34. leht 65-st

Re: Vene transalennuki katastroof

Postitatud: 01 Juun, 2017 11:00
Postitas Kapten Trumm
Kui salongis on kinnitamata paberirullid, mis tõusule minnes lennuki saba poole veerevad, kukub mistahes lennuk kriitilise kohtumisnurga ületamise tõttu alla.
Ainult juhul, kui lennuki veojõu ja kaalu suhe on üle 1,2, siis on ka võimalus lihtsalt vertikaalselt taevasse lennata. :D
Reisilennukil puudub aga vajalik võimsusvaru, et kasvanud kohtumisnurga korral kiirust säilitada, kasvava õhutakistuse tõttu kaob kiirus kiiresti ja langeb pääsmatu alla kukkumine.
See, et tänapäeval võivad nt hävitajad lennata probleemivabalt 50 kraadise AoA-ga tuleb ühe põhjusena ka nende tohutust võimsusvarust.

Üks Eesti Õhus töötanud 737 kapten rääkis oma elust Aerofloti ja hilisema Eesti Õhu Tu-154-ga, et pidi see masin hoolimata oma militaarsete juurtega mootoritest nõrguke olema ja start toimus pea alati täisgaasiga. See tähendab, et lennukil puudus igasugune võimsusvaru pärast lahtirebimist tekkiva "olukorra" lahendamiseks ja selline olukord mõistagi lihtsustab mättasse lendamist. 737-l pidi harva täisgaasi kasutama (täis lennuk, kõrge temperatuur jne).

Re: Vene transalennuki katastroof

Postitatud: 10 Juul, 2017 19:39
Postitas wk2
Полковник армии РФ: самолет минобороны Ту-154 взорвали по приказу Суркова и Кадырова
http://www.newsru.co.il/world/10jul2017/gratov456.html

Re: Vene transalennuki katastroof

Postitatud: 11 Juul, 2017 12:41
Postitas aht0
Kapten Trumm kirjutas: Ainult juhul, kui lennuki veojõu ja kaalu suhe on üle 1,2, siis on ka võimalus lihtsalt vertikaalselt taevasse lennata. :D
Reisilennukil puudub aga vajalik võimsusvaru, et kasvanud kohtumisnurga korral kiirust säilitada, kasvava õhutakistuse tõttu kaob kiirus kiiresti ja langeb pääsmatu alla kukkumine.
See, et tänapäeval võivad nt hävitajad lennata probleemivabalt 50 kraadise AoA-ga tuleb ühe põhjusena ka nende tohutust võimsusvarust.
Sõltub "reisilennukist". Learjet 60 ja Gulfstreamid (G550/G650) on ka pmst reisilennukid, lähevad vajadusel nagu hävitajad üles üsnagi räige nurga all..

Re: Lennuõnnetused

Postitatud: 11 Nov, 2017 14:43
Postitas Jeroen
Kavatsen tulla Esonia 2018. Kas nüüd rohkem tuntud teavet foorumi liikmed umbes sõjalise jookseb 1945-1994 perioodi meie witnesses tuvastatud nagu põllumajandustootjad, kes on valmis rääkima seda mulle või transalator? Mulle meeldib, et aidata salvestamise lennunduse ajalugu nagu ma tegin Leedus. :write:

NATO maades alla kukkunud Vene lennukid

Postitatud: 01 Mär, 2018 10:32
Postitas Kapten Trumm
Mälu tundub olevat nõrgavõitu, alles see oli, kui keegi major Trojanov oma Su-27ga kesk Leedut alla sadas. Sõda õnneks ei alanud (Balti riigid olid siis juba NATOs ja õhuturve oli alanud. Leedus oli parasjagu Saksa valvekord.

https://en.wikinews.org/wiki/Russian_fi ... _concludes

Külma sõja ajal juhtus igasugu asju, isegi piloodita vene sõjalennukeid on NATO territooriumile vähemalt üks alla sadanud. Midagi sellest ei juhtunudki, kartes venelaste provokatsiooni, ei hakanud ameeriklased ka seda alla tulistama, vaid ootasid, kuni kütus lõpeb ja ise alla sajab.

https://en.wikipedia.org/wiki/1989_Belgian_MiG-23_crash

Ühesõnaga, mootoririkke tõttu piloot katapulteerus kuskil Poola alal, kuid mootor käivitus ilmselt õhuvoolu toimel ise uuesti (ju piloot unustas OFF lülitit vajutada) ja kuna juhtumi ajal lendas lennuk autopiloodiga, siis ka seda välja ei lülitatud ning autopiloodiga lendas see lennuk ligi tund aega NATO õhuruumis, kuniks Belgias alla sadas, tappes ühe inimese. Ameeriklaste F-15'd lendasid kõrval ja tegid kindlaks, et tegu on "lendava hollandlasega" ja tulistama ei hakatud.

Belgia avaldas pärast protesti, mille sisu oli, et miks NSVL ei hoiatanud juhtunust ette.

Aga noh, mõistlik inimene (selliseid peaks NATOs leiduma) ei hakka ühe intsidendi pärast WWIII algatama või oma otsustavust paugutamisega demonstreerima. Tõsi, Leedu juhtumi puhul polnud see isegi teoreetiliselt võimalik, sest sakslased/leedukad tabati "püksid maas" ja mingit õhutõrjet Leedus polnud. Võimalused kuidagi segada juhtumit olid seega kasinad. Ja Leedu juhtum oli kindlasti tahtlik (erinevalt sellest Belgia omast, mis oli halb õnn lihtsalt).

Sellised juhtumid on väga õhukesel jääl kõndimine, eriti kui intsidendi alguses pole sul ju infot, mis täpselt juhtus. Sellises olukorras asuda kedagi tulistama - no selle peale tulevad ainult kabinetiteoreetikud.

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitatud: 01 Mär, 2018 11:01
Postitas Kriku
Lendava hollandlase purukslaskmisest ei oleks ka maailmasõda alanud. Küsimus on, et kas see oleks elu päästnud - kui hävituslennuk õhus puruks lastakse, siis kui palju temast alles jääb maha kukkumiseks?

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitatud: 01 Mär, 2018 11:05
Postitas Jaanus2
Üks inimene inimene sai suure asjaga pihta, purukslaskmise puhul oleks võinud paljud inimesed pihta saada paljude väiksemate asjadega.

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitatud: 01 Mär, 2018 12:43
Postitas Gideonic
Plaan oligi ju see Põhjamere kohal alla lasta. Ei vedanud ainult sinna välja, kütus sai ennem otsa.

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitatud: 01 Mär, 2018 13:05
Postitas Lemet
Kołobrzegist Kortrijki lennates ei kannata kohe kuidagi Põhjamere kohale jõudmist oodata... :wink:

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitatud: 01 Mär, 2018 13:22
Postitas Kapten Trumm
No see Põhjamere jutt näib olevat peale kaklust rusikatega vehkimisena, antud kursil oleks see ehk Biskaia lahe kohal võimalik olnud.
Pilt

Tasub tähelepanu pöörata ka juhtunu asjaoludele - kohe peale starti (lahtirebimist) kadus mootorist jõud (tõenäoliselt järelpõleti lülitus mingi rikke pärast välja). 900 km pärast saab antud tüübi kütuse lõppeda siis, kui mootor töötab täispööretel ja/või minimaalse järelpõletiga. Kuna aga stardil on tiib eesmises (16 kraadi) asendis, siis lennuk helibarjääri ei ületa. Autopiloot startimisel peal - noh, teoorias võimalik. Ehk siis antud juhtumit võimaldas rahulikult lahendada lennuki suhteliselt väike kiirus - pakuks kuskil 700-800 kmh. Lend Poola piirilt alla kukkumiseni (700 km) kestis pea tund aega (9:44 kuni 10:37).

USA F-15 action oli uskumatu venitamine, piiriületuse kursil võis see hollandlane olla well enne 9:44, ameeriklased olid kohal 10:05. Isegi piiri ületamise hetkest 20 minutit. Ilmselt radarile ilmumisest piirile lähenemise kursiga - veel kauem.

Nõuka/VLO ületsentraliseeritud ja Rusti-järgne (1987) õhukaitse reageerida ei suutnud, kuigi lennuk viibis ca 20 minutit (300 km) VLO territooriumi kohal.

Venemaa ootamatu rünnak

Postitatud: 02 Mär, 2018 9:45
Postitas mart2
Kapten Trumm kirjutas:Mälu tundub olevat nõrgavõitu, alles see oli, kui keegi major Trojanov oma Su-27ga kesk Leedut alla sadas. Sõda õnneks ei alanud (Balti riigid olid siis juba NATOs ja õhuturve oli alanud. Leedus oli parasjagu Saksa valvekord.
https://en.wikinews.org/wiki/Russian_fi ... _concludes ...
Saksa valvekord ei puutu asjasse.
Olen siin foorumis kord juba kirjutanud, et lennukeid ei saadud üles, sest puudus info. Lendu jälgiti Eestist ja Lätist, kuid Leedus jälg "kadus", sest nende nõuka-päritolu radarisüsteem oli mingil põhjusel just selleks ajaks "hoolduses". NB! Hooldust teostas Valgevene firma.
Andmed praktiliselt peale sündmust otse leedukalt. Linki pole. :roll:
Ilmselt süsteemi kobav testlend (miks muidu üksi) ja kumbki pool ei soovinud suuremat skandaali. Siit selline jutt vikis.

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitatud: 02 Mär, 2018 10:27
Postitas Kapten Trumm
Kui hävitajatele anti häire alles hetkel, kui Trojanov grupist eraldus (grupp ise lendas hea radarivaatluse kõrgusel), siis oli hilja niiehknaa ning töötavad radarid poleks enam asja muutnud, sest sissetungijal oli kõva ajaline eelis. Madalal kõrgusel Mach 1ga liikuv lennuk läbib iga kolme sekundiga kilomeetri, minutiga seega 20 km ja häire hetkest kuni õhus tegutsemisvalmiduse saavutamise 10 minutiga 200 km. Lisaks tuleb juba eemalduvale lennukile ka järgi jõuda (siin pole lääne masinad vene omast kiiremad).

Ehk kokkuvõtvalt: kui ei soovita lugu, mis juhtus kui Arno isaga kooli jõudis, tuleb lennukid õhku tõsta ennetavalt, kui venelaste grupp ligineb juba Ventspilsi sadama traaversile. Antud juhtumi arengus oli vene radar või Valgevene simlus juba teisejärguline, tõenäoliselt oleks reageerimisega hiljaks jäädud ka siis, kui venelaste lend oleks pidevalt träkitav olnud. :oops:

Kogu kasu, mis oleks antud tegevusmudeli puhul olnud korralikust radarivaatlusest, oleks see, et võibolla, kordan võibolla oleks sakslased jõudnud venelastele natuke enne Kalinigradi piiri järgi.

Re: Venemaa ootamatu rünnak

Postitatud: 02 Mär, 2018 12:31
Postitas mart2
See info üksiku lennuki kohta (juba väljaspool lennuturbe ala) oli lätlastel olemas ja radaripilt anti leedukatele üle koos saadud kinnitusega, et Leedus on kõik kontrolli all. Mida aga ei olnud.
Teema lõpp.
Täiendus: hetkel selle Leedu juhtumi arutelu lõpp minu poolt.

Re: NATO maades alla kukkunud Vene lennukid

Postitatud: 02 Mär, 2018 15:57
Postitas Kriku
Lõpp või mitte, tegin omaette teemaks.

Re: Saku onnetus

Postitatud: 16 Aug, 2018 10:50
Postitas Sults
fireman kirjutas:
Jeroen kirjutas:Tanan Fireman!
Tead kedagi kellel rohkem infot selle lennuonnetuse kohta Saku lahistel ?

Jeroen
Kahjuks ei tea aga olen kindel,et kohalikud sovhoosnikud peaksid teadma.Asi oli nii,et käiseme kunagi sügisel Tallinna 43 kk kartuleid võtmas nagu tookord kombeks oli ja siis mingi agronoom näitas seda kukkumise kohta kus suurt enam midagi näha polnud peale murdunud puulatvade ja suure augu.Sõjaväelased olid kõik ärakoristanud ja leidsime tookord selt vaid orjenteeruvalt 15 cm pika alumiiniumi riba kus olid järjest needid sees.Ilmselt oli mingi valtsi koht.Ei tea kuis see oli kahesilma vahele neil jäänud.Kui me seal käiseme siis oli kukkumise koht värske ja isegi hein polnud pahupidi keeratud mullale veel peale kasvanud.
Huvitav, mis kartuleid seal rabas võeti?
Ja mis hein seal kasvas?
Lennuk patsatas maasse väga kidurate rabamändidega tüseda turbalasundiga kohas, ei murdnud ta seal mingeid puulatvu ega pööranud segi mingit heina.
Auk on siiani näha asukohas N59°18′22.697″, E24°42′19.093″
Olgu öeldud, et neid praegusi teid toona seal polnud. Praeguseks on aastakümnete pikkuse kuivenduse mõjul puude kasv kordades lopsakam kui lennuki allakukkumise ajal 35...40 aastat tagasi. Alla kukkumine toimus kindlasti pärast 1980. aastat ja enne 1985. aastat. Orienteeruvalt 1981...1982.