Vanem tehnika, memuaarid jne.

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Tegelane5
Liige
Postitusi: 801
Liitunud: 07 Veebr, 2009 12:28
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Tegelane5 »

von manstein kirjutas:
Alekoga pole sõitnud, ei kujuta ette, mida see elukas endast kujutaks
Mina ka ei ole. Aga kui mootor vähegi pöördesse läheb, näeme järgmist lõppkiirust..
5500: 4,22: 0,732=1780 rattapööret minutis.

Ratta läbimööt:
355,6+(2x165x0,8)=619.6mm.

Ja ümbermööduks 1945mm ehk 1,95meetrit

Noh ja korrutis 1780x1,95=3,471km minutis..

Tunnikiiruseks siis 3,471x60=204,6..!!!
Leemet, mis laboriseltskond ka asjast arvab..?
Pole küll laborant aga ma kuidagi ei usu et Moskiitol saab pööre, mitte jõud otsa. Ehk rattad õhku tõstes läheb ta ka rohkem kui 205 välja. Aga kahjuks trassil saab kusagil 180 kätte, heal juhul. GPS järgi pigem vähem. Ja, nagu 1,6 Audi 80nega, on tippkiirus saavutatav ka neljanda käiguga. Või jääb sellest väga vähe puudu.
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
Lemet
Liige
Postitusi: 19937
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Lemet »

Niisiis, laboriseltskond andis teada, et 41 soetamise ajaks oli võidusõiduiga mööda saanud ja isiklik kogemus piirdus kuskil 140-150ga Tartu mntl. (minu isiklik kogemus 143 spidolt). Mitte et rohkem tulemas polnuks. Seda enam, et traditsionaalsed nõrgad kohad nagu näiteks 5 käik(hammasratas kippus sõna otseses mõttes võllile "kinni põlema") ja esiamordid (selles asuvate klappidega sai pisut manipuleeritud) olid juba eos joonele sätitud. Küll aga oli vahe selles, et kui näiteks 2140ga 140 km/h kulgedes olid sa suuresti vaid autoga hõivatud, siis 2141l jäi mahti ka ümbrust vaadata. Üldiselt oli aga juba toona teada, et 40 ja 41 lõppkiirused jäid suht ühte auku, sest suurtes piirides see, mida võideti aerodünaamikaga, kadus suurema kaalu arvelt jälle ära. Pluss muidugi see, et koostekvaliteedist sõltuvalt olid nii mootorid kui ka käigukastid vaga laiades piirides kõikuvad. Kk oli muidugi 41 läbi aegade nõrk koht ja jäi selleks lõpuni. Või tegelikuses mitte niivõrd kast ise kuivõrd selle montaaž. Sest siin sai paljudel autodel uued kastid pulkadeks võetud ja peale uuesti kokkukorjamist sõitsid need probleemideta. 06 mootoritega olla kuulu järgi dünaamika parem olnud, aga nendega vahetu kogemus puudub.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Niisiis, laboriseltskond andis teada, et 41 soetamise ajaks oli võidusõiduiga mööda saanud ja isiklik kogemus piirdus kuskil 140-150ga Tartu mntl. (minu isiklik kogemus 143 spidolt). Mitte et rohkem tulemas polnuks.
No see on juba mõistlik jutt. Ikkagi isiklik kogemus, mitte "papsi või naabrimehe" suust kuuldu ümberjutustamine..

Eks selle tippkiirusega ole nii et pakutakse erinevaid arve. 146-150km. tunnis.

Ja ümberkohitsetud mosse mootori näitajad muutusid ju kehvemaks. (või reaalsemaks)

5500pööret, 72hj. väänet10,8kilo. Hoolimata hirmkõrgeks aetud surveastmest 9,5 :evil:

Üldiselt oli aga juba toona teada, et 40 ja 41 lõppkiirused jäid suht ühte auku, sest suurtes piirides see, mida võideti aerodünaamikaga, kadus suurema kaalu arvelt jälle ära.
Mõlema masina tühi-ja täismassid olid punktipealt võrdsed 1080 ja 1480kg.

Sestap ka kiirendusomadused võrdsed..

Kuidas aga tehasesõitjad nii nutuse numbri lõppkiiruseks said, on järjekordne mosse mõistatus.

