Oksjon tulekul!

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
medieval
Liige
Postitusi: 48
Liitunud: 22 Jaan, 2006 12:48
Kontakt:

Postitus Postitas medieval »

kaur3 kirjutas:Trummile 1 pilt Narva jõest :)

Pilt

Kuidas oli Narva jõgi ületatav sellel talvel? Mis jääolud olid Peipsil ja teistel järvedel? Kui kaua aega? Kas vastane oleks saanud üle tulla? Jäälahing?
OT: Tuleb veehoidla tammid õhkida, siis ei tule pikal ajal keegi seal läbi.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Postitus Postitas wolfgang »

Ja elektrit ka pikal ajal pole.
medieval
Liige
Postitusi: 48
Liitunud: 22 Jaan, 2006 12:48
Kontakt:

Postitus Postitas medieval »

wolfgang kirjutas:Ja elektrit ka pikal ajal pole.
Ma millegipärast arvan, et need on esimesed asjad, mis õhku lastakse teiseltpoolt jõge. Sellepärast on vaja väiksed elektrijaamad üle eesti hajutada.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6209
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Trumm:
Ahh, vahet pole, mida ostetakse.
Kas enne ei peaks mõtlema, et mida me nendelt ootame ja kas nad suudavad ootustele vastata?

OT sildade purustamise kohta ehk paaril kuul saab vist ka ilma sildadeta tulla.

Siin on üks kaart jääolude kohta Soome lahe idaserva kohta.

Pilt

Siin on info järvede kohta.

http://www.kalastusinfo.ee/sisu/kalasta ... -kohta.php

Narva jõele ja veehoidlale ei tohi vist minna piirivalve keelu tõttu, mitte jääolude pärast. Teadjamad võiks kommenteerida.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Hydrazine »

wolfgang kirjutas:Ja elektrit ka pikal ajal pole.
Kas pole mitte nii, et Narva hüdroelektrijaam on niigi Venemaa oma? Eestile teevad elektrit siiski need kõrged korstnad vähe eemal mille põlevkivi katlaid hirmkalli raha eest renoveeritakse.
Kuigi piirijõel oleva hüroelektrijaamaga on mingite rahvusvaheliste tavade järgi 50/50, oli siin mingi konks Venemaa poolel Sosnovõi Bori "tuumakellade" varustamisega hüdrolektrijaamast.

Et kui me Narva hüdrojaama nässu keeraksime, on seal "tuumakellade" juures niigi paanika lahti ma pakun.
taara
Liige
Postitusi: 835
Liitunud: 12 Jaan, 2011 21:13
Kontakt:

Postitus Postitas taara »

Viibimine Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani on keelatud.

Aga jääga oli vist nii, et veehoidlas või jääl minna kuni 25m (või oli 50m) piirist. Peipsil 200m ja päikeseloojangust kuni päikesetõusuni ei või käia järvel.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Hüdroelektrijaama lüüside sulgemisega saab jõe vähemalt Narva linna osas väga kiiresti tühjaks lasta. Kõige rohkem mõne tunni küsimus. Nähtud.
Tiam
Liige
Postitusi: 489
Liitunud: 31 Aug, 2008 3:25
Kontakt:

Postitus Postitas Tiam »

kaur3 kirjutas:Trumm, tänud seletamast! Mis missioonid meie õhuväele siis jääksid? Air-policing?

Tiam, kas Sinu poolt pakutud raketid hammustavad lingi all olevad võimalikud segajad läbi? Mida oleks vaja nende teelt kõrvaldamisek?

http://www.ausairpower.net/APA-SAM-DefA ... ocId679399

SAM kompleksid on vaid osa Eesti lennuväe vastu suunatud ohtudest.

http://www.globalsecurity.org/military/ ... 1/Ch10.htm
Vabandan, et nii hilja vastan. Siin minu arvamus asjast:

1. ARM raketis oleva raadiosensori lollitab selline süsteem ära, aga kuskilt on meelde jänud, et keerulisema maal paikneva elektroonikaluure süsteemidega on täpsem radari asukoht välja peilitav ning seega ka välja pakutud tiibraketiga rünnatav. Pluss UAV kasutamine luureks ja täpsemaks peilingutegevuseks- nende kahe süsteemiga täpselt välja peilitud radarikompleksile alla 10m CEPiga madalalt lendavad=hilja avastatavad tiibraketid Taurus peale saata on minu hinnangul elujõuline plaan, sest vaevalt on selline S-400 kompleks alla 10min kokkupakitav ja minema liigutatav. Veel võimalus NATO ECM tehnika abil neid radareid jammida nagu S-300 puhul on võimalik.

2. Teiseks on iga SAM puhul 100% basic teadmine see, et see max range on saavutatav vaid teatud kitsas kõrgustevahes (tavaliselt 10-14km). St ÕT kompleksi tuleulatus on nagu pirn- keskmistel kõrgustel kõige laiem ning madalama ja kõrgemal sellest kõvasti väiksem. Tavaliselt alla 3km lendava lennuki puhul on heal juhul järel vaid pool SAM süsteemi max raadiusest- S-400 puhul siis 200km.

3. NATO abile muudab Baltikumi enam taktikaliselt paindlikumaks kahe olulise sõjaväelennuvälja olemasolu- Leedus ja Ämaril siis. Seega kui üks ka välja lülitatakse, siis läbi teise peaks abi ikka ka maa kaudu kohale jõudma ning selle kaudu peaks kohale saada olevad ka abistavad sõjalennukid.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma olen ka seda meelt, et S-400 piiri ääres ohustab ilmselt kõrgel lendavaid suuri airliftereid, mitte puulatvade kõrgusel kihutavaid hävitajaid.

Kui netist natuke otsite, leiate fotosid, kus lennatakse vähem kui 10 meetri kõrgusel. Ma kahtlen, kas venelane sellist asja avastadagi suudab, rääkimata Ämari kohal ÕT laskmisest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6209
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Kui keegi on valesti aru saanud, siis parandan ennast. Ma olen ise kogu aeg rääkinud kiirest kukutusrünnakust, mis idee kohaselt peaks olema tõesti kiire. Näiteks tuleb kokku rutiiniks saanud Zapad, samal ajal on Iskanderid välja rihitud ning SAM'id kohale veetud. GRU on juba ammu tähtsamate sõjaliste objektide koordinaadid endale sisse toksinud ning asjaomastele edastanud. Õigel koidikul või ka eha ajal võtavad "turistid" ettenähtud vaatluspaikades Eesti pinnal oma kohad sisse ja hakkavad raporteerima meie poole sebimistest. Sisuliselt teevad sarnaseid asju nagu teeksid ka jänkid, britid jt. ... ja mis meid sellise tegevuse vastu säästaks? Ühel hetkel võibki käes olla olukord nagu tänasel päeval Liibüas. Üks pool on maapinnal oma tankide ja liikuvsuurtükkidega, teine pool oma automaatide ja TT-relvadega ning kolmas pool toetab teist taevast. Kuidas ja mida me sellises olukorras teeksime? Kui postiivselt mõelda, siis tõmaks paralleele 1941. aasta suvesõjaga. Kui negatiivselt mõelda, siis peale II MS aegse metsavendlusega. Täna on õnneks aega mõelda.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minuarust me klammerdume liigselt selle land-based ofensiivi külge. Olles natuke lugenud, kuulanud ja mõelnud, siis näiteks mereranda saabuv oht on meil soovmõeldud olematuks. Kui merejalaväge on vähe, siis keegi ei sega vastasel motolaskurpataljone laeva toppida.

Milleks on vaja hakata tankidega 200 km kolistama (koos riskidega), kui need saaks täiesti segamatult Tallinna sadamas kai peale sõita ja sellega "dekaptiteerida" kogu Eesti riik? Sadamast Stenbocki on 10 min sõita. Tallinnas loodava sillapea logistikat ei saa EKJ kuidagitmoodi ohustada, sest puuduvad IGASUGUSED meresõja vahendid!!!

Ma ei näe siin mingit vettpidavat kaitseplaani, isegi mitte WWII taktikalise mõtlemise tasemel nagu Soomel (fikseeritud rannakaitsekahurid).

Ja ma kahtlen väga sügavalt, kas 500+ km rannapiirkonda on ikka võimalik maapealsete raketipatareidega vähemalt julgestada? Ma ei räägi iseg kaitsest, vaid julgestamisest. Parimal juhul saab jutt olla Suur- Tallinnast - ütleme Juminda neemest kuni Põõsaspea neemeni.

Nagu ütles admiral Kimberly filmis Pearl Harbour - "Your analyst have figured anything out, dont you? Smart enemy hits exactly where yoy think you are safe".

Igal juhul on merelt tulles risk Eesti poolseks vastutegevuseks olematu. Sest pole vahendeid merel tegutsemiseks. Lugege Tom Clancy raamatut "Red Storm Rising", seal on sees väike ilukirjanduslik lugu venelaste maabumisest tsiviillaevast Islandile ja kuidas NATO seda F-15 20 mm kahurite tule ja ühe tiibraketiga üritas vältida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6209
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Trumm, aga miks mitte tulla:

a) mööda maismaad,
b) üle vee,
c) läbi õhu,
d) läbi kaablite,

jne.

Nagu Sa ise oled korduvalt öelnud, siis parima lahenduse saab erinevaid meetodeid kombineerides. Ründevahendite valikult tuleb muu hulgas lähtuda ka economy of force põhimõtetest ehk õige sisse ei higista vaid paneb paugu õiges kohas õigel ajal ära ja loeb töö tehtuks :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ei ei, ma lihtsalt remargi korras, see, et me ei pea merelt tulevat ohtu tulenevalt NATOst, soovmõtlemisest, isand Sauroni sõrmusest või tont teab millest tulenevalt millekski, on hästi näha kasvõi natukenegi avalike andmeid sorides nii õppuste kui ka tehniliste vahendite/väljaõppe kohta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6209
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Trumm, ka me ise peaksime economy of force põhimõttest lähtuma oma ostude tegemisel. Siin teemas käib jutt lennukitest. Kui me näeme vastase arsenalis potentsiaalseid võtteid, mis võivad ära efektiivselt ära nullida meie rahaliselt üsna kopsaka lennuväe hanke, siis tuleks küsida, et kui me hakkame unistama enamast kui air policingust, siis kas me ei jookse lati alt läbi?

Kui salakaubana tuuakse sisse näiteks lingi all olevad raketid ja "turistid" istuvad nendega meie lennuväljade A, B ja C juures, siis mis kasu meil on 10 hävitajast, mille alla on pandud kõva papp?

http://www.wired.com/dangerroom/2011/03 ... -missiles/

Ma ei taha siin olla mingi tujurikkuja, kuid ma näen siin Achilleuse kanda.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui me meredessanti silmas peame, siis economy of force on dessanti hävitamine enne maandamise algust, st uputamine koos laevaga. Kui need on juba pääsenud rannani, siis ühe pataljoni (mis ronib Mistrali kõhust välja) ründamiseks on sõjateooria järgi vaja juba brigaadi.

Samamoodi on economy of force õhudessandi hävitamine ühes lennukiga, enne maabumistsooni jõudmist. Taaskord - teooria nõuab pataljoni hävitamiseks brigaadi.

Kas meil on need brigaadid võtta? Ei. Järelikult tuleb need kas hävitada tee peal või lasta neil maabuda ja hakkata sissima. Sõltuvalt rahakotist.

Ma jälle meenutan, mida tegid 1982 Falklandil vähem kui kümme eelhelikiirusega Super Etendardi mõne tiibraketiga. Ja mis oleks saanud, kui rakette oleks olnud laos nt 50 tükki ning neid oleks korraga juba 10 tükki lendu suudetud saata? Kaldalt lastavatega olnuks lihtne -laevastik läheb natuke kaugelemale. Aga lennuki eest ära ei põgene.

Ei näe võimalust, et mingi kaasaskantava krempliga oleks see täna ega kasvõi 10 aasta pärast võimalik. OK, mingi võimalus tekib juhitava MRLS-iga, aga see ju taevasse ikka ei lase. Ja maapealset õhutõrjet, mis ulatub üle piiri, me osta ei jõua.

Pealegi- kui Iskanderid ja lennukipommid peaksid Ämarisse sadama hakkama, ei saa jutt enam olla eriti ootamatust rünnakust. High value assetid ei tule enne õhuruumi, kui venelane on 90% kindel lennukite neutraliseerimises.

Sestap arvan, et nagu viimases koalitsioonileppes - et välistame täielikult lennuväe - ei ole õige teha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline