Wunderwaffe Ba349"Natter"

[Soobel]

Ehk siis hävituslennuki ja õhutõrjeraketi vahevorm.
Startis vertikaalselt mastilt püstloodis, tõusis minutiga lendavate kindluste eskaadrini, ründas neid ninast väljatulistatavate raketikestega ja peale seda piloot katapulteerus ja lennuki rakettmootor eraldus ja langes langevarjudega maale. Ülejäänud lennuki vineerosa oli ühekordselt kasutatav ja kukkus puruks. Mati Õuna raamatu järgi, anti 10 lennukit sõjaväelegi, aga lahingulendudeni asi ei jõudnud.

Mind huvitab, kui suurt peavalu liitlaspommitajatele oleks sellised asjad tekitanud, kui neid oleks märkimisväärsel hulgal kasutusele võetud? Tavaliste lennukite lennuväljad kõmmutati-pommitati Mustangidega sodiks, sõja lõpu poole oli Luftwaffe pilootidel juba probleeme turvaliselt õhku tõusmisega, liitlaslennukeid ohustama pääsesid neist vähesed.

Minu arusaamist mööda veeti "Natter" koos stardimastiga veoki slepis suvalisse kohta keset võsa, aeti seal püsti ja oligi stardivalmis. Mustangidega neid võsast leida olnuks raske ja ligi 1000km/h püstloodis kihutavat lennukit üldse võimatu jälitada. Kas pommitajate saatelennukid jõudnuks reageerida selle minutiga, mis kulus "Natteril" pommitajate lennukõrgusele tõusmiseks?

Mida kodanikud sellisest relvast arvavad?

[uusmario]

Noh,põhimõteliselt mida kiiremini sa lendad,seda väiksem on tõenäosus,et sind tabatakse,ja seda väiksem on ka võimalus,et sa ise midagi tabad.Juba Saksa reaktiiv hävitajatega oli probleem,et ei saanud kiiruse tõttu korralikult sihtida ja nad lendasid ju aeglasemalt kui see Natter

[Soobel]

1000km/h tõusis see taevasse, vaenulike lennukite kohal tõmmati gaas koomale, loetud minutite jooksul sai kütus sootuks otsa ja edasi jätkati purilennuga, mis nüüd vaevalt hirmkiirelt käis. Kiiresti pidi piloot ründama, sest kui ta juba allapoole vaenlasi laskus, oli juba hilja. Kahtlen ikka, kas saatehävitajad oleks jaole jõudnud ja pealegi oli Natter väike (6m pikk ja 3,6 lai) ja teda oli halb ka pardarelvadest tulistada.

Natteri kõige suurem trump olnuks ikkagi tema ootamatu ilmumine täiesti suvalisest võsast või majadevahelisest sisehoovist, samas kui tavahävitajate lennuväljad olid liitlastel teada ja saatehävitajad koondusid kohe nende kallale.

Lennukõrgus oli sel aparaadil 14km, see ohustanuks isegi B29-id.

[uusmario]

Seda nüüd küll

[Uitaja]

Sõja lõpus viimases hädas tehtud projekt. Natter oli plaanitud tähtsate objektide kaitsmiseks pommitajate vastu.
Lenduriteks pidid saama pärast lühikest kursust maal, nii et praktiliselt treeninguta. Kabiini ees oli rõngakujuline sihik, millega tuli sihtida vaenlase lennukeid ja siis rakettide kogupauk ninast välja lasta. Aga sihtimine toimus terve lennuki pööramisega ja lennukit tuli hoida mõnda aega stabiilselt sihtimise joonel, mis on algajale piloodile raske ülesanne. Kui keegi on proovinud kasvõi arvutisimulaatoriga juhtida tankitõrje raketti, nii näeb, et asi polegi nii lihtne - kui kuhugi poole keerad, ikka kipub sihtimise joonest üle minema. Ja pommitamine käis ju tavaliselt pimedas, samuti pilved segasid. Arvan et ega sellest „Natterist“ sakslastel suurt kasu poleks olnud.
Muide, sakslased meisterdasid ka ühe juhitava õhutõrje raketi nimega „Wasserfall”. Päris valmis see rakett ei saanud: plaanitud kiiruse 760m/sek asemel saadi vaid veidi üle 600m/sek aga seda isegi lasti 1945a paaril korral lennukite pihta.http://www.luft46.com/missile/wasserfl.html

[Kapten Trumm]

Vastavate taktikaliste võtete abil on sellised üritused kergesti välditavad ning väheusutav, et neid oleks suudetud piisavalt toota ning ette valmistada.

Kasutamisel on mõte siis, kui rünnata tee peal olevaid lennukeid. Selleks peab teadma vaenlase plaane. Vahetult sihtmärgi kohal on juba hilja. Kusjuures kasutada saab neid vaid päevasel ajal ja hea nähtavuse korral.

Et rünnata formatsioone, milles on korraga sadu lennukeid, peab neid olema vist terve Saksamaa täis tipitud.

Ja ärme unusta, et iga uudisrelva ilmumisele, mis liitasi liigselt segama hakkas, järgnes reeglina seda tootvate/laskvate kohtade maaga tasandamine. Meenutame siinkohal igasugu "vaude" positsioonide saatust.

Ja vastaseks päevasel ajal oleks olnud USAF, kes suutis B-17 toota rohkem kui sakslased suvalist vasturelva.

[canislupus]

Asja üritati kasutada ka: kas vist (mälu järgi oli nii) norras ülelendavate lendkindluste allatoomiseks pandi kümmekond pukkide otsa püsti - ent saatuse kiuste ei tulnud ühtegi lennukit. Lõpuks tuli aeg kätte Natterid purustada ja minema minna.

[Würger 190G]

...peale seda piloot katapulteerus....
Ba 349 polnud katapulteeritavat istet, see lihtsalt ei mahtunud kabiini. Lendur pidi oma jõuga sellest lahkuma.

[tulnuk]

Kuskilt kirjutisest on meelde jäänud, et peale patareirakettide ninast välja laskmist lennuk "poolitus". Kabiin koos lenduriga eraldusid ja ülejäänud lennuk koos mootoriga jätkasid lendu sihtmärgi poole.

[Würger 190G]

Rocket fuel would be nearly exhausted by now, so the pilot began to descend. At about 1,400 m (4500 ft), the pilot released his seat harness and fired a ring of explosive bolts to blow off the entire nose section. A parachute simultaneously deployed from the rear fuselage and the sudden deceleration literally threw the pilot from his seat. The pilot activated his own parachute after waiting a safe interval to clear the bits of falling Natter.--Natuke täpsustusi ning siin ka soome keelne variant

http://www.ilmatorjuntaupseeriyhdistys. ... bachem.htm