Vanem tehnika, memuaarid jne.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Mida iganes, igal juhul on selge, et oli vajalik oluliselt suurem võimsus, et sinna 180...190 km/h kanti reaalselt paugutada ja klapib igati tänapäevaste liikurite vastavate numbritega - jämedalt räägime 100 ja enam kW igal juhul.
Täpselt sama selge on ka see, et tänapäevane 100+ kW keskklassi auto lüpsab maanteel neid rallikaid lõppkiiruses lõdvalt (vähemalt 15..20 km lõppkiiruste vahega). Kiirendusega... 0-100 jääks enamik alla (ja peavadki jääma, need autod olid ju 940..980 kg), edasi aga ilmselt oleks ka kiirendus parem. Võimalik (tegelikult üsna tõenäone) et ringraja jaoks mõeldud aretised on kiiremad- kasvõi sobivamate ülekandearvude tõttu.
Ja tagasi teemasse tulles, selge on ka see, et täpselt sama keret ei jaksa see 56 kW kohe kindlasti liigutada sama nobedalt. Ega ka mitte võrreldavalt. Sellesama Escordi näitega edasi minnes- sama võimsusega (55kW) 1.4 mootoriga riistapuu liigub tabeli järgi kuni 160 km/h ja teeb 0-100 13.5 sekundiga. Kui suurema mootoriga isendi kogemust (mis on isiklik) üle kanda, eks ta vast tavateel sinna 145..150 kanti küüniks hea tahtmise korral, kiirus siis. Mis klapib ka isikliku mossekogemusega, v.a. see vahe, et Escordi puhul ei teki tunnet kohesest orbiidile siirdumisest ja neerude irdumisest veel enne seda. Kiiruste vahe vs 412 tuleb väiksemast õhutakistusest ja ülekande väiksematest kadudest.
Ja miks Escort.... lisaks sellele, et endal kogemus ja ülilevinud liikur, teda on tehtud miljonis erinevas modifikatsioonis k.a. RS seeria ja on olemas ka 97kW mootoriga variant... üllatus üllatus tippkiirusega 206 km/h ... seda sama kere jaksabki 55kW liigutada kuni 160 km/h (kolmanda seeria kolmeuksesed, sedaani ei saa paraku võrdluseks kasutada, kuna RS varianti sääl pole, huvitas just mootori võimsuse vahe lõppkiirusele). Cd peaks olema vist 0.37 ja ristlõige 1.82 m2, kes tahab, võib ka arvutamisega tegeleda.
Täpselt sama selge on ka see, et tänapäevane 100+ kW keskklassi auto lüpsab maanteel neid rallikaid lõppkiiruses lõdvalt (vähemalt 15..20 km lõppkiiruste vahega). Kiirendusega... 0-100 jääks enamik alla (ja peavadki jääma, need autod olid ju 940..980 kg), edasi aga ilmselt oleks ka kiirendus parem. Võimalik (tegelikult üsna tõenäone) et ringraja jaoks mõeldud aretised on kiiremad- kasvõi sobivamate ülekandearvude tõttu.
Ja tagasi teemasse tulles, selge on ka see, et täpselt sama keret ei jaksa see 56 kW kohe kindlasti liigutada sama nobedalt. Ega ka mitte võrreldavalt. Sellesama Escordi näitega edasi minnes- sama võimsusega (55kW) 1.4 mootoriga riistapuu liigub tabeli järgi kuni 160 km/h ja teeb 0-100 13.5 sekundiga. Kui suurema mootoriga isendi kogemust (mis on isiklik) üle kanda, eks ta vast tavateel sinna 145..150 kanti küüniks hea tahtmise korral, kiirus siis. Mis klapib ka isikliku mossekogemusega, v.a. see vahe, et Escordi puhul ei teki tunnet kohesest orbiidile siirdumisest ja neerude irdumisest veel enne seda. Kiiruste vahe vs 412 tuleb väiksemast õhutakistusest ja ülekande väiksematest kadudest.
Ja miks Escort.... lisaks sellele, et endal kogemus ja ülilevinud liikur, teda on tehtud miljonis erinevas modifikatsioonis k.a. RS seeria ja on olemas ka 97kW mootoriga variant... üllatus üllatus tippkiirusega 206 km/h ... seda sama kere jaksabki 55kW liigutada kuni 160 km/h (kolmanda seeria kolmeuksesed, sedaani ei saa paraku võrdluseks kasutada, kuna RS varianti sääl pole, huvitas just mootori võimsuse vahe lõppkiirusele). Cd peaks olema vist 0.37 ja ristlõige 1.82 m2, kes tahab, võib ka arvutamisega tegeleda.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Aaa ja väiksemad ristlõige/õhutakistuskoefitsent/kaal on taotluslikud, et viga kindlasti mossele soodsam ja ühes suunas oleks.
