4.
1988 suve lõpus vedasin lahtise porte "Kiisuga" Viljandi Piimakombinaadist juustu Rakvere Lihakombinaati.
Suured ümmargused kangid.
Spets "nimetu" juust, mida pandi juustuvorsti sisse ja mida kaubandusvõrgu lettidelt ei müüdud.
Koorem (kangid) pandi plastikkastidega auto kasti, present peale ja present plommidega kinni.
Reede. Päeva teine pool juba käes.
Kusagil Võhma kandis lendas veepumba rihm ja vesi läks keema.
Kurjam küll! Seisan seal kapott lahti ja aurupilv ümber.
Mingi kohalik kolhoos või sovhoos oli seal kuskil ja selle üks "Kiisu" jäi ise minu masina juurde seisma.
Et mis juhtus?
No veepumba rihm lendas...
Kolhoosisovhoosimees, et kaugele sõidad?
Mina, et Rakveresse.
Mees oli kohe abivalmis, et ok krt siis on sul veel tükk maad minna.... ma lähen vaatan majandist, äkki leiab sulle uue rihma....
Käis ära ja tuli mingi kasutatud poolpiduse rihmaga tagasi.
Aga see ei läinud mitte... liiga pikk oli, jäi libisema.
Noh parem ikka kui mittemidagi... äkki veab Tapani välja, seal on autobaas ja saab vast uue rihma....
Vett oleks ka veidi juurde vaja, aga eks vaatab, tee ääres kuskilt vbl saab.
Kapott alla ja rammisin siis vaikselt edasi.
Ca 5-6km sai sõita ja läheb jälle keema rsk.
Seisin siis ja jahtusin pool tundi. hankisin ka vett juurde ja valasin radika täis.
WSiis jälle mingi 5-6km ja keeb kurat.
Jälle pool tundi jahutamist... vahepeal jälle vett juurde ka vaja....
Nii ma siis nikerdasin tulla, kuniks jõudsin Mäo ristini. ja vahetult enne seda käis blahhmatblahhmatblahhmat kapoti all ja masin suri välja.
Veeresin mingi hooga veel natuke edasi ja jäin täpselt ristmikule seisma, nina jõudsin enne sesimajäämist keerata Roosna-Alliku poole, aga tagumik jäi Tallin-Tartu maanteele. Ma ei olnud keset teed vaid ikkagi teeperves ilusasti, aga täpselt mahapööramise kohal, aga ei siin ei seal.
Kapott lahti.
Majandi mehelt saadud poolpidune rihm minema lennanud, vesi keeb, kärsahais üleval...
Jahtub.
Proovin starterit.... ei võta taha
Korraks nagu tahaks vedama hakata aga siis on kõik.
Teine katse.
Ei midagi. Vaikus.
Võtan siis hea abimehe - VÄNDA välja.
Vänt ette ja kukun väntama.
Kuidagi jube kergelt käib.... nagu kompressiooni poleks enam.... krt kas tõesti lendas plokikaane tihend ka??
Kurat küll jõuan mõelda, kui kõrvale veereb Paidest tulnud miilitsamasin.
Et siis mis toimub? Miks te keset ristmikku seisate?
Mina, et miskit läks peppu... veepumba ja geneka rihm lendas minema. Ei saa enam käima.
Need, et masin tuleb ristmikult ära saada! ... ja sõitsid minema.
Istun siis seal. Veotrossi ei ole, on mingi lühike jupp jämedat veoköit.
Üritan Tallinn-Tartu maanteel mõnele sellisele masinale pihta saada, kes saaks mind ristmikult veits edasi tõmmata.
Aga mitteüht sellist masinat. Mõned üksikud poolhaagisega külmik-ALKA-d ainult ja sõiduautod.
Vahepeal keerasin küünlad maha, need on vesimärjad... ikkagi kaanetihend vist rsk....
Paide poolt veereb üle ristmiku jälle miilitsamasin.
Jääb seisma.
Tulevad masinast välja ja minu juurde - noh, ikka seisad siin keset ristmikku? Milles siis probleem on?
Mina, et pole kedagi, kes mind siit minema veaks. Ja plokikaane tihend on puru. Ja aku on tühi. Ja....
Üks miilitsatest siis võttis kuraasikalt autost saua ja läks maanteele... et kohe saab....
Aga ei midagi. Reede õhtu ja mitte üht ilma haagiseta suuremat masinat. Ja ükski haagisega mees ei hakka seal ristmikul minuga nikerdama...
Passisid seal siis oma pool tundi, pakkisid oma saua uuesti masinasse ja läksid jälle minema.
Enne veel hoiatasid, et kuidasiganes aga masin olgu enne pimedat ristmikult kadunud!
Krt küll.
Pidasin plaani, et lähen otsin Paide autobaasi kusagilt üles. Äkki saab sealt mingit abi?
Aga ära minna ei julge... mitu tonni juustu peal.... ainult present katab... mina vastutan ju koorma eest.
Võtsin siis vända, panin esimese käigu sisse ja väntasin selle rondi koos koormaga sealt ristmikult minema
No piisavalt meetreid, et enam ei olnud otse ristmikul.
Ja siis tuli nagu hingeõnnistus Tartu poolt Aravete KETE GAZ-53, suure aknaklaasi koormaga.... suund sees ja tahab keerata ka Tapa peale.
Mina käed-jalad laiali keset teed !
Mees jäi seisma.
Mina näen, et mehel jube raske klaasikoorem peal, masin õõtsub kahte lehte ja vaevalt siigub... südant ei olnud paluda, et äkki võtaks sappa...
Palusin siis teda, et kui jõuab kusagile kohale, et helistaks Rakvere Autobaasi ja ütleks, et masin on koormaga teel.
tema, et krt küll, reede õhtu, kell juba viis läbi, kellele ma enam helistan... ma ikka võtan su sappa. Saad kuni Araveteni vähemalt. Eks siis paistab mis edasi.
OK. Minu lühikese nöörijupiga ei julgenud ennast talle taha haakida. Tühja masina veel, aga koormaga... pidurivõim ei tööta ka ja.... Õnneks oli mehel korralik pikk tross.
Võttis mu sappa. Vaevaliselt, aga saime minema sealt. Ega üle 30-40km/h ei jaksanud vedada.
Saime siis lõpuks Aravetele. mees ütles, et kuna kell on juba palju, siis sõidab klaasikoormaga koju. KETE-s pole enam kedagi kes koorma maha võtaks.
mees lubas, et helsitab kodunt kohe autobaasi dispetšerile, annab minu masina andmed (garaaži nr jms) ja ütleb, et olen Aravete-Tapa vahel kusagil teel.
Mina vaatan, äkki õnnestub veel keegi leida, kes Tapa poole edasi veaks.
Tõmbasin koormalt ühe plommi maha ja presendiserva lahti, ning koukisin kastist ühe juustukera välja ja andsin mehele abi eest.
Teise kera võtsin kabiini ja hakkasin servast ise närima. Terve päev söömata ja näljas.
Istun seal siis ja järan juustu (hea juust oli, peab ütlema!), kui näen peeglist mingeid tulesid.... või "seasilmi" oleks õigem öelda.
Mina kohe kabiinist välja ja käsi püsti.
Mingi Gaz 52 või 53. Jumala mudane ja sitane.
Ees üks lähituli ei põlenud, teine vilkus.
Gabariidi tuled põlesid.
Mees jäi seisma. Kabiinis mängis kassetmakk ja üürgas üle pimeduse. vend tundus olevat "ülemeelikus tujus".... või lausa jokkis...
Keeras oma maki vaiksemaks, akna alla ja küsib, et mis mureks?
Mina, et masin pekkis, juustu koorem peal ja vaja oleks kuidagi vähemalt Tapani saada.
Tema, et OK. Lähen muidu Amblasse, aga võin Tapale ära vedada, kui tiba bensu valad.
Mina, et OK.
Võtsin siis oma vooliku välja ja imesin paagist 10liitrit bensu ämbrisse.
Valasime rokkari masinasse selle sisse.
Tema, et mul trossi ei ole. Sul on?
Mina, et trossi ei ole, aga köis on... jäme ja tugev aga vist veits liiga lühike... ja ei riskiks vbl...
Tema, et huinjaa, viska köis taha, peaasi et on millega vedada.
Krt küll mõtlen.... jätaks selle asja nüüd hea meelega katki, aga krt bens sai juba mehele niristatud ja.....
Panime siis selle krdi köiejupiga minu masina temale sappa.
