Vanem tehnika, memuaarid jne.

[Manurhin]

Pole senini ühtegi konstantse spidoveaga autot veel kohanud (ju on mul siis kogemuspagas liiga väikuke ). Kõige suurema ja väiksema vea autoriteks minu kogemuse põhjal on olnud sakslased. Marke ei nimeta, näpuga ei näita, muidu äkki mõni närvilisem kodanik tulebki käsipidi külge. Vähim näit saja pealt 98, suurim 112. Tegu küll nn. normaalmõõdus premium ja teise puhul premiumiks järjekindlalt pürgiva tootja ostukäruga. Aga konstantse spidovea kohta, mõlemal "täpsuskütil" erineb näit 50-ne ja 100-ja pealt, suurematel kiirustel veelgi rohkem. Täiesti tehasekonditsioonis masinad!

Ja nii naljakas kui ka pole, eelpoolmainitud Subaru spido näit erines TomTom GPS-i omast max. 1-2 km/h. Ja seda nii kiirustel 50, 110 kui ka 140 km/h (rohkem seda nelikveolist in the middle of nowhere"peenestama" ei hakanud). Ja sel põhjusel ma ka kiiruseületamise eest trahvi sain, kuna harjumuspäraselt eeldasin, et spido ca. 5 km/h tegelikust rohkem näitab. Hiljem kiiruskaamerate piirkonnas sõites jälgisin kindluse mõttes juba hoolega, et spido liiklusmärgil lubatust vähemalt 5km/h vähem näitaks. Rattad olid all 13-tollised, täpselt seda mõõtu nagu algselt tehase poolt ette nähtud.

[polzunov]

Trummi mossele oli sattunud piruka-mosse käigukast(spidoka ülekanne erinev)tavalise tagasillareduktori otsa.Tööautodele püüti installeerida vastupidist varianti.
Ükskord kästi meie automajandis kõigil spidokad masinatelt maha monteerida.Kohale olid saabunud mingid vennikesed testimis-taatlemisaparaatidega.
Näitu kontrolliti kiirustel 30-60-90.Enamusel oli näiduviga väga väike.Paari mehe spidod näitasid 60 peal veel enam-vähem,aga 90 asemel lõi ette 120-140.
Pärast selgus,et need olid kannatamatud tüübid,kes kasutasid liiga kiireid kerimismootoreid-kui seier oli kerimise ajal põhjas,suri vedru lõpuks ära.

[Lemet]

Sel juhul mitte käigukast, vaid spidoka ajam. Kastid olid ühed, vahe oli vaid tagasillas.

[Kapten Trumm]

Discovery pealt jookseb praegu mingi sari "Hell roads", mis räägib veoautojuhtidest Siberis. Jakuutia talvistel teedel näib olevat tegija mil-spec 6x6 Kamaz sadulveok, rehvirõhu reguleerimise ja ühekordsete ratastega. 4x2 Scaniaid näib seal põhiliselt kraavis külili ja nendega tõsiseid kaugvedusid seal keegi ei tee.

Vaatasin muidugi, et taolistel masinatel vennad rehvikettidega eriti jäntida ei viitsi, paar venda ei pannud isegi libedal tõusul jänni jäädes tagasildade vahelist difrit lukku (6x4 Kamazil oli selline asi küll olemas) - kas ei osanud või ei töötanud see asi neil.

Põhilised modifikatsioonid olid
-500-600 liitriste kütusepaakide paigaldamine tehase 200-se asemele, lisaks paak kabiini taha, kokku 1600 liitrit kütust.
-pakettklaasi paigaldamine esiklaasiks (õues on nii külm, et tavaline esiklaas jäätub seespoolt, küta palju tahad).

Pidi täitsa töökindel masin olema.

[Lemet]

Kabiini taha paigaldati lisapaake "käsitöönduslikul meetodil" juba nõuka ajal, sõitsid sellised meilgi ringi. Nagu ka pika topeltkabiini ja sellesse aretatud magamiskohaga Zilid.

[mx77]

Discovery pealt jookseb praegu mingi sari "Hell roads", mis räägib veoautojuhtidest Siberis. Jakuutia talvistel teedel näib olevat tegija mil-spec 6x6 Kamaz sadulveok, rehvirõhu reguleerimise ja ühekordsete ratastega. 4x2 Scaniaid näib seal põhiliselt kraavis külili ja nendega tõsiseid kaugvedusid seal keegi ei tee.

Vaatasin muidugi, et taolistel masinatel vennad rehvikettidega eriti jäntida ei viitsi, paar venda ei pannud isegi libedal tõusul jänni jäädes tagasildade vahelist difrit lukku (6x4 Kamazil oli selline asi küll olemas) - kas ei osanud või ei töötanud see asi neil.

Põhilised modifikatsioonid olid
-500-600 liitriste kütusepaakide paigaldamine tehase 200-se asemele, lisaks paak kabiini taha, kokku 1600 liitrit kütust.
-pakettklaasi paigaldamine esiklaasiks (õues on nii külm, et tavaline esiklaas jäätub seespoolt, küta palju tahad).

Pidi täitsa töökindel masin olema.

Mul on omaaegsest Vremja uudistesaate vaatamisest meelde jäänud, et kaadrites, mis rääkisid Kaug-Põhja objektidest sõitsid ringi vaid Magirus-Deutzi III Gen veokad. Huvitav miks?

[Kapten Trumm]

See Magiruse mudel, mida NSVL-tu veeti BAMi ehituse tarbeks, oli õhkjahutusega mootoriga (Siberis vist selgitamist ei vaja)?
See sisaldus isegi NSVL aegsetes autoteatmikes (koos Ikaruse, Nysa vms importtoodanguga).

[Tegelane5]

USA vastavaid seriaale vaadates (Iceroad Truckers ja mingi Loggers vmt) jääb mulje et ameeriklatel on teine lähenemine- kõik veod tehakse pmtslt tavaliste veokatega. Kui vaja siis buldoosritega tehakse teed ette jne. Või siis Alaskal kasutatakse ära talviseid veeteesid, ja millel jällegi veetakse laste tavaliste veoautodega. Teed aetakse ilusti lahti ja tehakse meeletuid töötunde. Ma kujutan ette et efektiivsus on niimoodi kõvasti parem.
Ameeriklasele vist on ettekujutamatu et piirkond kust niipalju raha maaseest või pealt välja tuleb, ei saa isegi mitte niipalju vastu et mingisugusedki teed oleks. Vaid asustatud punktide vahel on nende mõistes forwarder'i rajad.

[Kapten Trumm]

6x4 veokit üldiselt loetakse vahepealseks variandiks 6x6/4x4 ja teekasutuse 4x2/6x2 vahepeal.
Näiteks survepesuautod, mis sõidavad aeg-ajalt kõvakattelt maha, tehakse reeglina 6x4, lukustatava sildade vahelise difriga.
Ei ole just näinud, et seal USA arktikas oleks keegi nt meil maanteel üldlevinud 4x2 sadulaga jääteid mööda sõitnud.
Kui hädine taoline maanteeveok on, võib siin praktiliselt iga suurema lumesajuga Tallinnas näha.

[mx77]

See Magiruse mudel, mida NSVL-tu veeti BAMi ehituse tarbeks, oli õhkjahutusega mootoriga (Siberis vist selgitamist ei vaja)?
See sisaldus isegi NSVL aegsetes autoteatmikes (koos Ikaruse, Nysa vms importtoodanguga).

Tubli, täitsa õige. Aga räägi mulle mis on jahutusvedeliku miinimumtemp. mis ta kannatab? Ilmselt need kamzad selleks omavadki neid suuri paake, kuna tiksuvad sisuliselt 24/7.

[Lemet]

Karmides põhjaoludes ei üritatudki valdavalt masinaid,mis talvel seisma jäid, enam käivitada, veel vähem remontida, need läksid otsemat teed mahakandmisele. Seda nii BAMil, sõjaväes kui ka polaaruurijatel. Sellest on piisavalt nii lugeda olnud kuika asjaosalistelt kuulda.

[mx77]

Karmides põhjaoludes ei üritatudki valdavalt masinaid,mis talvel seisma jäid, enam käivitada, veel vähem remontida, need läksid otsemat teed mahakandmisele. Seda nii BAMil, sõjaväes kui ka polaaruurijatel. Sellest on piisavalt nii lugeda olnud kuika asjaosalistelt kuulda.

Ma olen ikka kuulnud, et need Magirused pandi vahepeal seisma kah

[Lemet]

Mmmm...üks klassivendadest veetis BAMil mitu head aastat(korteriraha teenis) sellise roolis ja väitis,et neil olla tiksunud talv läbi...

[Kapten Trumm]

Noh, kui sul on -50 külma öö läbi, siis võib käivitamine olla tiba keeruline, kuna nt mootoriõli pumbatavaks muutmiseks tuleb sissejuhatuseks teha lõke mootori alla
Ilmasõja ajal olla sakslasi taoliste probleemide lahendamisel aidanud vangilangenud venelastest masinamahed ja sakslased ei uskunud, et lennukimootorit saab ka lahtise tulega soojendada.

Ilmselt need kamzad selleks omavadki neid suuri paake, kuna tiksuvad sisuliselt 24/7.

Vanal oli meie mõistes offroadi marsruut Jakutskist pea Ohhoota mere äärde välja, kütusekulu võib sellise sõiduga olla vabalt 70+ liitrit 100 km kohta.
Ei taha mõeldagi, palju võtaks need bensiinimootoritega Uralid, mis ametlikult poolhaakega maanteel 100 liitrit sajale võtsid.
6x4 Kamazi koormata normkulu oli 25,0 sajale. Arvan, et see öine tühikäigul tiksumine on veel väike mure.

[Manurhin]

Mmmm...üks klassivendadest veetis BAMil mitu head aastat(korteriraha teenis) sellise roolis ja väitis,et neil olla tiksunud talv läbi...

Küllap oli üks põhjus ka nigelavõitu akud. Või, õigupoolest, arktilise külma käes kaotab igasugune harilik pliiaku märkimisväärse osa oma mahutavusest. Veoka akud igavesed suured ka, kes neid viitsis igal õhtul omale voodi ette vedada ja hommikul jälle auto peale tassida. Mootoriõli oleks pidanud samuti välja laskma kui mootor veel soe, et seda siis hommikul ämbriga pliidi peal soojendada enne mootorisse valamist... Kuna erilist kütuselimiiti sellistel objektidel minuteada polnud, siis oligi kõige mugavam lasta külmal ajal mootoril pidevalt käia, sai hommikul kohe tööga peale hakata ja ei pidanud auto käimasaamisega ilmatu aeg vaeva nägema. Eestiski isa töö juures jäeti sadul-Liazid kõvema külma korral ööseks tuksuma. Youtubes oli kunagi üks hea mustvalge filmike ZIL-veokatest Siberis (ei suuda seda hetkel leida). Seal oli näha, kuidas hommikul autodele konkreetselt lõke mootori alla tehti . Leeklambiga karteri soojendamisest ma saaks aru, aga lihtsalt hunnik mingeid lauapilpaid auto alla kuhjata ja põlema panna... Imestan, et need autod seal lihtsalt maha ei põlenud.