Sest reaalses elus oli kõik palju lõbusam..
Pole küll laborant aga ma kuidagi ei usu et Moskiitol saab pööre, mitte jõud otsa. Ehk rattad õhku tõstes läheb ta ka rohkem kui 205 välja. Aga kahjuks trassil saab kusagil 180 kätte,
Lemet
Liige
Postitusi: 19937
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Lemet »

No see on juba mõistlik jutt. Ikkagi isiklik kogemus, mitte "papsi või naabrimehe" suust kuuldu ümberjutustamine..
Isand manstein, siiani olen ma ikka omaenda kogemustest pajatanud. Ja kui kellegi juttu vahendanud, siis sellest ka vastavalt märku andnud. Nii et see 146 km/h M-408ga(pisut järeleaidatud mootoriga, ei salga, aga seda sai ka kohe algul märgitud) kui ka 160 412ga on ikka puha isiklik kogemus. Ja juurde tõdemus, et ka teistel on sellelaadseid isiklikke kogemusi vahendada, mitte ainult minul. Et sina seda uskuda ei taha, on puhtalt sinu probleem. Teatud seltskond võttis oma uskumatuse pärast ju väitjaid tuleriidale saata. Sest seda ei saanud olla, kuna seda ei saanud olla...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuidas aga tehasesõitjad nii nutuse numbri lõppkiiruseks said, on järjekordne mosse mõistatus.
Asi on keerukam kui üks vastus.

Üks võimalus on, et 2141 arvud on alla hinnatud, sest auto on üsna lakutud aerodünaamikaga (kohe terve hüpe edasi nn kastautodest).
Vastus küsimusele sõltub auto toomisaastast. 1990 lõpus ilmus müügile täiustatud mudel (2141-01 ja 21412-01), kus ühe põhilise eesmärgina võideldi auto liigse kaaluga, mida siis eri meetoditega (teistsugune esisillatala/mootori alustala, summuti, õhemad küljeaknad) olevat säästetud ca 30 kg. Lisaks oli täiendatud mudel varustatud aerodünaamiliselt sobitatud porikummiga kõigil neljal rattal - raamat lubas 412 mootoriga tippkiiruseks mälu järgi 150 kmh (esialgsel 145 kmh) ja kiirendusaeg kahanes ka tublisti. Homme pääsen raamatule ligi, siis ütlen täpsed arvud. Kirjutatud on sellest raamatus "Remont avtomobilja Moskvits 2141", raamat paraku töökojas.
5500: 4,22: 0,732=1780 rattapööret minutis.
Kõik need nn uued vene autod saavutasid oma maksimaalkiiruse 4. käiguga (ka 1,5 Samara).
5500pööret, 72hj. väänet10,8kilo. Hoolimata hirmkõrgeks aetud surveastmest 9,5 :evil:
Väike võimsus tulenes mootoril kasutatud ökonoomsusmeetmetest (turbulentsi tekitavad sisselaske kanalid) ja vajadusest vähendada mootori kõrgust, mis "painutas" sisselaskekollektori (erineb 412 omast) ebasobiva nurga alla. Vastutasuks lubavat tehas 412-st lausa põlvkonna jagu paremat ökonoomsust (90 kmh 6,0 liitrit 100 km peale 412 8 liitri (80 kmh) vastu).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Tänks, kapten Trumm toetuse eest..

Ja erinevalt "ekspertidest" pole Sinu suust kostunud ühtegi memuaari stiilis "160+ mosse 412 roolis"..

Ja ma arvan teadvat, miks? Sest sul on antud aparaadid kodus olemas ja oled ise nendega sõitnud..

Noh ja järgnev tsitaat..
Kõik need nn uued vene autod saavutasid oma maksimaalkiiruse 4. käiguga
On jumala õige konstanteering.. Tabelisse lükatuna, 5500 nominaalpöördega, annab see ka neljanda käiguga ülekandearvu 0,946 juures kiiruseks 161,2km. tunnis..

Kahjuks unustas seltsimees lemet lisada mis ülekannete juures antud tippkiirus saavutati..
isiklik kogemus piirdus kuskil 140-150ga
Ehk kolmanda käiguga..?

Vastust teavad vaid lemet ja laborandid..
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Tsiteeri:

50hj Zapiku mootorist ja mis puutub siia 840 kilo autot..


Tõdeme taas, et see jääb targemate teada ja sinu välja uurida...kui suurt kiirust ja millise aja jooksul arendab 50 hj mootoriga näiteks 100 kilone konstruktsioon, 500 kilone, 1500 kilone või 5000 kilone. Koolifüüsika. Sinu silmapaistvaid rehkendusi on alati huvitav lugeda, jätka samas vaimus.
Ehh, Lemet, Sina ja sinu laborandid..

Loe mu järgnev postitus Jawa ja Volvo FH kohta läbi ja seedi natuke.. koos laborantidega.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet
Liige
Postitusi: 19937
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Lemet »

Veelkord, manstein, vaba maa, usu, mida tahad. Ei näe enam mõtet sinuga arvamusi vahetada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

412 mootoriga 2141 puhul leidis siis aset nimetatud progress:
-sõiduki tühimass mass kahanes 1065 kg-ni (väiksem kui mäletasin) seega 15 kg ainult
-kiirendusaeg 0-100 kmh kahanes 19,7 sekundilt 18 sekundini.
-maksimaalkiirus kasvas 145 kmh -> 150 kmh.
Raamat ei seleta mis tingimustel - öeldakse vaid, et "mitte vähem kui", seega eeldan, et tavapärane täiskoormaga.
Arve vaadates kahtlustaks tegelikult esialgse mudeli mõõtetulemusi, sest on üsna selge, et 15 kg massi auto kiirendust pea 2 sekundit ei paranda, samuti need porilapakada 5 kmh kiirusele juurde ei anna.

Ise olen tähele pannud, et kuni 1990 toodetul (ehk siis moderniseerimise eelsel) mudelil on märksa rohkem müraisolatsiooni vaiba all, et see kaalukärbe oli tegelikult suurem või on siis andmetes mingi viga sees.

Huvitav on märkida, et käsiraamatus on kirjas, et lubamatu on kasutada 185-14 ja 205/70 R14 (Volga rehvid) rehve nende liigse laiuse tõttu.
Ja ma arvan teadvat, miks? Sest sul on antud aparaadid kodus olemas ja oled ise nendega sõitnud..
Minu 412 oli 412D mootoriga (ehk siis 76 rüüpav), sestap ma ei tahtnud selle põhjal midagi järeldada - 93 rüüpava isendi peenestamist pole ma paraku teostanud. Küll aga olid minuarust kiirendusajad 0-100 alapakutud -76 mootoriga mäletan raamatust selleks 22 sekundit ja 93 mootoriga 19 sekundit, spidomeetri järgi "100" õnnestul mul saada nii 17 sekundi kanti (eks siis sai neid omadusi põhjalikult katsetatud), mootor oli muidugi läbinud täiendava tasakaalustamise ning traditsioonilise ümberlappamise.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
cleo
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 28 Okt, 2008 14:50
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas cleo »

Meil tekkis siin küsimus:
Millega te mosseajastul (ehk siis pre-GPS ajal) tegelikku kiirust mõõtsite? Lugesite kilomeetri-või telefoniposte või kuidas? Või oli tuttava "nääri" Barjäär 2M käepärast?
Spidomeetri näitu ei saa vist mosse puhul tõe pähe võtta, neidki oli ilmselgelt sama erinevaid kui mossesid endid. Seda enam, et suurematel kiirustel kasvab viga kah suuremaks.
Mul '77-91 mosse reisija-juhiõpilase-kaine juhina-omanikuna on ikka väääga sügavad kahtlused selles standardauto 160+ kiiruse võimekuses.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5209
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Manurhin »

cleo kirjutas:Seda enam, et suurematel kiirustel kasvab viga kah suuremaks.
Kuid kas spidomeetri viga siiski mitte konstantne pole? Auto liikumiskiirus võib ju muutuda, aga veosilla rehvide läbimõõt (kui just vahepeal räiget burnout'i ei tee) ja igasuguste ülekannete parameetrid, mille kaudu mehaaniline spidomeeter töötab, jäävad ju samaks mistahes kiirusel?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Millega te mosseajastul (ehk siis pre-GPS ajal) tegelikku kiirust mõõtsite? Lugesite kilomeetri-või telefoniposte või kuidas? Või oli tuttava "nääri" Barjäär 2M käepärast?
Spidomeetri näitu ei saa vist mosse puhul tõe pähe võtta, neidki oli ilmselgelt sama erinevaid kui mossesid endid.
Küllap see jääb ikkagi iga memuaristi südametunnistusele, jöllitati lihtlabaselt spidokat..

Aga lemet koos laborantidega fikseeris ikkagi konkreetse näidu..
-omakäeliselt ümberlapatud ja kohendatud 408 mootor sai kätte 146 km/h.
Kahjuks on dokumentatsioon koos möötmisparameetritega vististi kaduma läinud..?
Ennustaks rohujuure tasemel kilti lendlähtest.. nii 24,6 sekundiga.. Ja seda stopperitega pukis kohtunikebrigaadiga.. No tõesti ei tea.. ja lemet ei räägi ka..

Aga kapten trumm, Sul oli täitsa hea minekuga mosse..
eriti et madaldatud surveastmega kolhoosnike variant..

Sest selles videos üritatakse tõsimeeli. Teine armatuuri kell on veel 03 tahhomeetrit täis topitud..
Litsus vist päris ausalt. Tundub et klotsi tagasilla all ei ole :D

0-100-ni 20 sekundiga..

https://www.youtube.com/watch?v=J6_sTQ47ltc
Lemet
Liige
Postitusi: 19937
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Lemet »

Minu enda mõõtetulemused on siin teemas ikka sama auto spido pealt võetud. Mingi viga ilmselt esines, aga mitte suurem kui see on tänasel päeval- näiteks erinevad mul Berlingo spido ja GPS saja juures viis kilomeetrit ja 8 meetrisel MB Sprinteril praegu talvekatega 110 juures 7 km. Ning teeäärsetes kilomeetriviitadest kulus 60ga minut ja 120ga pool minutit, niivõrd kui seda sõidu pealt fikseerida võimalik oli.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
häh
Liige
Postitusi: 213
Liitunud: 23 Nov, 2014 20:42
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas häh »

Viga ei ole kindlasti konstantne. Häbi tunnistada, aga kunagi läbitud mõõtetehnika kursusest ei mäleta suurt miskit, niipaljukest küll, et spidomeeter põhimõtteliselt mingi täppismõõteriist olla ei saa. Alustuseks on skaala vähim jaotus 10 km/h. Edasi on tegu tõsiasjaga, et spidomeeter mõõdab rataste pöörlemiskiirust, see aga on seotud liikumiskiirusega "üle" rehvide läbimõõdu, et välistada tegelikust kiirusest väiksem näit, on spidomeeter häälestatud mõnevõrra rohkem näitama. Kui palju.... ise väidaks, et enamasti "spidomeetri järgi" 100 km/h sõites on tegelik kiirus selline, et trahvi ei saa. Vähem kui 5 km/h pole endal ükski auto valetanud. Täpselt samamoodi valetavad ka elektroonilise spidoga autod. Viimased tõenäoliselt omavad terves skaala ulatuses sama viga.

Mehhaanilised mõõteriistad omavad lubatud viga mõõtepiirkonna ulatuses. Mis see viga mosse spidomeetril võiks olla..... Üldiselt +-5% on üsna tavaline täpsusklass odavatel osutiga mõõdikutel.
"Päris" GPS näitab täpselt, aga kiiruse muutumisele reageerib viivitusega. Telefonid näitavad aiateibaid.


100 km/h on võrdne 27.8 m/sek. 160 km/h on 44.4 m/sek. Viimasel juhul on postist postini 22.5 sekundit.
Viimati muutis häh, 01 Dets, 2014 23:42, muudetud 1 kord kokku.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2635
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas vanahalb »

[quote="häh"] Täpselt samamoodi valetavad ka elektroonilise spidoga autod. Viimased tõenäoliselt omavad terves skaala ulatuses sama viga.
/quote]

Ei pruugi olla sama viga. Ma olen hea mitu korda ja mitme autoga Berliinist Lõuna-Saksamaale sõitnud. Kui tee vaba on siis 100 km/t juures on GPS 90-95 näidanud, 200 kandis 179 või natuke ülespoole.
Vähemalt jaapani autodel olen seda täheldanud ja loodetavasti ei tambi lugupeetud mx77 naaberteemast mind selle jumalateotuse eest maapõhja :)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist