Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks

[Kilo Tango]

Tuleb tõdeda, et jah. Gruusia sõja ajal võis oma iPhone'i prügikasti visata, sest see ei töötanud enam üldse. Selles osas on olemasolevat tehnikat, millega elimineerida sidet olemas ja see on järele proovitud ning töökorras.

Tegelikult, niipalju kui ma olen neid Defendec'i jubinaid uurinud - saaks neile paari komponendi vahetamisega ja lisaks programmeerida fototuvastuse võimekuse ning lisada mälusse piisav raamatukogu vaenlase sõjatehnikast iga nurga alt. Side mooduli saaks asendada lihtsalt pistikuga, millest vedada ainult paarikümne meetrine kaabel TT miini.

Tulemuseks oleks: omasid ei tapa aga valitud vaenlase tehnikat küll, seda nii päeval kui öösel. Ja sissi tuvastada või perimeetrilt leida ka mõtetu. Seda siis eeldusel, et mõni soovitud masinale eriti ei panustata maskeerimisvahendeid.

Iseenesest tulekski seda pildiraamatukogu täiendada luure-, side, staabi- etc soomukitest alates.

Sidekatkestused olid pigem tingitud sellest, et võrgud koormati üle. Väidetavalt hoidusid venelased meelega mobiilsidevõrke segamast, sest eetrisse tulek oli hästi raadioluures märgata ja kuna grusiinidel oli sidega tõsiseid probleeme, kasutati tihti mobiiltelefone. Suitsidaalsete tagajärgedega.

[HeiniR]

Kilo Tango või keegi muu ehk oskab mingist allikast välja tuua, mida see suitsidiaalne tagajärg tähendab? Pean silmas, et kui palju sõjaväelisi jms isikuid avatud mobiilvõrguga "ohvriks" langes? Samas arvestada seda, et avatud mobiilside puhul, eriti kriisihetkel, kasutab mobiilside suur osa rahvast (seni kuni võimalik), siis sealt mitmesaja tuhande või isegi miljoni signaali hulgast välja valida ja täppispommiga pommitada on vähe liiast?

[Radist86]

Selliseid kõlakaid, et nii grusiinid kui venelased kõmmutasid töötava mobiili suunas, liigub mitmes venekeelses foorumis. Kas neil ka alust on, ei tea. Aga mobiil sisaldab muuhulgas saatjat, mida saab juba ammustest aegadest peilida. Arvuti abil küllalt täpselt, automaatselt ja välkkiirelt. Pole isegi kahte antenniga masinat enam vaja - igasugu kurikavalaid antennisüsteeme on välja mõeldud. Eestimaalgi on koduseid äikeseradareid, mis nende vähemvõimekat lähisugulast sisaldavad.
Ega ei peagi täppispommiga kahe silma vahele põrutama. Võib ju kasvõi reaktiivsuurtükiväega mõned hektarid lagedaks teha. Kvantiteet korvab kvaliteedi. Kui ikka mobiilisignaal tuleb kusagilt võpsikust või muust kahtlasest kohast, siis võiks profülaktika mõttes seda ala natuke töödelda. Polegi vaja sadade tuhandete hulgast otsida. Ei aita ka see, et sisselülitatud mobiil lihtsalt taskus vedeleb. Kui levi kehvaks läheb, hakkab telefon tugevaima signaaliga tugijaama otsima ja annab sellest raadioeetris valjuhäälselt teada. Aeg-ajalt käib niisama teada andmas, et ta on olemas ja sisselülitatud. Pole vaja telefoni poolegi vaadata, et oma umbkaudne asukoht reeta. Ma küll ei alahindaks venelaste sellealast võimekust. Dudajev sai juba ammu täppispommiga kabelimatsu. Väidetavalt peiliti kõigepealt satelliittelefoni asukoht enam-vähem välja ja alles siis tõusid lennukid õhku.

Mis puudutab raadio teel juhtimist, siis ma oletan, et siingi foorumis leidub osavnäppe, kes põlve otsas nikerdatud karbikesega sellise mänguasja vähemalt juhitamatuks suudaks muuta. Pole midagi üle mõistuse keerulist. Aga võib-olla suudab mõni isegi juhtimise üle võtta.
Ja juhtpulti saab tõesti edukalt peilida ning sinna suunas tuld ja metallivihma saata.

