www.militaar.net

Ma vaatan, et see ZIL-i teema läheb juba nii rappa, et kahju kohe. Mis seal pattu salata, ka minu enda kaasabil . Teen uue teema, kus neid Mosse karbusse, GAZ 53 tagasildu ja muud taolist arutada. Ehk siis selline üleüldine arutelu vanema tehnika teemal. Vahest peaks see tehnika asemel hoopis vaba teema rubriiki kuuluma? Või ehk pealkiri täpsem olema? Loodetavasti adminn ja moded oma äranägemist mööda aitavad.
Aga vanade nõukogude autodega andis igasugu trikke teha. Isa teenis mul '60 aastate algul Kaliningradis raketiväeosas autojuhina ZIL-157 töökoja peal. Ja kuigi selle ZIL-i tippkiirus peaks ametlikel andmetel nii 60-70km/h kanti jääma, siis tema aretanud sellele masinale ise mingi omalaadse karburaatori kokku. Midagi (düüsid?) olnud GAZ69-lt, midagi vist ka UralZis-ilt (küsida kahjuks enam ei saa), aga tulemus olnud, et nädal enne demblit jäänud Berliini sillal miilitsale karmi kiiruseületamisega vahele. Olnud 105km/h. Volga mootoriga elektrikeevitustrafo veel sabas, see hüpanud selle kiiruse juures juba päris lõbusasti. Miilitsad olnud igatahes päris tigedad, koostasid protokolli ja lubasid materjalid väeossa saata. Võimalik, et saatsidki, aga enne jõudis dembel kätte . Koju igatahes mingit trahvikviitungit ei tulnud.

Tubli tegu kamraad! Pigem peaks kusagil "mälestuste" all olema vast, aga eks moded õige osakonna leiavad. Muidu läheb asjalik teema tõesti lappama. Igatahes need sigulli karpad mosse peal ei funganud korralikult, kas vedas ja funkas, või ei vedanud ega funganud. Nende eeliseks oli jahutusvedeliku läbivool karpa jalast, mis teoreetiliselt ei lasknud karpat ära külmuda. Mosse peal mingil põhjusel tuli seda ette, teadjamad mossemehed võtsid talveks tiiviku eest ja viskasid selle pagassi (juhuks kui peaksid kinni jääma jne.) Mosse jahutussüsteem sisaldas 7,5 liitrit jahutusollust sigulli 4,5 vastu (andmed peast kopitud, 100% vist tõele ei vasta). See oli üks põhjustest, miks mosset soojaks ei saanud. 2140 puhul (nõukaja lõpupoole) kasutati sigulli soojendusradikat ja see tõi natuke leevendust, aga kui varblane lendab ukse vahelt sisse, ilma et peaks tiibu kokku tõmbama, ega siis kuuti soojaks ikka ei saa .

Olen nii Mosse kui Ladaga sõitnud, aga huvitaval kombel Mosse karpaga külmumisprobleeme ette ei tulnud, vahet polnud, oli siis peal DAAZ 2140 või K-126. Jahutusvedelik ei jooksnud mul kummalgi autol karpast läbi. Mosse puhul tuli vahel alles poole talve ajal meelde, et võiks selle kollektori pealt sooja õhu võtmise "londi" külge panna. Muidu polnud häda, lihtsalt "toorest" tahtis kauem saada. Aga Žiguli oli selles osas ülitundlik. Sügisel polnud temperatuur veel alla nulligi kui juba tõmbas karburaatori jäässe, sai nii 5 km sõita ja juba oligi soss... Väike suitsupaus teepervel ja siis sai jälle edasi liikuda. Siksil alati talvel kunstnahast kate iluvõre ees, mossel - noh, kui mõnel aastal meelde tuli . Kadetil polnud seda väljalaskekollektoripealset plekkigi küljes, mille külge sooja õhu voolik pidanuks kinnituma, ja ei mingeid probleeme, samas ühe tuttava VW Golf 2-ga pidin kord vaat' et maantee äärde surnuks külmuma - tõmbas "londi" puudumise tõttu karpa nii jäässe, et tuli lõpuks nööri otsas ära vedada.

Siin tahaks juba küsida, et kas kellegil sellise masinaga on kokkupuuteid olnud?


