Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks

[maanus]

Tea kas nüüd just kõige õigem teema postitamiseks aga kuna utoopia kategooriat siin nagu pole siis riputan oma mõtte siia.
Nimelt meil õhutõrje madala tuleulatusega nagu ta on siis kas oleks võimalik näiteks 155mm. haubitsa mürske õpetada plahvatama mingil seataval hetkel peale lasu sooritamist nagu seda tehti enne rakettide sündi AA kahuritega? Joonistab ju haubitsast lastud mürsk muljetavaldava kõrge lennukaare. Ka teeb selline mürsk arvestatavalt kõva paugu suure hulga raskete kildudega. Oleks igale suurel kõrgusel muretut lendu nautivale piloodile tõsine tujurikkuja kui ta näeb selliseid suuri kärakaid oma lennuki läheduses käivat.

[allatah]

Huvitav küsimus ja vastus ma ei tea, aga arvan järgnevat: kui saaks pihta või lähedale ,siis oleks ilmselt hea küll, aga ei saa sellega pihta.
Meie suurtükid pole võimelised piisavalt kiiresti oma suunda muutma. Seega jääb võimalus vaid planeeritavale lennutrajektorile midagi ette lasta. Teoorias otsesihtimisega varjatud alalt näiteks helikopterite vastu ju võiks vähesel määral toimida, aga see pole suurtüki ülesanne. Parema efekti saame siis, kui kasutame suurtükki maismaasihtmärkide vastu ja selle kaitseks olemasolevaid ÕT relvi.

[setu]

Isegi Iraagi tankid ei saanud oma AA laengutega Suurbritannia koptereid alla lastud. Ometigi oli seda kama neil külluses ja reservistidega mehitatud.

Ma arvan, et Küberkaitseliit võiks endale hardware soetada ja iga aasta Kevadtormi piirkonnas seda üles 1000 sellist sensorseadet, ning võtta aluseks õppuste ajal olev data, ning hakata väljatöötama militaarmanöövritest tingitud mustreid. Paari aastaga peaks saama esimesed toimivad mudelid ja hinnanguid kuidas analüüsida ka kriisiaja datat. Kaugemas või lähimas tulevikus peaks olema valmisoleks sensorvõrke paigaldada üle Eesti soovitud piirkondadesse lühiajaliselt.

Samal teemal USAs:

Chicago hakkab tänavavalgustuspostide külge kinnitatud ning internetiga ühendatud sensorite abil mõõtma jalakäijate liiklemistihedust, ümbritsevat mürataset, valguse intensiivsust, ning sademete hulka, lootes kogutud andmete abil muuta linna turvalisemaks ning meeldivamaks elukeskkonnaks, kirjutab Bloomberg.
Pilootprojektis kasutatakse kaheksat sensoritekomplekti ning lähiaastatel loodetakse neid üle linna paigaldada juba enam kui 300 paika.

Projekti on tabanud ka privaatsuse eest võitlejate kriitika - nimelt kasutab süsteem jalakäijate lugemiseks Bluetoothi signaale, mis kogutakse mööduvate inimeste nutitelefonidelt, süle- ning tahvelarvutitelt. Samas, linna esindajad on kinnitanud, et isiklikku informatsiooni nagu modemite aadressid, ei koguta.

http://majandus24.postimees.ee/2840133/ ... eal-hoidma

[TTA]

Huvitav küsimus ja vastus ma ei tea, aga arvan järgnevat: kui saaks pihta või lähedale ,siis oleks ilmselt hea küll, aga ei saa sellega pihta.
Meie suurtükid pole võimelised piisavalt kiiresti oma suunda muutma. Seega jääb võimalus vaid planeeritavale lennutrajektorile midagi ette lasta. Teoorias otsesihtimisega varjatud alalt näiteks helikopterite vastu ju võiks vähesel määral toimida, aga see pole suurtüki ülesanne. Parema efekti saame siis, kui kasutame suurtükki maismaasihtmärkide vastu ja selle kaitseks olemasolevaid ÕT relvi.

Aegsütikud on 155mm mürsule täitsa olemas, vaja vaid välja töödata vastav arvutusprogramm ja ühildada see õhuvaatlus radariga. Ainult et.. kas on mõtekas meie niigi väheseid 155mm haubitsaid nii väikese kasuteguriga tööd tegema panna. Probleeme on nii palju, et ei viitsi neist siin jahumagi hakata.