Aga sellel ei põlenud ka pidurituled taga krt!
Täielik hullumaja !
Tema siis, et ära põe, ma vaikselt lähen ja mingeid äkkpidurdusi ei tee... mul ongi pidurid alles kolmanda korraga... peab pumpama enne...
ISSAND !
See ei tõotanud juba eos head rsk.
Noja siis see mees küttis minema.... mul ju raske koorem peal, tema tühi.... käis laksakas ja see minu krdi köiejupp läks pooleks.
See sai mingi hetk aru, et mind enam taga ei ole ja tuli tagasi... aga oleks võinud ka tulemata jätta
Oi kurat, liiga ägedalt läksin vist... mis sul on seda krdi juustu seal rohkem peal ve?
Mina, et jah, ikka täiskoorem.
Krt, hea küll. Kus see su köis on. lapime kokku ja teeme ära rsk.
mina, et vbl ei ole hea mõte.... see köis oli isegi lühike juba enne...
Huinjaa, mees! paneme selle köie nüüd kokku ja ma viin su tapale raisk, kaua me jamae siin krt reede õhtul....
Noja sõlmisimegi siis selle krdi köie kokku ja panime minu masina talle uuesti taha.
Teine katse õnnestus ja saime minema.
Esimesed paar km oli talutav... aga siis hakkas mees ees üha kiiremini ja kiiremini uhama.... ma pidin seal taga hulluks minema kurat... ime, et ma hetkega halliks ei läinud...
Noja siis ta uhas niiviisi mingi 70km/h+ mind vedada... ma oma juustukoormaga lendasin seal taga, nina vastu tema tagaportet olematuid piduritulesid otsimas...
Ma ei ole sellist hirmu ei enne ega pärast kunagi tundnud. Ausõna.
Aga mees pidas sõna. Vedas mu Tapale autobaasi värava ette välja.
Selle eest, et ma ellu jäin, poetasin mehele ka ühe juustukera kastist...
Nii.
Tapal läksin kohe autobaasi väravasse. Seal istus väravavalve. Kurtsin oma viletsat olukorda.
Et kaks varianti. Kas ma saan helistada Rakvere autobaasi ja kutsuda omale tehnoabi järele või kui see ei õnnestu, siis äkki saab koormaga masina kuidagi ajada Tapa autobaasi õuele. Seal vähemasti on valvatav territoorium. Väravavalves olev mees, et helista ja kutsu abi järgi. Ei tahaks sind koos koormaga siis õuepeale jätta kuni esmaspäevani. kes koorma eest pärast vastutab ja kuidas sa oma masina üldse väravast läbi territooriumile saad? jne jne
Helistasin siis (juba praktiliselt reede öösel - kell võis olla midagi 11 ja 12 vahel) Rakvere ATB-sse, kurtsin oma muret.
Seal peksti tehnoabi juht öösel maast lahti ja saadeti mulle oma KRAZ-iga järgi.
See laekus Tapale millalgi 1 ajal öösel... pühaviha täis ja jube kuri.... ainult sõimas....
Mehe rahustamiseks poetasin ka sellele ühe juustukera kastist...
See tegi mehe veidi leplikumaks. Panime minu tranduleti Krazile kolmnurkse jäiga tiisliga taha ja kobisin tehnoabi masinasse.
Terve tee kuulasin juttu sellest, kuidas ta pidi REEDE ÖÖSEL tulema mingile krdi mõtetule KIISULE järele kusagile... et krdi GAZ-imehed... kogu aeg on teiega mingi jama...
Rakveresse jõudes oli ta mu surnuks rääkinud ja ma poetasin talle veel ühe juustukera koormast....
Minu masin veeti ATB õuele, garaaži ukse taha seisma.
Mina pidin minema esmaspäeval lihakombinaati ja sealt välja kauplema teise masina, kuhu peale mina pidin siis kogu juustu koorma ümber laduma...
Esmaspäeva hommikul olingi Lihakombinaadis ja sain masina.
Visaksime selle juhiga kahekeisi juustukoorma ümber.
Keegi enne seda plomme ei kontrollinud ja minu masinat poolpidusena ka kaalule ei aetud
Seega minu isetegevus sotsialistliku vara riisumises jäi tookord õnneks tähelepanuta.