Endal seisab siiamaani selline maal+ vanema variandi raam ja mootor.
Tegemist masinaga, mille vanaisa kunagi ümber ehitas tavaliste pedaalide peale ja mina õppisin sellega sõitma.

chocolate kirjutas:Siin tahaks juba küsida, et kas kellegil sellise masinaga on kokkupuuteid olnud?

Selles küsimuses soovitan ka automoto foorumi poole pöörduda http://forum.automoto.ee/
Invakärudest on seal varemgi juttu olnud. Pildi järgi masina seisukord väga lootusetu just ei paista. Kui aega, viitsimist ja natuke raha on, peaks asja saama küll. Eriti huvutav on asjaolu, et auto on käsijuhtimiselt n.ö. tavajuhtimisele ümber ehitatud.

Muideks vanema tehnika alla läheks ka arutelu nendepoolt, kes 90-ndatel Kaitseväes käisid. Siis olid ju põhiautodeks rootslaste ja sakslaste vanatehnika Volvod, Saurerid ja Unimogid, mille mõningasi eksemplare siiamaani käigus on. Saurereid ja Volvosid saab hetkel soodsalt eravaldusesse soetada.
https://haamer.net/auctionItem.php?ixAuctionItem=11404
https://haamer.net/auctionItem.php?ixAuctionItem=11369
https://haamer.net/auctionItem.php?ixAuctionItem=10957
Soodsalt ka hea välimusega Zil saada (huvitav, miks see Kaitseliidule ei lähe, vaid maha müüakse)
https://haamer.net/auctionItem.php?ixAuctionItem=11641
60-ndate Unimogid vist on juba kõik maha müüdud.

Manurhin kirjutas:

chocolate kirjutas:Siin tahaks juba küsida, et kas kellegil sellise masinaga on kokkupuuteid olnud?

Selles küsimuses soovitan ka automoto foorumi poole pöörduda http://forum.automoto.ee/
Invakärudest on seal varemgi juttu olnud. Pildi järgi masina seisukord väga lootusetu just ei paista. Kui aega, viitsimist ja natuke raha on, peaks asja saama küll. Eriti huvutav on asjaolu, et auto on käsijuhtimiselt n.ö. tavajuhtimisele ümber ehitatud.

Paraku pole see pilt enda konkreetsest masinast vaid internetist "laenatud".

Enda valduses oleva tahaks kindlasti kunagi ära renoveerida. Tegemist siiski üpris vähelevinud mootorrattamootoriga sõidukiga.

Praegu ise ka taipasin, et see konkreetne masin ei kuulu kuidagi militaar.neti olemusesse.

Roamless kirjutas:Muideks vanema tehnika alla läheks ka arutelu nendepoolt, kes 90-ndatel Kaitseväes käisid. Siis olid ju põhiautodeks rootslaste ja sakslaste vanatehnika Volvod, Saurerid ja Unimogid, mille mõningasi eksemplare siiamaani käigus on. Saurereid ja Volvosid saab hetkel soodsalt eravaldusesse soetada.
https://haamer.net/auctionItem.php?ixAuctionItem=11404
https://haamer.net/auctionItem.php?ixAuctionItem=11369
https://haamer.net/auctionItem.php?ixAuctionItem=10957
Soodsalt ka hea välimusega Zil saada (huvitav, miks see Kaitseliidule ei lähe, vaid maha müüakse)
https://haamer.net/auctionItem.php?ixAuctionItem=11641
60-ndate Unimogid vist on juba kõik maha müüdud.

ja kuidas need uunikumid olid võrdluses Roburitega? see oli vist küll trabandi veoautost vend, ifa tundus sellega võrreldes ikka suht tsiviliseeritud

chocolate kirjutas:
Paraku pole see pilt enda konkreetsest masinast vaid internetist "laenatud".

Enda valduses oleva tahaks kindlasti kunagi ära renoveerida. Tegemist siiski üpris vähelevinud mootorrattamootoriga sõidukiga.

Praegu ise ka taipasin, et see konkreetne masin ei kuulu kuidagi militaar.neti olemusesse.

Aga miks mitte - arvan , et nii mõnigi Afganistaani sõja veteran oli sunnitud sellist sõidukit kasutama .
Aga kui mitte kartautot arvestada oli "invakäru" minu esimene "auto" mille ma saingi kardi vastu vahetades . Ise olin siis 15 vana ja auto oli ainult 5 aastat vana ja nii uut autot polegi enam õnnestunud omada

jackpuuk kirjutas:Tubli tegu kamraad! .

Aitäh! Raha ja muud prahti siin ilmas leidub, aga head sõna niisama lihtsalt ei leia.

Tubli tegu kamraad! Pigem peaks kusagil "mälestuste" all olema vast, aga eks moded õige osakonna leiavad. Muidu läheb asjalik teema tõesti lappama. Igatahes need sigulli karpad mosse peal ei funganud korralikult, kas vedas ja funkas, või ei vedanud ega funganud. Nende eeliseks oli jahutusvedeliku läbivool karpa jalast, mis teoreetiliselt ei lasknud karpat ära külmuda. Mosse peal mingil põhjusel tuli seda ette, teadjamad mossemehed võtsid talveks tiiviku eest ja viskasid selle pagassi (juhuks kui peaksid kinni jääma jne.) Mosse jahutussüsteem sisaldas 7,5 liitrit jahutusollust sigulli 4,5 vastu (andmed peast kopitud, 100% vist tõele ei vasta). See oli üks põhjustest, miks mosset soojaks ei saanud. 2140 puhul (nõukaja lõpupoole) kasutati sigulli soojendusradikat ja see tõi natuke leevendust, aga kui varblane lendab ukse vahelt sisse, ilma et peaks tiibu kokku tõmbama, ega siis kuuti soojaks ikka ei saa .

Jutt või asi.
Minu elus kogetu hulka kuulub ka ca 100 tuhhi sõitmist nõuka väikeautoga 412, mis oli varustatud just sellise karbussiga (tüüp 2101-412) ja selle aja jooksul ei olnud ainsatki probleemi. Käivitus poolest pöördest ja iga ilmaga, samuti ei vasta tõele analoogne rahvajutt, kuidas vihmaga tee ääres seisab, kui on paigaldatud ettenähtud kaitseplekid ja karterikaitse. Jahutussüsteemi kirjeldus pole samuti tõele vastav, taoliste probleemide põhjused on nõrk salongi ventilaator (mitte jahutusvedeliku hulk), läbi laskev termostaat (siis mootor soojeneb väga kaua) ja muidugi tihend rooli ja pedaalide vahel. Suhteliselt töökindel auto oli, kui pidada kinni hoolduse iseärasustest, tegemist polnud Ford Sierraga, mis sõitis ise, mossel oli kord aastas vajalik korralik nädalane hoolduse-remondi kuur (lisaks jooksvale hooldusele), kus näpiti üle kõik asjad ja vahetati kõik, mis kahtlane. Ka näiteks siduriketas. Kogu asja hõlbustas äärmiselt lihtne ehitus, minu rekord 2 mehega oli mootori koos käigukastiga laua peal alla tunni. Mossel olnud 2101 karpast ei käinud mingit jahutusvedelikku läbi, vaid see käis sisselaskekollektorist. Karpa jäätumise vastu aitas tegelikult sooja õhu võtt väljalaskekollektori pealt (sinna tuli talveks paigaldada vastav voolik). Tiiviku äravõtmine pole ka õige, sest radika ees on ribikatik (zaluzii), mille saab kabiinist kinni tõmmata. Kõige sellise jama taga oli harilikult omaniku lohakus, neid ebakvaliteetseid termostaate oli vaja enne sissepanekut katsetada ja mitte kasutada vett, vaid tosooli, et ei tekiks sadestusi, mis on üks lekkiva termostaadi põhjus.

Üldiselt minu arvamus kandilisest mossest on, et selle hädade põhjus 9-l juhul kümnest oli ebapiisav korrashoid (ka ametlik hooldusgraafik oli liiga napp). Kui ülalkirjeldatud reeglitest kinni pidada, olid üllatused harvad (kui mitte olematud). Üldiselt üks asi, millega vene tehnika maine sai täitsa põhjani lastud 90ndatel, oli "ettevõtlusvabadus Venemaal", mille käigus ujutati turg üle äärmiselt kehvakvaliteediliste varuosadega, mis võisid olla valmistatud suvalistest materjalidest ja seetõttu lausa eluohtlikud olid (sama probleem vene osadega eksisteerib tänini), sest mingit toimivat tarbijakaitset ja tootja vastutust ei eksisteeri seal tänini.

412 salongisoojenduse probleemid olid alguse saanud konstruktori töölaualt. Vähemalt vanema väljalaske masinatel käis jahutusvedelik salongiradikast läbi vales suunas. Nagu jahutusradikal - ülalt alla. Seega sattus radikasse õhku. Kui voolikud said ümber tõstetud, läks auto jupp maad soojemaks. Toimus automaatne õhutamine. Alt sissetulev vesi surus ülalt õhu välja, ja kogu radikas oli vedelikuga täidetud.
Teine soojenduse viga oli, et küttevesi võeti "mootori keskelt", kus vedelik polnud kõige kuumem. Paljudel autodel pandi väljalaskekraani asemele tuts, kust saadi salongi kütteks kuumem vesi. Muidugi sai seda nippi kasutada vaid tosooliga jahutatavatel autodel. Paljud sõitsid ka talvel veega. Enne tosooli tulekut kasutatud kollane antifriis oli alumiiniumi surm. "Ussitanud" plokikaani on tulnud kümneid vahetada.
Mosse karburaatori jäätumise vastu oli lihtne nipp. Radiaatori ja kapoti vahele tuli panna paks poroloon, et külm õhk sealt läbi ei saaks. Sellega oli probleem lahendatud.

Tiiviku äravõtmine pole ka õige, sest radika ees on ribikatik (zaluzii), mille saab kabiinist kinni tõmmata.

See oli vaid vanematel Moskva tehase 408/412 ja võib-olla ka esimestel 2140netel, hiljem seda enam ei esinenud. Ka vanemad Iževski autod olid sellega varustatud. Oma autole sai samuti mootori küljest tiivik maha võetud ja asendatud see Žiguli andurilt käivitatava elektrilisega. AQga uuemal ajal tulid kõik Mossed juba ilma ribikatikuta.

Lemet kirjutas:

Tiiviku äravõtmine pole ka õige, sest radika ees on ribikatik (zaluzii), mille saab kabiinist kinni tõmmata.

See oli vaid vanematel Moskva tehase 408/412 ja võib-olla ka esimestel 2140netel, hiljem seda enam ei esinenud. Ka vanemad Iževski autod olid sellega varustatud. Oma autole sai samuti mootori küljest tiivik maha võetud ja asendatud see Žiguli andurilt käivitatava elektrilisega. AQga uuemal ajal tulid kõik Mossed juba ilma ribikatikuta.

Lemet teab millest räägib, täpselt niimoodi see oli. Lisakas oli mossel tiiviku eemaldamine-paigaldamine väga lihtne, ruumi oli laialt ja niimoodi külmemate talvede puhul ka toimiti. Kuskohast Trumm sinna selle sigulli karpa (ribikatikuga autol) sai, see on minu jaoks küsimus. Neid hakati paigaldama 2140-le ja sedagi mitte tootmise algusest. K-126 läheb täitsa kenasti jäässe, ka siis kui õhupuhasti on nõuetekohaselt ringi seatud ja vastav voolik küljes. Aga käivitusprobleeme ei mäleta ka sellega, kadunud paps sai mosse iga ilmaga käima ilma mingeid lisavõtteid tegemata. Õhuklapp kinni, kiirenduspumbaga ette ja võtit. Trumm, mossed ei seisnud vihmaga tee ääres, seisid pärast veelombist läbi sõitmist, põhjuseks jagaja asukoht. Mul papsil oli tehaseuus 412 ja sama juhtus ka sellega. Mossemehed kurtsid kässari regullimise üle, et polevat võimalik nõuetekohaselt timmida. Et kui on nõuetekohaselt, siis autot rahvast täis pannes jääb pidur peale. Tegelikkuses ei vasta see tõele (mõnes asjas on Trummil õigus, hoolsat kätt tahtsid need masinad küll), kadunud paps sai kässari korralikult välja timmitud, aga see võtab aega ja tahab mitmekordset proovimist. Lihtsalt keegi ei viitsinud sellega vaeva näha, keerati enne ülevaatust natuke peale ja hiljem uuesti maha. Vene tehnika eripärad .

Kusjuures huvitav on see ribikatikute puudumine moodsatel autodel, ei ole nii megakeeruline asi, aga see-eest väga kasulik.
Moodsatest autodest on vist ainult BMW-l, täisautomaatne termoandri poolt juhitav.