[vax]

Kõvemate tegijate uav-d suhtlevad ilmselt satelliitide abil? Sellisel juhul poleks raske ju teha ülespoole suunatud antenn, millest vaenlasel ilmselt aimugi pole... Muidugi peb arvestama, et ka teistel riikidel on kosmosest sideluure tõenäoliselt olemas.
Äkki low-end variant oleks lihtsalt ühepoolne side. Uav on programmeeritud teatud lennutrajektoori peale ja seal ta siis lendab ja pritsib maapeale (soovitavalt hüppava sagedusega)krüpteeritud videopilti. Vähemalt vaatleja asukohta ei anna välja.

[HeiniR]

Kuna ei hakanud uut teemat tegema, siis postitan oma küsimuse antud teema alla.

Ameerikamaal ollakse rakendamas uusi TOW põhiseid TT-rakette -> http://www.armyrecognition.com/october_ ... 10124.html

Kas meil tasuks samuti teha oma MAPATS'süsteemidele upgrade ja hankida uudises toodud uuemat tüüpi moona? MAPATS peaks ju olema oma sisu poolest upgradetud TOW 2 süsteemile (va. see, et "juhtmeta").

[vk1]

ühes heas briti blogis oli juttu 2003 iraagi invasioonist ja sadamate vallutamisest.
muuseas oli ka jutt kuidas pimedal ööl kogemata tabati iraagi mineerimisalused. sellised siis:

All four spotted a number suspicious vessels and after holding them in place until daybreak decided to investigate, what they found was nothing short of incredible.

The tug Jumariya had a barge with carefully concealed mine storage and launching facilities and the Al Raya had disguised mines and a specially constructed stern flap for covert launching.

The Jumariya






the Al Rayiah





Luck as ever played its part, it was not lucky that the US Navy and US Coastguard intercepted the two tugs, that being testament to their professionalism, but luck in so much that the Iraqi forces decided to indulge in a spot of mining on the same night as the initial assault.

A day or two earlier and the next phase may have been very different.

http://www.thinkdefence.co.uk/2013/08/s ... 2003-iraq/

[Kapten Trumm]

Varjatud miinide poetamises ju midagi niiväga sensatsioonilist pole, üks selline laev on Eestil kah olemas.
Hetkel seisab kuival maal

Idee iseenesest on ju loogiline. Miinid olid ainus meresõja vahend, millega koalitsioonile 1991 kahju teha suudeti.
Eks peagi tehti järgmine järeldus, et ega sõjalaevadega liitlased väga lahel ringi kaarutada ei lase ja toiminguid tuleb teha nii, et RoE pöörduks liitlaste enda vastu.
Liitlased nimelt ühe vaenulikul eesmärgil kasutatud tsiviillaeva pärast kõiki tsiviillaevu valimatult tulistada ei lubaks. Ja kui tulistakski, siis oleks see oluline propaganda võit.
Ses mõttes selline win-win seis.

[USP]

Näide džihaadituristide low-end lahendustest miinipilduja laskemoona tootmisel: http://www.liveleak.com/view?i=952_1380451496
Tegemist pole küll millegi innovatiivsega, ent tähelepanuväärne on kasutatava tehnika lihtsus.

Lisaks link "mobiilsetest" suurekaliibrilistest kuulipildujatest http://www.youtube.com/watch?v=mWARsMs9-ds. Teoreetiliselt võiks ehitada näit. kuuest (autole tõstetavast ja) raadioteel juhitavast kuulipildujast tulesüsteemi, mida saaks maha laotada ja uuesti kokku korjata. Autojuhtidel oleks muidugi suht närune töö aga mis parata.

[setu]

Võibolla on teataval määral taas hakanud puhuma mõtted, mida Eestis toota kaitseotstarbeliselt ja kuhu sellega välja jõuda. Mitmed väljaütlemised ja mõtteidud on enamasti väga lühiajalised ja seega soov neid koondada oleks konstruktiivne vaid juhul kui me üritame neid raamistada selgemalt, et jõuda nendes raamides piisavalt kaugele.

Üheks teguriks Eesti kaitsetööstuse (tootearenduses) juures on NATO liitlaslepingutest tulenev kohustus investeerida teatud eelarverida teadusalasele tegevusele. Teiseks teguriks on kohalike ettevõtete kaleidoskoopiline võimekus ka reaalselt midagi ka toota kaitseotstarbeliselt (vähemalt areng selle suunas). Kolmandaks Kaitseeelarves olev kapital, mida saaks kasutada Kaitsejõudude stagneerumise ärahoidmiseks ja neljandaks indikaatoriks oleks püstitatud ülesanne ehk arengukava.

Arengukava visiooni osa on võrreldes eelviimasega muutunud tuhat korda tõsiseltvõetavamaks. See on märk usaldusväärse töö tendentsi kasvamisest. See on esialgu positiivne. Miinuseks saab pidada vaid selle hakitust/hüppelisust. St puuduvad hoovad selle alusdokumendi lisade jooksvaks parandamiseks/täiendamiseks, mistõttu puudub katalüsaator, mis hindaks tööd adekvaatseks. Seega pole loodud järjekindlalt tulemuse suunas liikumist. Ruumi on rohkem taktikalisteks kõrvalhüpeteks ja ka niisama mittemidagitegemiseks.

Nüüd fokusseerime end taktikaliste kõrvalhüpete juurde. Toon vaid mõne markantsema näitena 122mm D30 haubitsate hange. Kindlasti oleks arengukava näinud ette midagi muud (loe: paremat) kuid aeg tõestab, et eelarve kasv jt tegurid pole suutnud tuua seda "paremat" meile kuidagigi lähemale. Vähemalt sellises vormis, et see oleks teostatav (hangitav). Seega taktikalised hanked on olnud seni pigem positiivsed. Ja seda lähenemist laiendada uue Eesti sisese arendustegevuse seeriatoote loomiseks saaks teoreetiliselt selles suunas rakendada. Kokkuvõtvalt: uus kaitseotstarbeline seeriatoode ootab vaid teostamist ja tugevat meeskkonnatööd/koostööd Kaitseministeeriumi, Kaitseväe jne.

Nüüd Arengukavas on joondatud Eesti iseseisva kaitsevõime osas paar olulist suunda. Keskendume nendest vaid tegelikku kaitsevõimet tõstvatele teguritele, elik raudvarale (täpsemalt lähteülesandest vaid olulisemale), ehk "mis suudab peatada agressorit". Kõik ülejäänud on alles sekundaarse tähtsusega, mis vaid hajutavad tähelepanu ära olulistelt probleemidelt. Ja probleem on siis suutmatus ülesannet/teooriat/taktikat/strateegiat/kaitseplaani/hinnangut/vms teostada.

Meie positsioneering

- NATO
- Põhjamaa

See tähendab, et toota on vaja sellel väärtusskaalal tooteid, mis positsioneeruvad nende kahe märksõnaga. Muid variante ei ole. Toode, millel puudub vastav mõõde on läbi kukkunud.

Elukaar

Hea toode töötab aastaid ja aastakümneid. Ta töötab sinu heaks palehigis.

[USP]

Rohujuuretasandilt vaadates -ma olen jalaväelane. Ülim millega mu kodumaa mind toetada suudab on käputäis suurtükke ja mõned raskekuulipildujad. Tankitõrjerelvi pean ma ise seljas läbi võsa vedama (jah, võibolla näevad mu silmad ka NATO soomusüksuste saabumist ja seda kuidas kassettpommid vaenlaste positsioone jahvatavad. Kuid Eesti sõdurina ei saa ma selle võimalusega päris lõpuni arvestada). Seega vajan ma tehnikat, mis aitab mul ellu jääda ja vaenlasele maksimaalselt kahju tekitada: 1) öövaatlusseadmeid (sh termosihikud) 2) sidevahendeid 3) kaugvaatlusseadmeid (droonid? Kaamerad? jmt) 4) kõikvõimalikud arukad (isesihtuvad) miinid 5) kerge ja praktiline ellujäämisvarustus (ballistilised plaadid, telgid, magamiskotid, priimused, esmaabivahendid jmt) 6) tagalasüsteem (toetusstruktuur, mis võimaldab mul võidelda ja taastuda).

Arendustegevus ei pea tähendama alati mandritevahelise raketi või kodumaise allveelaeva ehitamist. Võib alustada sellega, mis Eesti jalaväelase elu lihtsamaks teeb...

[Jalutu]

Setu viimase postituse sõnastust on ju ilus lugeda, kuid … näis nagu midagi puudu olevat.
Esitan allpool mõned mõtted, mis ehk annavad kellegile mõne idee

Üheks teguriks Eesti kaitsetööstuse (tootearenduses) juures on NATO liitlaslepingutest tulenev kohustus investeerida teatud eelarverida teadusalasele tegevusele. Teiseks teguriks on kohalike ettevõtete kaleidoskoopiline võimekus ka reaalselt midagi ka toota kaitseotstarbeliselt (vähemalt areng selle suunas). Kolmandaks Kaitseeelarves olev kapital, mida saaks kasutada Kaitsejõudude stagneerumise ärahoidmiseks ja neljandaks indikaatoriks oleks püstitatud ülesanne ehk arengukava.

Selle investeerimiskohustuse juttu olen varemgi kuulnud, kuid ühtegi tulemust pole näinud või vähemalt märganud. Kui keegi annaks kolm punast vilet, siis ehk teaks kuhu vaadata…
"Kaitsejõudude stagneerumise ärahoidmiseks" on samuti igasugu liigutusi tehtud ja kindlasti ei ole kõik olnud tagajärgedeta.
Samas on fookusest täiesti kõrvale jäänud Kamina partnerid, kes on seni saanud „teatud eelarvereal teadusalasele tegevusele“ eraldatud summad. Kas nemad on tasemel olnud ja sinna jäänud? Või on „stagneerunud“ ja lihtsalt suunavad saadud summad sujuvalt analoogselt ülejäänud riigieraldiste kombel tegevuse jätkamisse ilma igasuguse innovatsioonita?

Kõik muutub. Ajas, ruumis ja ka Eestis… kuid mitte teadusalasele tegevusele kulutatud summade tulem?

Pelgan, et teatud seltskond elab lihtsalt Kamina eelarverea arvel mõnusalt edasi ja keegi ei märka neile ...näiteks pasunasse anda… Või ei taha, sest ise on samas paadis.

[setu]

Ühest küljest on väga mustvalgelt tegemist JOKKitamisega kõrgel tasandil. Sul on vaja Riigihankeks vajalikku pikemat Maksuameti makseajalugu ja ka teaduslikumat projekti, et põhjendada just oma projekti sobivust nõuetega.

Teisalt seda raha ei saa kulutada muuks otstarbeks.

Siinkohal tervitan väga raamlepingu sõlmimist Tallinna Tehnikaülikooliga, mille abil saaks kasutada NATO kohustusest lähtuvat teadusraha paremini. Seda tehtud ei ole, ega ei kavandata teadaolevalt ka, kuigi tegu võib olla sadade tuhandete eurodega - olenevalt projekti mastaabist kuni aastateks.

Siiski olenevalt lepingutest kas Kaitsetööstuse liidu või Tehnikaülikooliga - ei muutu oluliselt "projektikirjutajate lobbytöö tulemus" kui oluliseim lüli kogu muutuste ahelas. See jääb ikkagi nende pärusmaaks.

Aitaks küll see, kui saaks teadusalase arengutöö projektidele ka oma arengukava, mille kirjutaks samad inimesed, kes on teinud EKJ arengukava baasdokumendi kõige olulisemad rõhuasetused. Vaid see tooks eelise nendele projektidele, mida reaalselt (lähtuvalt vajadusele) ka päriselt vaja läheb. Seda veel tehtud ei ole.

[setu]

Kamin peaks arendusosakonna kt või oli see nüüd juba osakonna ülema poolt valmistama ette ligikaudu 10 hankekava eeldokumenti, mis kirjeldaks lahti EKJ arengukavast lähtuvalt 10 enimpõletava hanke nõudmised. St. Projekt oleks Kaminast taodeldav Eesti ettevõtetele, kes tahavad siin tootmisega tegelema hakata. Las need projektid seisavad riiulil. Neid võiks vajadusele täiendada paari aastase intervalliga. Need projektid saaksid olla eelisjärjekorras. Üks neist võiks olla ESTOMOG vms jalaväe soomuskaitsega transportöör. Projekt allkirjastaks ka prototüüpimise seeria ( a la 10 ühikut) Need 10 projekti võiksid olla Läti ja Leeduga kooskõlastatud (kuna meil on ühiseid "põletavaid" puudujääke). Antud projektidele kandidaattööd jne päringud vaadataks üle kolme riigi poolt ja antaks hinnangud, kes kui palju sooviks neid hankida ja mis tingimustel.

Elik Kamin näitaks siin välja avatust ja valmisolekut REAALSETE projektide näol. Mis annaks SELGE signaali Kamina poolsest valmisolekut. Lisaks arendaks see samm kodumaise tööstuse arengut kas Eestis, Lätis või Leedus. Seega ei saaks enam süüdistada, et projektid jäävad Kamina tegevusetuse taha.

Need 10 projekti võiksid näiteks olla:

- jao soomustransportöör/lahingumasin;
- 155 mm uue põlvkonna haubits;
- uue põlvkonna sidejuhtimissüsteem jalaväelasatele/tulejuhtidele/instruktoritele etc;
- segamiskindel tark-TT-miin;
- uue põlvkonna öövaatlusseadmed (Eestis on muide Põhjamaade suurim soojuskaamerate tootmine);
- mitmeotstarbeline soomustatud ISO merekonteinermoodul (side/staap/ekspeditsiooni kompaniile vms EOD / MP rühmale / meditsiinile jne (totaalkaitse korras kiirelt deployable jne);
- Ksp58 / MG3 otsefeed'iga lindiseljakotid;
- tark automaatne perimeeter-tulejuhtimissüsteem ( a la Defendec tooted siis ekspeditsiooniväele, vms)
- kompaniiülema tsiviilseire tugisüsteem (nt: täna Regio'l basseruv mobiiljälitussüsteem, mis oleks kompaktne ja mobiilne ning mille abil saab targalt tsiviillogistikat juhtida / ennetada / teostada tarka tsiviilevakuatsiooni);
- Võitlusgruppide spets. varustus
- ...

(koopia sellest lisan innovatsiooni teema alla)

[Kilo Tango]

Kamin peaks arendusosakonna kt või oli see nüüd juba osakonna ülema poolt valmistama ette ligikaudu 10 hankekava eeldokumenti, mis kirjeldaks lahti EKJ arengukavast lähtuvalt 10 enimpõletava hanke nõudmised. St. Projekt oleks Kaminast taodeldav Eesti ettevõtetele, kes tahavad siin tootmisega tegelema hakata. Las need projektid seisavad riiulil. Neid võiks vajadusele täiendada paari aastase intervalliga. Need projektid saaksid olla eelisjärjekorras. Üks neist võiks olla ESTOMOG vms jalaväe soomuskaitsega transportöör. Projekt allkirjastaks ka prototüüpimise seeria ( a la 10 ühikut) Need 10 projekti võiksid olla Läti ja Leeduga kooskõlastatud (kuna meil on ühiseid "põletavaid" puudujääke). Antud projektidele kandidaattööd jne päringud vaadataks üle kolme riigi poolt ja antaks hinnangud, kes kui palju sooviks neid hankida ja mis tingimustel.

Elik Kamin näitaks siin välja avatust ja valmisolekut REAALSETE projektide näol. Mis annaks SELGE signaali Kamina poolsest valmisolekut. Lisaks arendaks see samm kodumaise tööstuse arengut kas Eestis, Lätis või Leedus. Seega ei saaks enam süüdistada, et projektid jäävad Kamina tegevusetuse taha.

Need 10 projekti võiksid näiteks olla:

- jao soomustransportöör/lahingumasin;
- 155 mm uue põlvkonna haubits;
- uue põlvkonna sidejuhtimissüsteem jalaväelasatele/tulejuhtidele/instruktoritele etc;
- segamiskindel tark-TT-miin;
- uue põlvkonna öövaatlusseadmed (Eestis on muide Põhjamaade suurim soojuskaamerate tootmine);
- mitmeotstarbeline soomustatud ISO merekonteinermoodul (side/staap/ekspeditsiooni kompaniile vms EOD / MP rühmale / meditsiinile jne (totaalkaitse korras kiirelt deployable jne);
- Ksp58 / MG3 otsefeed'iga lindiseljakotid;
- tark automaatne perimeeter-tulejuhtimissüsteem ( a la Defendec tooted siis ekspeditsiooniväele, vms)
- kompaniiülema tsiviilseire tugisüsteem (nt: täna Regio'l basseruv mobiiljälitussüsteem, mis oleks kompaktne ja mobiilne ning mille abil saab targalt tsiviillogistikat juhtida / ennetada / teostada tarka tsiviilevakuatsiooni);
- Võitlusgruppide spets. varustus
- ...

(koopia sellest lisan innovatsiooni teema alla)

Lisaks siia nimekirja riigiülese kiirkorras paigaldatava autonoomse peer-to-peer akustilise jälgimissüsteemi. Sisuliselt peaks see töötama nii, et lasule sarnaneva helimustri tuvastamisel võetakse maha GPS/Glonass/Galileo aeg ja positsioon, võrreldakse mälus oleva tegeliku asukohaga ja kui klapib, siis võetakse kellaaeg ning saadetakse lainemuster koos timestamp-ga keskserverisse, kus seda siis kõrvutatakse teistest sarnastest allikatest tuleva infoga, tehakse triangulatsioon ning määratakse laskja asukoht. Info edastamine tarbijatele läbi tavakanalite.

[hillart]

Vabandage muidugi minu pealetükkivust, et nii tõsimeelsesse arutelusse oma repliigiga sekkun, kuid - Lihtsalt meeldetuletuseks ja silmaringi laiendamiseks. Või on nii-ii labaste asjadega tegelemine kõrgintelligentsele eestimaisele arendajale-innovaatorile eneseväärikust alandav?

http://www.k2x2.info/transport_i_aviaci ... 12/p56.php
http://www.army-guide.com/eng/product2736.html
http://www.army-guide.com/eng/product1087.html
http://www.army-guide.com/eng/product1085.html
http://www.army-guide.com/eng/product3941.html
http://www.primeportal.net/apc/shchang/ ... walk_1.htm
http://www.youtube.com/watch?v=XYOXIfqK1ns eriti soojalt soovitatav, et pöörata tähelepanu tootmisprotsessi "äärmisele keerukusele" jne.

http://worldmilitaryintel.blogspot.com/ ... _2738.html
http://rhodesians.ru/ru/node/81
http://www.amphibiousvehicle.net/amphi/ ... tm125.jpeg

http://www.armyrecognition.com/german_a ... sheet.html
http://www.webauto.de/site/de/auto-deta ... NZULASSUNG näe, ostaks teise kohe kas või kodusesse majapidamisse ära, aga tiba nagu kallis.
http://www.protanki.com/legkij-bronetra ... og-up-416/ hea ja lühike kirjeldus konstruktsiooni iseärasustest (Tõepoolest, Eesti ajugeeniustele äärmiselt keerukas tehniline väljamõeldis! Teostusest rääkimata - raketitehnoloogia! )


Ja unustage see igasuguse kriitikameeleta ja nö. silmad ninajuurel koos, mantra, et ... lugeda eelnevatest postitustest, et miks ikka ei saa ja pole mõtet, ja on totaalne lollus, ja ... jne.

Kes ei tee, see ka ei õpi. Ja kes ei õpi, see ei saagi kunagi teadma ega oskama. Ning kõige lõpuks - kes ei õpi ja ikka lolliks jääb (ja tahabki selleks jääda), sellele keegi midagi keerukamat ka kätte ei anna (saati, siis tasuta ja nn. sõbrahinnaga ). V.a. muidugi juhul, kui sel lollil raha on, millest see kangesti lahti saada tahab, sest lollilt tuleb ju raha teadupärast ära võtta. Ei oska ta ju rahaga nii-kui-nii miskit mõistlikku peale hakata.