiratud nägemisulatus muudab selle süsteemi eriti haavatavaks tiibrakettide ja kopterite rünnakule.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Engagement area with new missiles is more than 40 km, the maximum height of the engagement area is 25 km
Ukraina sillasüsteemi ostmisega näikse olevat valehäbi sealse ostmise ees ka ületatud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Süsteem iseenesest ei ole halb, kui sellega suudeti F-117 alla tuua.
Siin on siiski mõned AGA-d - 1) paegu on Ukrainlastel endil vaja igat raketti ja laskeseadet, 2) kuidas ühildata NATO üldisesse süsteemi, 3) moona kasutusiga ja saadavus.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Enne murti käsi ja oiati, kui hirmus kallis see õhutõrjesüsteem on, kas kellelgi on mingitele allikatele tuginedes mingit aimugi, kui palju selle süsteemi hange tegelikult maksma läheks? Näiteks Rootsi hangitava Patrioti hind tulevat suurusjärku 2 miljardit €, kusjuures poole hinnast maksavad raketid.
Enne murti käsi ja oiati, kui hirmus kallis see õhutõrjesüsteem on, kas kellelgi on mingitele allikatele tuginedes mingit aimugi, kui palju selle süsteemi hange tegelikult maksma läheks?
Leedu NASAMS hanke põhjal võiks pakkuda kusagil 300 miljonit. Tegelikkuses võib muidugi pigem sinna 500 miljoni kanti minna (nagu Tšehhi hange). Odav lõbu igatahes pole. Ülalpidamise hinda ei oska hetkel pakkuda.
Juba meediast läbi käinud, et 15 milli aasta on ülalpidamiskulud ja oli mainitud ka komplekside arvu, aga põle enam meeles, eks mõni terasem viskab siia lingi.
tolkkk kirjutas:Mobiilsuse kohta selline tähelepanek- ega keskmaa õhutõrje polegi mõeldud rind kummis koos soomusüksustega vastasest otsustavat läbimurret sooritama.
Mida mobiilsem, seda ellujäämisvõimelisem! Viimasel ajal on kombeks, et õhutõrjekompleksidel on vähemasti rattad all, vertikaalne start ja 360 kraadine laskesektor. Kui kompleks peab päevas mitmed kordi positsioone vahetama siis see pidev hookliftitamine muutub ikka vägagi tülikaks ja see täiendav aeg mis taoliste lisaoperatsioonide peale kulub pole samuti vähemtähtis?
Meiesugusel väikeriigil on mobiilsus ja iseseisev/iseseisvalt toimimine õhutõrjel suisa esmatähtis. Arvestama peab sellega, et rünnaku korral oleks meie statskomplektid tõenäoliselt esimese lainega hävitatud. Ja üleüldse, iga sellise strateegiliselt olulise objekti juures nagu on meie kaugmaa radaripostid ja lennuväljad ja elektrijaamad jne peaks istuma keskmaa/lähimaa õhutõrjekompleks. Kes on istunud sellises kompleksis lahingvalves, see teab, et aega rünnaku tõrjumiseks on väga vähe. No nii 20-30 sekundit. Kui sina just oledki konkreetseks märklauaks. Ja arvestama peab, et rünnaku korral oleksidki esimese laine märklauaks. Rünnak erinevatelt pooltelt üheagselt kahe-kolme madalalt lendava raketiga, väike viivitus tuvastamisel ja otsustamisel ja läinud oledki. Kui eelinfot kuskilt (enam) pole, siis oledki sõltuv ainult iseenda oskustest, (või kui on eelinfo, et "igaljuhul anna koheselt tuld, nähtamatu vaenlane sisenenud sektoritesse, vb kaugmaaradarid juba maas, sidet/infot pole ei nendega, ega nendelt!", siis läheb nii nagu Iraanil Ukraina reisilennukiga. Siia juurde panen veel ühe ääremärkuse: mäletame ju küll veel, kuidas meie kaugmaaradarid "ei suutnud meile midagi öelda" ühe lahti hüpanud raketi kohta. Samal ajal nii soomlased kui venelased olevat väitnud, et nägid küll lendavat objekti? Järeldusi võib igaüks ise teha.