[jackpuuk]

Seoses selle sõidukite(maasturite) rekvireerimise teemaga tuli selline idee, et kui oleks olemas ladudes mingi kogus pioneeri tehnikat, mis põllumajanduslikele traktoritele ette või taha haakesse saaks panna(kinnitub otse aisadele ja saab jõuvõtuvõlli ühendada). Nii saaks hädapärast korvata pioneerimasinate vähesust, kui mingi kogus traktoreid rekvireeirda. Näiteks mõni mitme kopaga elevaator-tüüpi seadeldis, mis jooksukraave kaevab?

Tänapäeva traktoritega on see häda, et peab rekvireerima ka traktoristi. Ei ole enam need aja, kus iga loll sai traktori tüürimisega hakkama. Nüüd peab user manual peas olema.

15-30 minutit juhendamist ja tuleb nagu nalja. Samas lolliks ka ennast nagu ei pea. Ei ole vaja üle müstifitseerida peaotäit nuppe ja paari kangi.

Ei tule kamraad, ei tule. Eri markide puhul on erinevused nii suured, et ilma õpetamata ei saa sellega kohalt minemagi (rääkimata jõuvõtu rakendamisest ja seda veel vajalike pööretega), isegi mudelite lõikes võivad toimingud olla täiesti erinevad. Lisaks on juba paar aastat pruugitud masinatele omased elektroonikavead, mis teevad iga masina käitlemise täiesti spetsiifiliseks.
Isiklikud kogemused räägivad. Peale nõukatehnika on mul olnud kokkupuude Lambhorgini, Case, John Deer, Valmet, Volvo (need, mis käigult meelde tulid) ja kindlasti mõnega veel. Isegi haakeseadme lukustused erinevad nagu öö ja päev, mõnel saab teha seda ainult kabiinist, mõnel ainult väljast ja mõnel nii seest kui väljast. Kui nüüd konkreetset masinat ja tema elektroonikavigasid mitte teada, siis jääbki see nagu vanaraud vedelema. Näiteks Valmetist Timberjacki ümberistumine võttis minul umbes 3 päeva, enne kui juba enamvähem teadsin, kuhu menüüsoppi on midagi peidetud (ja ma olen sellste aparaatidega aastaid tegelenud). Isegi Valmet 840.2 pealt Valmet 840.4 (see on küll uue nimega, ehk siis Komatsu) peale ümberistumine on peavalu, pooled asjad, mis varasemalt olid otseteedena nuppude all, need on nüüd teostatavad ainult läbi arvuti. Isegi näiteks transport- ja töökäigu lülitamine. Nii et ei tule (eriti kui arvuti ekraan peaks kah ainult osalisi piksleid näitama), no kohe kuidagi ei tule .

[Kilo Tango]

Tea kas nüüd just kõige õigem teema postitamiseks aga kuna utoopia kategooriat siin nagu pole siis riputan oma mõtte siia.
Nimelt meil õhutõrje madala tuleulatusega nagu ta on siis kas oleks võimalik näiteks 155mm. haubitsa mürske õpetada plahvatama mingil seataval hetkel peale lasu sooritamist nagu seda tehti enne rakettide sündi AA kahuritega? Joonistab ju haubitsast lastud mürsk muljetavaldava kõrge lennukaare. Ka teeb selline mürsk arvestatavalt kõva paugu suure hulga raskete kildudega. Oleks igale suurel kõrgusel muretut lendu nautivale piloodile tõsine tujurikkuja kui ta näeb selliseid suuri kärakaid oma lennuki läheduses käivat.

Olen selle peale mõelnud. Liiga keeruline. Selleks on vaja:
1. Radarjuhtimisel platvormi
2. 5 automaatjuhtimisel 155mm suurtükki (olemasolevad ei sobi), mis laseksid sünkroonis arvestusega, et plahvatused moodustaksid lennuki ette külili püramiidi teravikuga lennuki poole
3. Erimoona, mis vastaks järgmistele tingimustele:
3.1. Sisaldaks otsevoolu reaktiivmootorit või rakettmootorit, mis tagab piisavalt lühikese lennuaja (FH70 rauast lendab moon välja 827 m/s, mis muudab juba 8 km kõrgusel asuva märklaua tabamise 10-15 sekundi teemaks). Vaja oleks mürsu lennu kiirust vähemalt säilitada kuigi tegelikult sellest ilmselt ei piisa ja kiirus tuleks suurendada kahekordseks. Mõlemad lahendused vähendavad kaasa võetava lõhkelaengu hulka.
3.2 Proximity fuze (lähedussütik???) + aegsütiku olemasolu
3.3 Piisavalt kiiret automaatlaadijat. Viimase lihtsustamiseks oleks vajalik unitaarmoon

Kõik see muudab asja nii keeruliseks, kalliks ja taktikaliselt kohmakaks, et lihtsam on valmistada automaatjuhtimisel rakettseade.

[Kilo Tango]

Tänapäeva traktoritega on see häda, et peab rekvireerima ka traktoristi. Ei ole enam need aja, kus iga loll sai traktori tüürimisega hakkama. Nüüd peab user manual peas olema.

15-30 minutit juhendamist ja tuleb nagu nalja. Samas lolliks ka ennast nagu ei pea. Ei ole vaja üle müstifitseerida peaotäit nuppe ja paari kangi.

Ei tule kamraad, ei tule. Eri markide puhul on erinevused nii suured, et ilma õpetamata ei saa sellega kohalt minemagi (rääkimata jõuvõtu rakendamisest ja seda veel vajalike pööretega), isegi mudelite lõikes võivad toimingud olla täiesti erinevad. Lisaks on juba paar aastat pruugitud masinatele omased elektroonikavead, mis teevad iga masina käitlemise täiesti spetsiifiliseks.
Isiklikud kogemused räägivad. Peale nõukatehnika on mul olnud kokkupuude Lambhorgini, Case, John Deer, Valmet, Volvo (need, mis käigult meelde tulid) ja kindlasti mõnega veel. Isegi haakeseadme lukustused erinevad nagu öö ja päev, mõnel saab teha seda ainult kabiinist, mõnel ainult väljast ja mõnel nii seest kui väljast. Kui nüüd konkreetset masinat ja tema elektroonikavigasid mitte teada, siis jääbki see nagu vanaraud vedelema. Näiteks Valmetist Timberjacki ümberistumine võttis minul umbes 3 päeva, enne kui juba enamvähem teadsin, kuhu menüüsoppi on midagi peidetud (ja ma olen sellste aparaatidega aastaid tegelenud). Isegi Valmet 840.2 pealt Valmet 840.4 (see on küll uue nimega, ehk siis Komatsu) peale ümberistumine on peavalu, pooled asjad, mis varasemalt olid otseteedena nuppude all, need on nüüd teostatavad ainult läbi arvuti. Isegi näiteks transport- ja töökäigu lülitamine. Nii et ei tule (eriti kui arvuti ekraan peaks kah ainult osalisi piksleid näitama), no kohe kuidagi ei tule .

Ei tathnud siin vaidlusesse asuda, kuna isiklikud kogemused puuduvad, kuid minu algne väide (peab rekvireerima ka traktoristi) on pärit isa suust, kes mõned aastad tagasi juba varasel pensionil, juhtis ühe põllumajandusühistu masinaparki.

[vk1]

kuskilt meelde jäänud, et Lõuna-Koreas mobilisatsiooni ajal iga vajaliku masinaga ´rekvireeritakse´ ka lahutamatult tema operaator. ajateenistuses saadud ametikoht kaotab tähtsuse ning muudetakse nende KRA-analoogis ümber (ja nüüd juba puhtalt mälu järgi - mingite mobilisatsiooni-pioneerikompaniide koosseisuliseks vist?)

[planet64]

Ukrainas tehakse puust ette ka see, mis seal kehvasti on. Meeletus koguses moonavooride takistamiseks peaks ka midagi lihtsamat saama ette võtta. Partisanidele ja ka tegusatele tavakodanikele kuluks ära mingid vahendid, millega moonavoore kottida. Jättes praegu elektroonika kõrvale tekkis küsimus, kas äkki keemikud suudavad kokku segada mingi sellise segu, mille saaks visata kütusepaagi või tsisterni pihta, mis sinna külge kleepuks ning mis mõne aja pärast metallist läbi söövitaks ja seal oleva sisu süütaks.
Parem oleks muidugi kõrgtehnoloogiline variant, mida saaks tulistada väikesest õhkrelvast ja mis sisaldaks tillukest süütelaengut. Aktiveerimine võiks toimuda väljalaskmisel ja ajastatakse näiteks viie minuti peale.

[hillart]

http://www.hot.ee/kkal/vana/terrorist.htm

Sega kokku mida ja millal tahad! Netiavarustes on selleks piiramatud võimalused. Vastavaid nõuandeid saada muidugi.

Ainult, et ...! Kehtivate EV seaduste vastane on see tegevus küll ja seda pead arvestama, et mitte oma edasisi elupäevi ruudulist taevavõlvi põrnitsedes mööda saata.
Kui aga niisama huvitava ja ennast hariva lektüürina antud kirjatükki võtta, siis - miks mitte? Kes võib teada, mida kõike elus vaja võib minna? Ja millal see aeg kätte võib tulla.

[Kilo Tango]

http://www.hot.ee/kkal/vana/terrorist.htm ...

Paistab olevat "Anarchist Cookbook"-i tõlge.

[Kapten Trumm]

Taoline mineraalväetiste, vana laskemoona jne värgiga jändamine on tegelikult vilunumatu käes ohtlik ja me tegelikult seda ei tea, palju taliibe on väetisepommide või mürsust IED-de meisterdamise või selle väljaõppe käigus tükkhaaval taevariiki sattunud. Lõhkeaine on tegelikult odav relv - eriti kui on küsimus mingite külma sõja trotüülivarudega ja ausalt öeda mina aru ei saa, miks taolist kraami pole meile soetatud rikkalikult ning laiemale sõjaväelise publikule jagatud õpetusi selle kasutamiseks.

[Kilo Tango]

... Lõhkeaine on tegelikult odav relv - eriti kui on küsimus mingite külma sõja trotüülivarudega ja ausalt öeda mina aru ei saa, miks taolist kraami pole meile soetatud rikkalikult ning laiemale sõjaväelise publikule jagatud õpetusi selle kasutamiseks.

Kindel, et ei ole?

Mis puutub varudesse, siis igal lõhkeainel on oma säilivusaeg. Mina vaataks isikliku tervise huvides >35 aastat vana moona pigem eemalt.

[Kapten Trumm]

Kui me räägime trotüülist, siis selle säilitusaega ei oskagi keegi pakkuda, kirjandus räägib nõuetekohasest hoidmisel säilitusajast vähemalt 40 aastat.
Trotüül on enim kasutatav lõhkeaine, samas ka piisavalt lollikindel/ohutu (noh, kui ohutu lõhkeaine olla saab). Eesti Wabariigi aegne trotüül, mis Männikult leiti, tegi Keskpolükal pauku veel küll.
Pigem on ohtlikud mingid tänapäeva hiina päritolu detonaatorid, mille käsitlemisel võib vale liigutusega näpud kaotada.

[Kilo Tango]

Kui me räägime trotüülist, siis selle säilitusaega ei oskagi keegi pakkuda, kirjandus räägib nõuetekohasest hoidmisel säilitusajast vähemalt 40 aastat.
Trotüül on enim kasutatav lõhkeaine, samas ka piisavalt lollikindel/ohutu (noh, kui ohutu lõhkeaine olla saab). Eesti Wabariigi aegne trotüül, mis Männikult leiti, tegi Keskpolükal pauku veel küll.
Pigem on ohtlikud mingid tänapäeva hiina päritolu detonaatorid, mille käsitlemisel võib vale liigutusega näpud kaotada.

Asi selles ongi, et praktikas on säilitustingimused kõikuvad ja reeglina erineb lõhkeainete säilitus prognoositust. Lugesin mingi aeg tagasi raportit, kus soovitati üle vaadata mitmete lõhkeainete säilivustähtajad. Ja seda moona sees hermeetilisel kujul hoitult, mitte pakendatud lõhkeaine. Viimase säilivusaeg on veel lühem. Praktikas ei hoita suurt kogust lõhkeainet konditsioneeritud ruumides. Kuna aga lõhkeaine säilivus on tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist sõltuv, siis ei tea seda täpset säilivusaega keegi. Seda saab prognoosida ainult konkreetse portsu kohta üksikuid eksemplare mingi perioodi järel kontrollides.

Lõhkeaine säilitamisel ei ole peaprobleem mitte see, et too pärast ei plahvata, vaid see, et plahvatab ilma nähtava põhjuseta, plahvatab tulistamisel rauas vms. hetkel, mil "ei ole ette nähtud". Pmst. tekivad iga nitreeritud aine pinnal ja sees ajaga pakendi, metalli või mikroobide/tolmuga kokku puutumisel või molekulide loomuliku lagunemise tõttu kemikaalid, mis on väga tundlikud.

TNT is prone to exudation of dinitrotoluenes and other isomers of trinitrotoluene. Even small quantities of such impurities can cause such effect. The effect shows especially in projectiles containing TNT and stored at higher temperatures, e.g. during summer. Exudation of impurities leads to formation of pores and cracks (which in turn cause increased shock sensitivity). Migration of the exudated liquid into the fuze screw thread can form fire channels, increasing the risk of accidental detonations; fuze malfunction can result from the liquids migrating into its mechanism.[22] Calcium silicate is mixed with TNT to mitigate the tendency towards exudation.