Aga tühja sellest mosse kiirusest. Pigem küsimus- palju Eestisse nõukaajal neid vanemaid väikeseeria aretusi jõudis? Pean silmas liikureid ala GAZ-M72, MZMA-410 (minuarust üht olen isegi liikumas näinud?????), Pobeda-Kabriolett jms. Olid ju olemas ka analoogselt Tšaika mootoriga Volgadele Pobeda aretused organite jaoks. Teema siis 50nendad 60nendad.
Ühesõnaga kuulaks huviga.
Aga tühja sellest mosse kiirusest. Pigem küsimus- palju Eestisse nõukaajal neid vanemaid väikeseeria aretusi jõudis? Pean silmas liikureid ala GAZ-M72, MZMA-410 (minuarust üht olen isegi liikumas näinud?????), Pobeda-Kabriolett jms. Olid ju olemas ka analoogselt Tšaika mootoriga Volgadele Pobeda aretused organite jaoks. Teema siis 50nendad 60nendad.
Ühesõnaga kuulaks huviga.
Viimati muutis häh, 24 Dets, 2014 13:33, muudetud 1 kord kokku.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Soovitan vene tehnika andmetesse (ning sellesse kuidas neid anti) pisut rohkem süveneda, olen sellest juba varemalt siin kribanud. Siis vast taipate, miks need mootorid ja andmed reaalsuses nii suurtes piirides erinevad. Miks sõidab üks 412 nagu 412, teine nagu 408 ja kolmas liigub 2106-ga ühes tempos.
sitt päev, kellele kurdad
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Natuke nuputamist teema hakkab ära siinsesse kalduma, seega teen postituse pigem siia.
EOD, eks mälu on selline subjektiivne värk. Igatahes on meelde jäänud, et selle rohelise putuka kandevõime tekitas omalajal hämmingut. Eetri pritse balloon oli armatuuril ka vanal (no ei tule jälle meelde) ninaga Volvo või Scanni veokal. Volvo oli N66, Scanni mudelit ei mäleta, aga pigem oli see Scanni küljes.
Lemet, kümne tonni suhtes ei tea kaasa rääkida, aga silokorviga veeti üle neljatonniseid koormaid, 53-e puhul kuni seitsmetonniseid. Siis oli küll tunne, et kohe läheb uppi (Tartust Võru ja Otepää poole sõites pole põllud just laudsiledad ). Siloaugu serval oli kogu ligiduses asuv rahvas stange peal ja küljes, sest see roheline tatt ei tahtnud sugugi korvist välja tulla, ning üritas masinat seliti auku kukutada. Vene masinate kandevõime oli ikka tunduvalt alla hinnatud (arvan, et sõiduomaduste pärast), purunenud vedrusid mäletan, katkisi raame aga mitte. Küll aga kallutamisel kõveraks väänatuid.
EOD, eks mälu on selline subjektiivne värk. Igatahes on meelde jäänud, et selle rohelise putuka kandevõime tekitas omalajal hämmingut. Eetri pritse balloon oli armatuuril ka vanal (no ei tule jälle meelde) ninaga Volvo või Scanni veokal. Volvo oli N66, Scanni mudelit ei mäleta, aga pigem oli see Scanni küljes.
Lemet, kümne tonni suhtes ei tea kaasa rääkida, aga silokorviga veeti üle neljatonniseid koormaid, 53-e puhul kuni seitsmetonniseid. Siis oli küll tunne, et kohe läheb uppi (Tartust Võru ja Otepää poole sõites pole põllud just laudsiledad ). Siloaugu serval oli kogu ligiduses asuv rahvas stange peal ja küljes, sest see roheline tatt ei tahtnud sugugi korvist välja tulla, ning üritas masinat seliti auku kukutada. Vene masinate kandevõime oli ikka tunduvalt alla hinnatud (arvan, et sõiduomaduste pärast), purunenud vedrusid mäletan, katkisi raame aga mitte. Küll aga kallutamisel kõveraks väänatuid.
sitt päev, kellele kurdad
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Kunagi sai GAZ 52-04 kast porteluukide kõrguseni silikaattelliseid täis laotud. Just, mitte niisama hunnikusse loobitud vaid kenasti laotud. Tont teab, palju neid tonne seal olla võis... Tagavedrud olid igatahes tagurpidi, aga ca. 5 km kauguselt koju see koorem toodud sai. Liikumine käis peamiselt 2. käiguga, sirgel ja tasasel teeosal (asfaltteel) veel hädapärast kolmandaga ka vedas. Neljandaga oli kohe hing kinni . Kas seal nüüd just 10 tonni peal oli, aga no igatahes oluliselt rohkem küll kui ametlikult lubatud 2,5T.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Eks neid eetrinuusutajaid autosid oli teisigi, üks sai lihtsalt näiteks toodud.
Ülekoormamise rekord oli vist "Kalevi" hoovitranspordil kasutatud GAZ-AA (või MM) käes, millele oli paigutatud siirupitünn. Täis tünn kaalus 7 tonni. Auto kandejõud oli teatavasti 1,5 tonni. Kusjuures auto käis ka väravast väljas, üle tee asuvas tsehhis.
Aga ZiL-130 -ga olen ise kümnetonniseid koormaid vedanud kui oli vaja oma sõitudeks kilomeetreid ja aega saada. Laos vormistati kaks eraldi saatelehte, kumbki viietonnisele koormale.
Ülekoormamise rekord oli vist "Kalevi" hoovitranspordil kasutatud GAZ-AA (või MM) käes, millele oli paigutatud siirupitünn. Täis tünn kaalus 7 tonni. Auto kandejõud oli teatavasti 1,5 tonni. Kusjuures auto käis ka väravast väljas, üle tee asuvas tsehhis.
Aga ZiL-130 -ga olen ise kümnetonniseid koormaid vedanud kui oli vaja oma sõitudeks kilomeetreid ja aega saada. Laos vormistati kaks eraldi saatelehte, kumbki viietonnisele koormale.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Mis aastatel see "pooleteisetonnine" seal veel kasutuses oli? Isa töö juures olid kaheksakümnendatel samuti "õuenarrid" e. sisetransport olemas, nood aga siiski juba põhiliselt GAZ 52. Üks või kaks GAZ 51 oli ka, hiljem juba ka paar rimakaks aetud ja kuidagi üles putitatud GAZ 53. Aga kõige räigemat ülekoormamist nägin ma millalgi ca. 20 aastat tagasi, kui Ford Sierraga PAZ-bussi nööri otsas käima vedada üritati .EOD kirjutas:Eks neid eetrinuusutajaid autosid oli teisigi, üks sai lihtsalt näiteks toodud.
Ülekoormamise rekord oli vist "Kalevi" hoovitranspordil kasutatud GAZ-AA (või MM) käes, millele oli paigutatud siirupitünn. Täis tünn kaalus 7 tonni. Auto kandejõud oli teatavasti 1,5 tonni. Kusjuures auto käis ka väravast väljas, üle tee asuvas tsehhis.
Aga ZiL-130 -ga olen ise kümnetonniseid koormaid vedanud kui oli vaja oma sõitudeks kilomeetreid ja aega saada. Laos vormistati kaks eraldi saatelehte, kumbki viietonnisele koormale.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
-
- Liige
- Postitusi: 1063
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Aga äkki ei olnud mitte nöör, vaid hoopis jäik ühendus ning buss lükkas FordiAga kõige räigemat ülekoormamist nägin ma millalgi ca. 20 aastat tagasi, kui Ford Sierraga PAZ-bussi nööri otsas käima vedada üritati
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Ei. Jäme kapronköis oli ja Sierra sikutas bussi. Jõudis isegi liikuma tõmmata küll, aga niipea kui bussijuht siduri lahti lasi, oli Sierral ka kääksti hoog maas. Vahtisin jupp aega seda nalja pealt. Päris lõpuni vaadata ei viitsinud või polnud aega, nii et millega see lõppes, ei teagi. Millegipärast arvan, et seda bussi käima saada ei õnnestunud. Lihtsalt tühja akuga, aga muidu igati korras GAZ-e ja PAZ-e on musklijõugagi käima lükatud. Kui toite- ja süütesüsteem korras ja akus veel natukegi voolu, on käimasaamiseks vaja vaid väikest lüket või paari vändapööret. Kui aga midagi korrast ära, võid autot mitu kilomeetrit järel lohistada, enne kui käima läheb (kui üldse läheb).allatah kirjutas:Aga äkki ei olnud mitte nöör, vaid hoopis jäik ühendus ning buss lükkas FordiAga kõige räigemat ülekoormamist nägin ma millalgi ca. 20 aastat tagasi, kui Ford Sierraga PAZ-bussi nööri otsas käima vedada üritati
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
"Kalevi" GAZ-AA töötas vist veel 60. aastate lõpus. Minule räägiti sellest masinast autokoolis 1971. aastal. Kuskil kalurikolhoosis oli teine Ai-Ai võrke vedanud, mis märjalt samuti paarikordse kandejõu välja andsid.
