Vanem tehnika, memuaarid jne.

[Kulibin]

Sorry, ei tasu ikka siin kaabuga vehkida, me ikka arvestasime lõõri ja düüsi ja jumal teab mille läbimõõduga.
Ja oled ehk näinud mõnda norm. tuuningmootorit, mis tühikäigul ei lonkaks ?
See asi käib ikka reeglina perse mullas meetodil

Kas sa muuseas oskad ka öelda, MIKS tuunitud võidusõidumootorid madalal tühikäigul lonkavad?

PS. Ja see TD 125 mootor on sisuliselt muruniiduki mootor oma omadustelt. Ei käi ükski vähegi võimsam ja pööreterohkem neljataktiline mootor ilma kiirenduspumbata karpaga. Usu mind, ma olen neid horisontaalsid Weberi DCO ja mootorrataste FCR karpasid väga palju oma käest läbi lasknud.

Ajasin tähed omavahel sassi, ikka DT125 mõtlesin ... No 16hp 125 kuubi kohta ei ole ju vähe ...
Eks suurem lonkamine ikka hooratta puudumisest tingitud, aga mitte ainult. Lennukikonversioonidel hooratta asemel alumiiniumplaat hammasvöö jaoks. Hooratta ülesannet täidab propeller. Samas olen näinud täiesti viisakalt töötavat R4 mootorit ilma hoorattata, käis ilma propita nagu kuld, tühikäigu pöörded anult tiba kõrgemad.
Lennukikarpadel puuduvad kiirenduspumbad, ei julge siin väita, et kõigil mudelitel. Kiirenduspump on vajalik segu hetkeliseks rikastamiseks. Tsiklikarpadel pole kah kohanud kiirenduspumpasid. Tsiklikarpad on vaakumkambriga ja membraan liigutab segusiibreid. Kui sa pöörad gaasi, siis tegelikult ei ava sina segusiibreid, seda teeb vaakum. Vana põlvkonna tsiklikarpad olid otsejuhtimisega, Kui madalatel pööretel keerad järsult gaasi, siis asi võis ära lämbuda. Vaakumkambriga karpad olid mingitel autodel kah, hetkel tuleb meelde MB190 ja Bierburg (selline pealt ümmarguse kopsikuga) Taolised karpad on Rotax 912 lennukimootoril, neil lisaks ilmselt kah õhurõhu kompensaator (üleval õhk hõredam ja vaja segu lahjendada)
Ei meenu, et oleks kiirenduspump. On nn. Primer käivitamiseks.

[mx77]

Põhilonkamine ei tule mitte hooratta väikesest massist vaid sellest et gaasijaotusfaaside ülekate (ingl k overlapping) on väga suur võrreldes tavamootoriga. Kui kõrgetel pööretel ei ole see probleem, siis tühikäigupööretel suur osa värsket kütusesega lihtsalt "laseb jalga" väljalaske kaudu. Lennukikarpadel pole kiirenduspumpa eriti vaja sest pöörded on suht ühtlased ja ka mitte eriti kõrged.
Kiirematel ratastel kasutatakse Keihin FCR karpat, mis on kiirenduspumbaga. Ehk mingitel hiinakatel ei ole kiirenduspumpa.
Keihin CV karpas on tegelikult olemas ka mehaanilised nn. libliktüüpi segusiibrid, millede avamisega tekib vajalik vaakumimuutus mis tõstab põhisiibreid koos nõelaga. Nii et jutt, et sa ei ava ise segusiibreid ei ole ikka päris õige. Võidusõidumootorratstel kuni veel kasutati karpasid, olid kõik karpad otse mehaanilise juhtimisega. See jutt, et see oli mingi vanemate karpade eripära ei päde. Keihin Võidusõidu ja sportkarpa FCR on siiani üks täiuslikumaid karpasid mis on tehtud. Tänavaratstel kasutati neid vaakumajamiga Keihin CV seeria karpasid lihtsalt sellepärast, et neid oli lihtsam sünkroniseerida.

[Kapten Trumm]

Need kiirenduspumbata karbussidega masinad ei pea töötama ka nii lahja seguga nagu karbussiga automootor pidi.
Kahetaktilistel päramootoritel pole ka kiirenduspumpa ja pole ja mingit võimsusssegu rikastamist (ökonomaiserit).
On vaid mingi väga elementaarne suurte koormuste segu õhkpidurduse süsteem (emulsioonitoruga).
Ei ole ka mingit nõega karbussi ega midagi, täiesti tavalised pöördsiibrid.
Segu on lihtsalt niipalju rammus tehtud, et kiirendamisel sellist lahjenemist ei tekigi, et mootoril hinge kinni võtab.
Pöördesse läheb niiet ükski auto mootor järgi ei tee.

[mx77]

Trumm, kahetaktilistel pole kunagi kiirenduspumpa olnud.

[von manstein]

Ehh mehed, sai üks äpp moblasse tömmatud. Kiirenduse möötmiseks..

Kuna nõuka autosid ei olnud kohe lambist võtta, sai ära testitud oma 20 aasta vanuse rimaka peal..


erivõimsus nõukaaegsete mossede ja ladadega enam vähem samasse auku.. Ehk konkreetselt kolmveerandpaagi ja 70 kilose juhiga 68hj. tonni kohta..

Kiirendusgraafik on üpris paljuütlev..

http://mycaracc.ru/cars/graph/6719

Ausalt tunnistades on massin läbinud kaugelt üle veerand millioni ja mootor pole lahti käinud ja on puhas "stock."

Ja näed siis, jääb tehaseandmetele kohe paari sekundiga alla.. Ehk on ebapädeva sohvri süü.. Arvestades käiguvahetusteks kulunud aega..

Põnev on rehkendada kiirendusi käikude lõikes..
1 käik 3,125m/sek ruudus.
2käik 2,22 m/sek. ruudus .
3 käik 1,32m/sek. ruudus.

Tösimeeli mehed, kevadel oleks plaanis testida ka veneaegseid liikureid. Läbirääkimised omanikega on käimas..

[häh]

Issand te ka jõuate

Mida uut Sa ikka teada saad, kuna vahepeal on uunikumidel hulk hobuseid kapote alt ära kapanud, siis pole eriti keeruline ennustada, et see tulemus sinna 20+ sekundi kanti jääb. Ja polnud ka uuest peast ja tuunituna erilist vahet, kas jooksis sajani 19 sekundiga, või "nagu 06" ehk siis kuueteistkümnega....

No ütleme siis nii. Kes vahel politseiteateid on kuulanud, siis raskema jalaga vennad on aktsiate ostmiseks maanteel suurusjärku 180 kätte saanud (on suuremaid numbreid ka jäädvustatud Eestis, aga ilmselt pole päris tervemõistuslik superautodest siin kontekstis rääkida)... ja see klapib kenasti sellega kogemusega, et tavalisel teel, 3..4 kilomeetri pikkusel sirgel tavaautoga väga rohkem ei vajuta. Hoogu lihtsalt ei saa üles, varu oleks veel kõvasti. Tavaauto = 150kW ja jämmedalt 9 sajani (8 kopikatega, aga see pole oluline). Ja no enne järgmist kurvi on vaja seda hoogu veidi maha ka saada. Jutt loomulikult siis GPS näidust, aga saab tahhomeetriga ka hakkama, kui vastavust kiirusele teada.

Muud midagi.

[Peeter]

... ja see klapib kenasti sellega kogemusega, et tavalisel teel, 3..4 kilomeetri pikkusel sirgel tavaautoga väga rohkem ei vajuta. Hoogu lihtsalt ei saa üles, varu oleks veel kõvasti. Tavaauto = 150kW ja jämmedalt 9 sajani (8 kopikatega, aga see pole oluline). Ja no enne järgmist kurvi on vaja seda hoogu veidi maha ka saada.

Jäta nüüd. Tartu-Jõhvi trassil Mustvee maandumisrajal oli 2,7 km-i pikkust ja näiteks 99 aastal Volvo tehase seeriaseades s70-ga 142kw lpt-ga sai selle maa peal 225-230-235 km/h ilusti kätte, ja seda ka korduvalt. Spido klappis, sest mõõtsime ka kellaga maapikkust. Ja mahapidurdus tuli kah nii, et üle silla Tartu poole kurvi läks juba "sotajanatukerohkemaga". Muidugi polnud tegemist paigaltstardiga, vaid ikka lihtsalt Ida-Virust tulekuga ja lennurajale jõudes sai sota pealt kets põhja löödud.
Enne seda läksin 3,0 Senatoriga tund-kopikatega Valga piirist Riiga linna sisse, (sh Valmiera ümbersõit ja need piiranguga külad teepeal. Saldejumpsidel olid tol ajal vanad Barjäärid mida detektor 5-6km peale välja võttis). Hästi kiire oli- mahapidurdus, möödasõit, tald põhja. Ja nii terve tee. Hästi kiire oli. Seda, et reaalselt kiirust üle 200 ei tule, on naljajutt, rohkem on ikka teistes liiklejattes ja oma hulljulguses asi.
Ma arvan, et selliseid kogemusi on teistelgi peale minu.

P.S. Ajad on möödunud. Vanust on juurde tulnud. Elada on ikka ilus. Ma ei soovita kellelegi selliseid asju proovida. Paarkümmend aastat hiljem oskad hinnata seda, et kasti ei sõitnud, et jäi alles võimalus elada selles maailmas, pere, lapsed, suvi, saun maal, ja palju muid ilusaid hetki. Elada on ikka ilus. TÄNAV EI OLE VÕIDUSÕIDURADA.

[Troll]

Ajad on möödunud. Vanust on juurde tulnud. Elada on ikka ilus. Ma ei soovita kellelegi selliseid asju proovida. Paarkümmend aastat hiljem oskad hinnata seda, et kasti ei sõitnud...

Väga ilusti öeldud! Minul oli selliseks silmiavavaks kogemuseks 1993 aasta talvel minu esimese Lääne auto Nissan Sunny tippkiiruse proovimine Tallinn-Tartu trassil, pärast Jägala jõe silda pikal sirgel. Unustamatud hetked - gaas põhjas, spidomeeter 200 peal põhjas, sirge hakkab lõppema ... ja gaas ei tule maha! Pedaal jäi põhja kinni! Sa raisk, senini on selgelt meeles need mõned meeleheitlikud momendid, kuni gaasipedaali tagumine selle lõpuks lahti päästis ja seejärel 130-140 peal vasakkurvi minek koos eessõitvast veoautost möödapõikamisega...
See võttis edaspidiseks eluks igasuguste kiiruskatsete isu ära.

[häh]

Hulljulguse puudumise koha pealt olen enam kui nõus. Kirjutasin ka, et varu oli piisavalt. Konkreetne auto aga üle ~215 poleks välja läinud ühelgi juhul, siis oleks otsekäiguga (automaat, seepärast ka esitus lahjem kui võiks eeldada võimsuse järgi) piirajas olnud.

Edit: huvi pärast vaatasin, S70 kiirendus sajani on alla kaheksa sekundi ja väänet on ka mõnuga (see loeb vist isegi vaat et rohkem kui kilovatinumber). Ongi kiire auto. Täpselt see, millest ma räägin.

[jackpuuk]

Mu esiveoline punane armuke aastast 1992 (mootor on küll profülaktika mõttes ümber lapatud) lõpetas veerandmiili oma 1,6 ja 91 kw najal kolmanda käiguga piirajas (neljandat pole enam mõtet panna, aega läheb kaotsi) kiirusel 152 kilomeetrit tunnis. Veerandmiili aeg oli vist 15,2. Seega maanteel 180 pole mingi probleem. Rootsis sai kunagi Norrast tulles kiirteel tippkiirus kah ära proovitud (tunnistan pattu, lubatud oli 120 ), spido jooksis näidu lõppu ja natu üle kah. Tehaseandmete järgi peaks olema tippkiirus 218. 5000 pööret toob naeratuse näole, 7000 venitab selle kõrvuni .

Ahjaa, Tartu linnapiirist tallinna linnapiiri sai üheksakümnendate alguses sõidetud kopika baasil rallikaga (1,3) tund 37 minutit ja BMW 325-ga tund 26 minutit (ja mõlemad korrad oli tõesti kiire, põhjuseid seletama ei hakka, mõlemad olid ametisõidud).

[häh]

Veerandmiil 16 kopikatega ja 137 km/h (päris elus mõõdetud), paberite järgi vajab 190 km/h saamiseks nullist 36 sekundit (umbes nii tundus olevat kah). Tippkiirus (samuti paberite järgi) tuleb kätte veidi alla kahe ja poole minuti. 100 - 180 on 22 sekundit, 80 - 120 on 5.5 sekundit (viimane vastab tõele, kontrollitud).

Kiirusel 180 km/h on tempo 3 kilomeetrit minutis (0.33 minutit kilomeetrile). Siit on üsna lihtne need arvestused ära teha..... saja pealt 180ni tõmbbki selle kolmekilomeetrise jupi peal ja siis tuleb kohe maha pidurdada (no ja väike turvavaru ka).

automobile-catalog.com on see koht, kust neid esituse tabeleid leiab. Enda omadel on kõik üsna täpselt kokku läinud.

412 / 2140 võtab 140 km/h jõudmine 301 sekundit ehk 5 minutit. (veerandmiil on ~20 sekundit ja saab 106 km/h kätte)

[Kulibin]

... ja see klapib kenasti sellega kogemusega, et tavalisel teel, 3..4 kilomeetri pikkusel sirgel tavaautoga väga rohkem ei vajuta. Hoogu lihtsalt ei saa üles, varu oleks veel kõvasti. Tavaauto = 150kW ja jämmedalt 9 sajani (8 kopikatega, aga see pole oluline). Ja no enne järgmist kurvi on vaja seda hoogu veidi maha ka saada.

Jäta nüüd. Tartu-Jõhvi trassil Mustvee maandumisrajal oli 2,7 km-i pikkust ja näiteks 99 aastal Volvo tehase seeriaseades s70-ga 142kw lpt-ga sai selle maa peal 225-230-235 km/h ilusti kätte, ja seda ka korduvalt. Spido klappis, sest mõõtsime ka kellaga maapikkust. Ja mahapidurdus tuli kah nii, et üle silla Tartu poole kurvi läks juba "sotajanatukerohkemaga". Muidugi polnud tegemist paigaltstardiga, vaid ikka lihtsalt Ida-Virust tulekuga ja lennurajale jõudes sai sota pealt kets põhja löödud.
Enne seda läksin 3,0 Senatoriga tund-kopikatega Valga piirist Riiga linna sisse, (sh Valmiera ümbersõit ja need piiranguga külad teepeal. Saldejumpsidel olid tol ajal vanad Barjäärid mida detektor 5-6km peale välja võttis). Hästi kiire oli- mahapidurdus, möödasõit, tald põhja. Ja nii terve tee. Hästi kiire oli. Seda, et reaalselt kiirust üle 200 ei tule, on naljajutt, rohkem on ikka teistes liiklejattes ja oma hulljulguses asi.
Ma arvan, et selliseid kogemusi on teistelgi peale minu.

P.S. Ajad on möödunud. Vanust on juurde tulnud. Elada on ikka ilus. Ma ei soovita kellelegi selliseid asju proovida. Paarkümmend aastat hiljem oskad hinnata seda, et kasti ei sõitnud, et jäi alles võimalus elada selles maailmas, pere, lapsed, suvi, saun maal, ja palju muid ilusaid hetki. Elada on ikka ilus. TÄNAV EI OLE VÕIDUSÕIDURADA.

Väga hästi öeldud !
Lisan siia juurde oma kogemuse...
Tallinn-Tartu, linnapiirist (Mõigu) Tartu ümbersõit 1tund 21minutit, autoks siis Opel ja päris mitte tavaline Adam vaid see variant mis Lotuse logo kandis. Aasta võis olla siis... nojah kroon oli just tulnud ja bensiin oli odav.
Sama asjaga meenub üks surmalähedane kogemus. Seal Ussisoo kurvides, kiirus oli ikka 200 ja peale, selle auto jaoks norm.
Mingi hetk kadus pidamine, te kindlasti teate seda tunnet ... No 200 ja peale, miljon mõtet käis hetkega peast läbi, kuidagi miski ime läbi sai teele jäädud. Pärast seda parkisin ära ja läksin puud kallistama.
Ma ei taha mingit moraali lugeda siin, eks iga mees teeb omad järeldused elust enesest.
Lugupidamisega Arvo

[Lemet]

Ilmselt jätaks tänase elukogemuse juures paljud toonased "meheteod" tegemata...vanusega kasvab ohutunne hoomatavalt. Ainus viga, et iga põlvkond peab ikka ise oma tantsud rehapulkadel maha lööma, ei võta ükski sunnik vanataatide jutust õppust...

[Kulibin]

Tjah, pean vist signatuuri korrigeerima...

[Manurhin]

Ilmselt jätaks tänase elukogemuse juures paljud toonased "meheteod" tegemata...vanusega kasvab ohutunne hoomatavalt. Ainus viga, et iga põlvkond peab ikka ise oma tantsud rehapulkadel maha lööma, ei võta ükski sunnik vanataatide jutust õppust...

Jaah... Sellelsamal Mossel, millel ma spidoka "pimedaks" sõitsin, jooksis mitte just väga palju aega hiljem parem esirattalaager ilma igasuguse ettehoiatuseta kinni. Lihtsalt ühel hetkel oli ratas mürtsti blokis ja kõik. Õnneks juhtus see väga väikesel kiirusel, vast nii 20-30km/h ja peale mõnd meetrit tagurdamist tuli veel lahtigi, nii et sain vaikselt koju ära sõita. Aga hirmus mõeldagi, kui see harilikulgi maanteekiirusel juhtunud oleks.