Kui tank plahvatab ja põleb

[EnnR]

Kas oskab keegi selgitada, mis juhtub tankiga, kui see mingi soomustläbiva ammoga pihta saab? Kui käib "ilmkärakas", siis torn lendab ning tuld on "pool ilma täis" - arusaadav - mürsud/ammo tanki sees detoneerub-lõhkeb. Aga tihti seda "ilmkärakat" ei käi, vaid 2 luugist purskub suure surve all välja 2-haruline kõrge leek ja mõne aja pärast see vaibub ning tank põleb vaikselt ära kuniks põlemismaterjali seal leidub. Aga mis asi põhjustab seda ägedat plahvatuselaadset 2-harulist leeki, mis tank luukidetst väljuvad?

[HotelVictor]

Vene tankide laskemoon on kaheosaline - mürsk + paiskelaeng. Tanki hävimise moodus ilmselt sõltub sellest, mis seal sees pihta saab ja kui kõvasti, ma arvan, et see leeklambi moodi põlemine on just nende paiskelaengute süttimise tagajärg.

[Väino]

Kulmulatiivi läbimisel plahvatuslik rõhu ja temperatuuritõus viivad kuulmise ja kopsud, nahk kõrbeb, ühesõnaga, elusalt keedetakse ja praetakse...

Kumulatiiv ei tööta nii. Põhimõtteliselt võid mõelda sellele kui superkiirele (üle 5km/s) metalli (tüüpiliselt vase) joale, mis "voolab" läbi soomuse. Läbistav ava on kahaneva diameetriga koonus s.t. väljas suurem sees väiksem (sõrme suurune). Kui toimub soomuse läbistamine, siis tüüpiliselt rebitakse soomuse siseküljelt kilde kaasa mis liiguvad ka koonusena, seekord laienevana, kumulatiivi juga ise jätkab teed järgmise takistuse suunas oluliselt laienematta. Killud võivad eralduda ka siis kui juga peaaegu läbistab soomuse.

Mis juhtub edasi sõltub sellest, mis jääb joa teele ja soomuse sisekülje kildude koonuse teele. Kui meeskonnaliige siis sõltub kehapiirkonnast, mida asi tabab - tüüpiliselt rebitakse kehaosad küljest jne. Esineneb ka ellujäämisi. Läbistamisest tulenev ülerõhk ei ole tüüpiliselt surmav, tapab kas soomusest rebenenud killud/juga või teisesed effektid ( tabatakse moona ja toimub ahelreaktsiioon ). Kildude arv ja nende poolt tekitatav kahju sõltub soomuse paksusest - mida õhem soomus, seda väiksem kahju, mida paksem seda suurem. Kildude mõju vähendamiseks on kaasaegsetel tankidel siseküljel killuvastane kaitse. Õhukese soomusega asjadel võib puududa, kuna kilde tekib vähe. Nahka ja kopse kõrvetavat temperatuuri tõusu väljaspool joa koonust ei esine. Kui moon / midagi muud põlevat saab pihta siis küll.

[an2]

Kas oskab keegi selgitada, mis juhtub tankiga, kui see mingi soomustläbiva ammoga pihta saab? Kui käib "ilmkärakas", siis torn lendab ning tuld on "pool ilma täis" - arusaadav - mürsud/ammo tanki sees detoneerub-lõhkeb. Aga tihti seda "ilmkärakat" ei käi, vaid 2 luugist purskub suure surve all välja 2-haruline kõrge leek ja mõne aja pärast see vaibub ning tank põleb vaikselt ära kuniks põlemismaterjali seal leidub. Aga mis asi põhjustab seda ägedat plahvatuselaadset 2-harulist leeki, mis tank luukidetst väljuvad?

https://www.quora.com/Why-do-tanks-burn-when-hit
Siin seletatakse ära mis ja miks.

[Kilo Tango]

Kas oskab keegi selgitada, mis juhtub tankiga, kui see mingi soomustläbiva ammoga pihta saab? Kui käib "ilmkärakas", siis torn lendab ning tuld on "pool ilma täis" - arusaadav - mürsud/ammo tanki sees detoneerub-lõhkeb. Aga tihti seda "ilmkärakat" ei käi, vaid 2 luugist purskub suure surve all välja 2-haruline kõrge leek ja mõne aja pärast see vaibub ning tank põleb vaikselt ära kuniks põlemismaterjali seal leidub. Aga mis asi põhjustab seda ägedat plahvatuselaadset 2-harulist leeki, mis tank luukidetst väljuvad?

https://www.quora.com/Why-do-tanks-burn-when-hit
Siin seletatakse ära mis ja miks.

Vaatasin korra, aga ühtegi adekvaatset seletust silma ei hakanud. Üldreegel: Kui luugid on kinni, toimub plahvatus, lahtiste luukidega tuleleek. Ka sõltub palju, kuhu tabatakse ja kas moon süttib seestpoolt või väljast. Samuti kaasas oleva moona kogusest.

Heitelaengutega (need on need, mis esmajärjekorras süttivad), on selline lugu, et püssirohu põlemiskiirus sõltub tugevalt sellest, kui suur on rõhk põlemiskambris. Seetõttu ka näiteks tavaline nitrotselluloosi põhine püssirohi lahtiselt näiteks põleb kenasti sahinal nagu säraküünal, aga relvaraua sees plahvatab. Ka on tarvis ära märkida, et see moon seal sees ei detoneeru.
Detonatsioon on plahvatus, kus plahvatuse energia kandub lõhkeaines edasi helilainena.
Deflagratsioon (mis seal tanki tornis tõenäoliselt toimub), on plahvatus, kus plahvatuse energia kandub edasi soojuskiirgusena. Deflagratsioon liigub lõhkeaines alati alla kohaliku helikiiruse. See ei tähenda, et gaaside paisumine rauas peaks olema samuti helikiirusest madalam.

[EiTahaÖelda]

Deflagratsioon (mis seal tanki tornis tõenäoliselt toimub), on plahvatus, kus plahvatuse energia kandub edasi soojuskiirgusena. Deflagratsioon liigub lõhkeaines alati alla kohaliku helikiiruse.

Mismoodi on võimalik, et valguse kiirusel liikuv soojuskiirus liigub alla helikiiruse? Kas mitteläbipaistva materjali tõttu? Kas detonatsiooni ei teki liiga vähese energiatiheduse tõttu?

[Kilo Tango]

Deflagratsioon (mis seal tanki tornis tõenäoliselt toimub), on plahvatus, kus plahvatuse energia kandub edasi soojuskiirgusena. Deflagratsioon liigub lõhkeaines alati alla kohaliku helikiiruse.

Mismoodi on võimalik, et valguse kiirusel liikuv soojuskiirus liigub alla helikiiruse? Kas mitteläbipaistva materjali tõttu? Kas detonatsiooni ei teki liiga vähese energiatiheduse tõttu?

Ma ei ole pedagoog. Õigem oleks olnud ilmselt kirjutada soojusülekanne. Loeb ise: https://www.interfire.org/res_file/def_det.asp

[Kriku]

Deflagratsioon liigub lõhkeaines alati alla kohaliku helikiiruse.

Mismoodi on võimalik, et valguse kiirusel liikuv soojuskiirus liigub alla helikiiruse?

Esiteks, valguse kiirusega liiguvad elektromagnetlained vaakumis. See konstant, mida laialdalselt valuse kiiruseks nimetatakse, on tegelikult valguse kiirus vaakumis. Teiseks, siin ei ole jutt mitte soojuskiirguse levimise kiirusest, vaid kiirusest, millega levib mingi keemiline reaktsioon aines, mis on seotud nii soojusülekande kui keemilise reaktsiooni enda kiirusega.

[EnnR]

Tänud kõigile, kes selgitasid!
Seega - saan aru, et kui tankil luugid kinni, siis tõenäosus, et ammo (nii mürsud kui paiskelaehgud jms) lõhkeb nö "suletud keskkonnas/kambris" ja see põhjustab ägeda reaktsiooni ehk plahvatuse. Ja kui luugid on lahti, siis - tõenäoliselt - reageerib esmalt see paiskelaeng, mis väljendubki selles suures leeklambi-laadses leegis.
Tore

Lisan ka ühe lingi, kus tõenäoliselt siis vene päritolu (T72?) saab tankitõrjerelvast tabamuse - purskab seda leeki ja jääb vaikselt tossama. See videojupp tehtud kuskil lähis-idas - Süüria vms KUSJUURES!! üks meeskonnaliige ronib samal ajal tankist välja ja paneb punnu
Link https://www.youtube.com/watch?v=rm2T68s ... annel=RANE

[Kilo Tango]

Tänud kõigile, kes selgitasid!
Seega - saan aru, et kui tankil luugid kinni, siis tõenäosus, et ammo (nii mürsud kui paiskelaehgud jms) lõhkeb nö "suletud keskkonnas/kambris" ja see põhjustab ägeda reaktsiooni ehk plahvatuse. Ja kui luugid on lahti, siis - tõenäoliselt - reageerib esmalt see paiskelaeng, mis väljendubki selles suures leeklambi-laadses leegis.
Tore

Lisaks sõltub see palangu suurus ka kaasas oleva laskemoona hulgast ja tüübist.

[Kapten Trumm]

Üks põhjus, miks T-55 praepanni trikki ei taha teha, aga T-72 teeb seda meeleldi, võib olla tõesti ka asjaolu, et 100 mm moon on unitaarmoon, selle viskelaeng on kaitstud messingist hülsiga. Moon ise asub T-55s täpselt samamoodi meeskonnaaruumis.

[Wots]

Üks põhjus, miks T-55 praepanni trikki ei taha teha, aga T-72 teeb seda meeleldi, võib olla tõesti ka asjaolu, et 100 mm moon on unitaarmoon, selle viskelaeng on kaitstud messingist hülsiga. Moon ise asub T-55s täpselt samamoodi meeskonnaaruumis.

Ise arvan, et põhjus peitub ka laskemoona asetuses.

Nimelt T-54/T-55 tankidel on põhiline laskemoona hoiukoht paremal pool juhi kõrval. Samuti on see palju kompaktsem kui T-72 jms karusell.
T-72 jms on laskemoona tanki keskel ja pihta saamise tõenäosus tunduvalt suurem. Eriti suur erinevus tuleb torni laele pillatavad kumulatiiv granaadid või top attack relvade puhul.

Üks eripära on ka see, et praktikas on võimalik T-54/T-55 puhul hoida laskemoona ainult põhilises hoiukohas - jätta muud kohad tühjaks. Kaotad küll koguses aga ellujäämise tõenäosus tõuseb. T-72 jms puhul isegi kui korjad pilla palla paigutatud moona ära siis haavatavas karusellist ikka ei pääse.

Lisaks oleks T-54/T-55/T-62 puhul põhilist moona hoidjat täiendavalt soomustada - kaitstavad pinda on vähem.

T-72 jms puhul pole see võimalik kuna ruumi pole.

[krijgsvolk]

Tänud kõigile, kes selgitasid!
Seega - saan aru, et kui tankil luugid kinni, siis tõenäosus, et ammo (nii mürsud kui paiskelaehgud jms) lõhkeb nö "suletud keskkonnas/kambris" ja see põhjustab ägeda reaktsiooni ehk plahvatuse. Ja kui luugid on lahti, siis - tõenäoliselt - reageerib esmalt see paiskelaeng, mis väljendubki selles suures leeklambi-laadses leegis.
Tore

Lisan ka ühe lingi, kus tõenäoliselt siis vene päritolu (T72?) saab tankitõrjerelvast tabamuse - purskab seda leeki ja jääb vaikselt tossama. See videojupp tehtud kuskil lähis-idas - Süüria vms KUSJUURES!! üks meeskonnaliige ronib samal ajal tankist välja ja paneb punnu
Link https://www.youtube.com/watch?v=rm2T68s ... annel=RANE

Tjah, vist 2012. oli Süüria valitsusvägedel jah kombeks selline linnas sõjapidamise viis kuna jalaväest puudus. Alati ja enamuses ainult T- 72 tankipatrullid, harva 1-2 BMP-d ja haruharva pisut jalaväge julgestamas. See video levis tollal laialt, aga linna ei mäleta.