Aga et Sierra ei jõudnud PAZ bussi käima vedada, see küll imelik. Ise vedasin oma 900 ccm FIAT 127-ga seismajäänud Ford Transiti ristmikult minema ja pärast tõmbasin käima ka.
Kusjuures ettenähtud 135x13 asemel olid all 145x13 rehvid, et paremini lumes roniks. Ja roniski nagu loom. Ainus, mis ei meeldinud, oli vajadus kohalt minnes küllaltki palju gaasitada.
Aga et Sierra ei jõudnud PAZ bussi käima vedada, see küll imelik. Ise vedasin oma 900 ccm FIAT 127-ga seismajäänud Ford Transiti ristmikult minema ja pärast tõmbasin käima ka.
Kusjuures ettenähtud 135x13 asemel olid all 145x13 rehvid, et paremini lumes roniks. Ja roniski nagu loom. Ainus, mis ei meeldinud, oli vajadus kohalt minnes küllaltki palju gaasitada.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Ega see Paz-i vedu külmaga toimund siis võis küll olla , et tapp sillas ja kastis paks ja jõudis niigi vaevalt liigutada .Aga üks stiilinäide kah , kuigi kasutatakse elastikköit on GR-i jõud võrraldav 2.0 sirraga ehk patrol originaalis 85 kw . https://www.youtube.com/watch?v=k3Y6GAfO3CE
Tahad joosta õpi kõigepealt käima !
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Kui nüüd hästi meenutada, siis see PAZ-i vedu toimus külmemal ajal tõepoolest. Mitte väga krõbeda külmaga, mingi suurema lumeta külmem aeg oli. Küllap sellest ka PAZ-i aku nõrk. Mäletan, et bussijuht proovis käivitada, aga starter tegi vaid jou... ja kogu moos. Aga ülalkirjeldatud stiilinäites mitte ei tõmmata rekkat käima vaid lihtsalt aidatakse libedal liikuma. Veokal mootor käib ja aitab ise kaasa. Sellises situatsioonis polekski vaja jeebuga rapsida. Juba kõigest kaks peotäit killustikku, üks ühe, teine teise tagaratta alla võivad imet teha. Kui peotäitest jääb väheks, siis kaks labidatäit aitavad kindlasti (või siis väga äärmisel juhul kaks ämbritäit). Palju kordi ise sel viisil "suuri" liikuma aidanud.Zuslik kirjutas:Ega see Paz-i vedu külmaga toimund siis võis küll olla , et tapp sillas ja kastis paks ja jõudis niigi vaevalt liigutada .Aga üks stiilinäide kah , kuigi kasutatakse elastikköit on GR-i jõud võrraldav 2.0 sirraga ehk patrol originaalis 85 kw . https://www.youtube.com/watch?v=k3Y6GAfO3CE
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Minu furgooniga GAZ-52 rekord oli 7200 kg, Viljandi konservivabrikus löödi furgoon konservikaste laeni täis, nii palju kui vähegi mahtus. Sõita oli vaja vähe maad Tallinna tänava lõpus asuvasse lattu. Vedrud olid tõesti tagurpidi, kummid poollössis ja rool imekerge, aga kohale ma teise-kolmanda käiguga jõristades jõudsin.jackpuuk kirjutas:Lemet, kümne tonni suhtes ei tea kaasa rääkida, aga silokorviga veeti üle neljatonniseid koormaid, 53-e puhul kuni seitsmetonniseid.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Mäletan nöuka aja löpust, kuidas sovhoosi juhtkond, eesotsas peamehaanikuga alustasid vöitlust autode ülekoormamise vastu! Kaheksakümnandate löpus oli öhus juba kapitalismi ilminguid ja seoses sellega kujunes välja autojuhtides selline iseloomuomadus , kui ahnus. Lihtsalt auto kandevöimet ületavaid tonn-kilomeetrid jäeti maksmatta ja seetöttu langes juhtide motivatsioon riigivara löhkumiseks isikliku kasusaamise eesmärgil! Täismass oli 7850 kilo (GAZ-53, tondid ehitasid portesid körgemaks ja panid 10 tonniga ringi! Meenub, kui olin veel noor ja loll traktorist, kes pidi neid ahnepätse viljakoormatega pöllult välja tömbama! Ei tea, palju ma neete puruks ja mitu raami ma väändesse tirisin?
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Mäletan ühte GAZ-SAZ-3504 (isekallutaja). Ma ei mäleta enam, mis mootor tal oli aiste vahel (see mees ei lasknud kedagi teist oma auto kapoti alla). Raam oli tugevdatud, kast loomulikult samuti ja kasti kõrgendused, taha olid pandud 53-e vedrud + lisalehed, vedas kruusa võrdselt Zil kallutajatega (sahhari mootoriga).
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist