Vanem tehnika, memuaarid jne.

[AMvA]

Niipalju kui ma mäletan, olid ühed mootorid omaette õlitusega ja neil oli numbris sees täht "M". Tankida tuli puhast bensiini. Läksid suuremalt jaolt eksporti (vennatapjat eksporditi päris laialt)., aga oli neid omajagu ka siin. Teine versioon oli tavapärase bensiini ja õli segul töötav. Võimsused andis manuaal kah erinevad, ühel oli vist üle 30 ja teine tiba pealt 20 hj.

Noh, see ei olnud siiski teine mootor.
Alguses varustati nad Jaapani Mikuni karburaatoritega ja kui venelastel valuutga kitsaks läks aretati sellest mingi vene koopia, aga seda eraldi õlitust ei saadud toimima ja ka karpa seaded olid veidi teised.

[Kapten Trumm]

aga seda eraldi õlitust ei saadud toimima

Sitad õlid, ei muud

Vene mootorrataste 2T mootoreid kannatas aretada nii poole võimsamaks, kuid siis kukkus ressurss kiiresti. Omajagu mõjus ka see, et venes polnud saada normaalset kahetaktilise mootori õli (mida bensiini sisse segada), vaid kasutati tavaliselt 4T mootori mootoriõli.

Läänes näiteks on 2T jaoks juba kasutusel vähemalt 2 erinevat õli, aeglasekäigulistele (päramootorid) oma ja kiirekäigulistele (trimmer, mootorsaag) oma. Seejuures aeglasekäigulise õli pannes mootorsaagi võib see üsna kiirelt õhtale minna (proovitud).

Kuna nõuka inimene kallas oma rattasse seda AC-8 või M10G1 törlönti, mida parasjagu bensiinijaamast anti, siis väike ime, et need õlituse asjad ei toiminud. Parematel paadi päramootoritel kasutatakse ka sellist asja ja pole eriti kuulda, et need nii massiliselt katki läheks, küllap siis "ekspluatatsioonimaterjalide probleem".

Õlide kvaliteedi kohta selline näide: korralikult vahetatud Soome Teboili mineraalõliga (toona ainus "lääne õli", mida siin liikus) sõitnud mosse 412 mootoril olid 160 tuhat km järel hoonimise jäljed silindrihülssidel veel näha, skeptikud, kes seletasid "pole paremat vaja" olid päris vakka. Mootor läks laiali põhjusel, et selle tahhomeeter käis liiga tihti 6000 rmp taga ja antud mootoril ei püsi taolise kasutamisega raamlaagrid ühel sirgel (st mitte õlituse probleemist).

[diesel]

minu arusaamise järgi oli teboil puhas vene kraam.
ja n ajal sai mõistagi ka kastorkat bensu hulka villida.
mul peaks praegugi veel mingi "ämbritäis" kuskil järel olema seda.

[Kulibin]

Tere ! Teboilist tea midagi aga vene piduriõli BSK oli kastorka ja mingi denaturka segu, kastorka lahustub halvasti bensiinis, eelnevalt tuleb segada piiritusega ja seejärel valada bensiini hulka. Sport IZ mootorite esimesel põlvkonnal oli Mikuni karbuss ja silinder+kolb Made in Japan.
Vene mootoritest mäletan et Minsk ja Voshod olid hästiforseeritavad. Minskist sai peale mõningat ümberehitust kätte Jaawatapja aga see protseduur oli üsna kallis va vajas meistrimeest. Kardimootor mis ehitatud Minsk 125 baasil läks igaljuhul lõdvalt 12k pööret ja sirgepeal tuli 120 llõdvalt, ole mees ja vaheta käike

[Manurhin]

Kujutan ette, et kui selle Planeta Spordi 32 (või hilisema 28 hj) mootoriga oleks taibatud invakärusid varustada, võinuks viimaseid juba peaaegu et väikesteks sportkupeedeks nimetada . Ainult et siis oleks sõjaveteranide read vist hirmuäratava kiirusega kahanema hakanud .

[retti]

Tere ! Teboilist tea midagi aga vene piduriõli BSK oli kastorka ja mingi denaturka segu, kastorka lahustub halvasti bensiinis, eelnevalt tuleb segada piiritusega ja seejärel valada bensiini hulka. Sport IZ mootorite esimesel põlvkonnal oli Mikuni karbuss ja silinder+kolb Made in Japan.
Vene mootoritest mäletan et Minsk ja Voshod olid hästiforseeritavad. Minskist sai peale mõningat ümberehitust kätte Jaawatapja aga see protseduur oli üsna kallis va vajas meistrimeest. Kardimootor mis ehitatud Minsk 125 baasil läks igaljuhul lõdvalt 12k pööret ja sirgepeal tuli 120 llõdvalt, ole mees ja vaheta käike

Teboil ongi vene firma.
Enne WW2 oli Sojuznefteexpordi omanduses Viiburis olnud Suomen Petroli OY ja peale sõda ostsid venelased Trustivapaa Bensiini OY.
Nende ühinemisest algas Teboil.

[Manurhin]

Mul oli ka Mk-52. Hea omadus oli see, et ta suutis programmi ka salvestada, nii sai matemaatika valemid kontrolltööde jaoks sisse toksitud. Sai ise ka mingeid mänge aretatud numbrilisi jms... Võõrad inimesed seda kasutada ei suutnud, sest ta kasutas miskit Poola loogikat - tehtemärgid sisestati alles pärast numbrite sisestamist. Miinuseks oli, et programmid pidid piirduma 100 märgiga.

Umbmääraselt mäletan.. oli vist nii et ühe arvu panid ühte registrisse, teise teise, seejärel sisestasid tehte tüübi... nats sarnane assembleriga Olid ilusad ajad, rohi oli roheline ja viirus tegi arvutiga kohe 1:0 mitte ei nõudnud bitcoine...

Esimese arvutiviiruse kohta rääkis informaatikaõppejõud kunagi seda, et see viskas ekraanile ette kirja: "GIVE ME PIE". Samal ajal arvuti millelegi ei reageerinud. Paanikat ja peamurdmist olnud kõvasti, kuni keegi lõpuks taipas tippida klaviatuuril PIE. Siis, olles oma piruka kätte saanud, jäi arvuti rahule ja töötas edasi nagu varemgi .

[Walter2]

Viirustega seoses - meil ülikoolis oli üks tüüp, kes kogus viiruseid. Selleks oli miskine vana x86 tüüpi kone, mis sõi 5,25" pehmeid flopisid ning nendega ta seda masinat toitis. Kuidas ta viiruseid haldas (need ju andmekandjal failina ei avaldu) ja arvutit jooksmas hoidis ilma crashimata jäi täiesti arusaamatuks.

[krijgsvolk]

GAZ- 51... Ohh, pisar tuleb silma. Massin, mis on , nagu venelased ültevad "prastoi kak lom!"
1978. sain keska lõpus ABC load. Meil 3 aastat autoõpetust: LE ja autotehnika praktikad ka sovhoosi töökojas. Koolivaheaegadel muide.
Õppesõitu vist ca 140 tundi, pluss iga nädal LE läbimälumine+ testid. Vanem seltskond peaks neid, peamiselt A4 formaadis 10- küsimusega lehti veel mäletama.
Sellise õppeprotsessi peale tegi kogu keska lend, kaks paralleeli 100% eksamid ära. Mäletan 5. mai ja 5 rubla.
Ka tüdrukutest ei kukkunud keegi läbi, kuigi nad ei teinud mõnikord bensupumba ja karpussi vahel suurmat vahet.
Sai see auto ikka täielikult läbi mälutud, usun, et remondiga, ükskõik, mis agregaadi osas saan siiamaani hakkama, osa ka kinnisilmi.
Suvedel EÜE-s usaldati ka kahtlase tudengi kätte vaid selliseid isendeid.
Sealt sain ka korraliku remondipraktika, hehee, pääsu polnud. Seltskond kaanis õhtul õlut ja sina olid õlise ninaga, olenevalt vajadusest, kas massina all või massina pääl!
Hiljem sai korduvalt ja küll selle riistapuuga oma kodumajanduse huvides asju aetud.
Tegelikult ju pole ta suur ega kedagi. Njah riigi küte ju kah tollal
Naabrimehe töömasin GAZ 53 oli ikka liiga suure gabariidiga. Kast kah liiga kõrgel, kartulikotte jms andis üle rinna visata.
GAZ 51 oli paras tööloom, väikseid otsi teha ja koduõues hää manööverdada ja koorem, mt kruus,liiv või küttepuud maha kallutada. Madalad pöörded, hää rahulik.
Oli veel GAZ 93 variant, mille kast tõusis nö 2. korrusele ja sealt ülevalt sai kallata kuhugi midagi sisse, kui vaja.

[Fuchs]

Kooli ajal kogusin isegi korraliku portsu dos viiruseid kokku, 90ndate alguses neid ikka liikus päris palju erinevaid. Viirusetõrje programmid olid koolides ja kodused sageli aegunud ja ikka vähemalt paar sammu viirusetegijatest maas. Kogumine käis siis nakatunud com või exe tüüpi failide säilitamisega.
Eraldi viiruste tüüp olid veel sellised, mis nakatasid ketta boot sectori ja levitasid end kohe, kui näiteks flopi masinasse pandi ja arvuti failinimekirja (FAT) sisse luges.
Mäletan, et sai neid satikaid mingi hetk ka katsetatud, enamus olid sellised "keel põses" tehtud, mis kuvasid mingi nalja... või lihtsalt tüütud. Aga eksperiment lõppes kõvaketta täielikult sassi pööratud failisüsteemiga ning ketta formaatimisega ehk siis oli ka fataalsemaid asju liikvel.

[Dr.Sci]

Kooli ajal kogusin isegi korraliku portsu dos viiruseid kokku, 90ndate alguses neid ikka liikus päris palju erinevaid. Viirusetõrje programmid olid koolides ja kodused sageli aegunud ja ikka vähemalt paar sammu viirusetegijatest maas. Kogumine käis siis nakatunud com või exe tüüpi failide säilitamisega.
Eraldi viiruste tüüp olid veel sellised, mis nakatasid ketta boot sectori ja levitasid end kohe, kui näiteks flopi masinasse pandi ja arvuti failinimekirja (FAT) sisse luges.
Mäletan, et sai neid satikaid mingi hetk ka katsetatud, enamus olid sellised "keel põses" tehtud, mis kuvasid mingi nalja... või lihtsalt tüütud. Aga eksperiment lõppes kõvaketta täielikult sassi pööratud failisüsteemiga ning ketta formaatimisega ehk siis oli ka fataalsemaid asju liikvel.

Dir-2 said omale see oli sedatüüpi viirus mille tööpõhimõttest ma aru päriselt ei saanudki, ja oma kollektsioonis ka ei hoidnud. Aga sai neid ise ka kogutud, näidiseksemplaride põhjal ise kirjutatud ja siis ühel juhul ka kiiresti korralik antiviirus kirjutatud sest keegi teine kõrgelt priviligeeritu - (neid oli tudengite ja aspirantide hulgas mitu) käis õppejõududele mõeldud privaatses arvutis minu faile uurimas - viirus ise oli lihtne - käivitamisel kirjutas end 640 kb op mälu viimaesse otsa ja andis süsteemile teada et op mälu on nüüd 1 kb vähem ja seejärel iga kord kui mõni .com fail käivitati, nakatas selle. pikkuseks oli alla 200 baidi (praegune kommentaar on oluliselt pikem.) Nii kui avati .pas, .bas või .db3 laiendiga fail, kustutas selle. (Oli ka teistsuguseid - nii kui käivitati, nakatas kõik kettal leiduvad .com failid). Kui ma oma vanad flopid läbi käin, ma arvan et leian oma arhiivist mõne ehk
See tüüp mis end sinna op mälu lõppu kirjutas oli koodilt lihtne ja seetõttu 1 kõige levinumaid, kaaperdas endale dos katkestuse 21 teatud funktsioonid ja opereeris läbi nende. Aga nende olemasolu tuvastamine oli ka lihtne, andsid käsurealt käskluse MEM, ja vaatasid - kui op mälu 639 kb siiis 1 viirus, kui 638 siis juba 2 erinevat vähemalt jne...
aga Dir-II (http://virus.wikidot.com/dir-ii) oli tõsine kuriloom ja igal enesest lugupidaval "arvutispetsil" oli taskus paar kirjutuskaitstud op-süsteemi laadimisketast, kuni win 3.1 tulekuni välja - seda oli juba terve karbitäis 3,5-seid

EDIT
Aga Dir-II-ga jahmerdamine juhatas jälle edasi sinnani et hakkasin tõsisemalt tudeerima kettal asetsevate andmete hingeelu ja programmide nagu "diskedit" võimalusi kuni sinnamaani välja et peitsin oma tundlikud asjad - palju neid ikka oli - diskettidele, märkides hiljem andmeid sisaldavad kohad bad sektoriteks...

[Kapten Trumm]

1994-1995 TTÜ majandusmatemaatika kursuse laboritööd käisid selliste plekist kestaga arvutitel, mis sõid 5,25 tolliseid diske.
Aga 1997 jaanuaris olin nädalases väliskomandeeringus Hollandis ja mul oli juba vist HP laptop (486), mille sees oli Windows 95 ning esimesed Wordid-Excelid.
Hollandi firmast trükiti siis veel kirjavahetust kirjutusmasinaga blanketile ja varuosakataloogid olid mikrofilmil.

[Dr.Sci]

1994-1995 TTÜ majandusmatemaatika kursuse laboritööd käisid selliste plekist kestaga arvutitel, mis sõid 5,25 tolliseid diske.
Aga 1997 jaanuaris olin nädalases väliskomandeeringus Hollandis ja mul oli juba vist HP laptop (486), mille sees oli Windows 95 ning esimesed Wordid-Excelid.
Hollandi firmast trükiti siis veel kirjavahetust kirjutusmasinaga blanketile ja varuosakataloogid olid mikrofilmil.

Kui me räägime "Tiigrihüppest" siis toimuski see sel hetkel. Ise ka... lähen Soome, alltöövõtu korras, oli vist 1994, taskud Kadaka turu tarkvara täis... kohalikud vastuvõtjad maigutasid vaid suud kui nägid CD-l oleva koguse listi, ma isegi ei mäleta, palju nad hindasid koguväärtuseks aga poehindades vist 500k FIM? Viisa saamise lugu oli omaette teema - saatkond asus neil Mustamäel Sütiste tee lähedal korteris, hiljem kolisid Liivalaiasse, aga selleks et viisa taotlus sisse anda pidi minema öösel juba järjekorda. Aga kord (ka 1994) juhtus nii et tarkvarast mida me Eestis välja töötasime, tuli uus ja parem versioon... ja see saadeti Soomes kõigile klientidele laiali, aga kliendituge ka vaja, siis keskpäeval mainiti et pead vist minema, mõni tund aega hiljem öeldi et pilet on olemas ja lähed, jookse saatkonda. Saatkond küll juba kinni aga nad teavad et tuled, anna pass sisse ja hommikul saad koos viisaga kätte - ja süsteem toimis Järgmise lõuna ajal olin juba üle lahe. Ja suhtlesin seejärel järgnevad 2 päeva vabalt telefoni teel puhtas, (illegaalselt) televisiooni kaudu omandatud soome keeles...

[Kapten Trumm]

Ma olen suht ülikooli lõpust alates teinud seda tööd ja selle 20 aasta peale võin öelda, et praktikas pole maatriksarvutust olnud vaja kordagi, küll aga on Exceli 10 kõige põhilist funktsiooni vaja igapäevaselt. TTÜ-s õpetati wordi ja excelit mulle 1995 kevadel ja see õpe oli seal väga kehva, et saada vajalikud arvestused kätte, pidid vanemad otsima ühe IT mehe, kes mind "utsitas", niiet et need asjad tehtud said.

[Kapten Trumm]

GAZ- 51... Ohh, pisar tuleb silma. Massin, mis on , nagu venelased ültevad "prastoi kak lom!"
1978. sain keska lõpus ABC load. Meil 3 aastat autoõpetust: LE ja autotehnika praktikad ka sovhoosi töökojas. Koolivaheaegadel muide.
Õppesõitu vist ca 140 tundi, pluss iga nädal LE läbimälumine+ testid. Vanem seltskond peaks neid, peamiselt A4 formaadis 10- küsimusega lehti veel mäletama.
Sellise õppeprotsessi peale tegi kogu keska lend, kaks paralleeli 100% eksamid ära. Mäletan 5. mai ja 5 rubla.
Ka tüdrukutest ei kukkunud keegi läbi, kuigi nad ei teinud mõnikord bensupumba ja karpussi vahel suurmat vahet.

Mina läbisin analoogse kursuse 1991-1993, 25-st alustanust sai load 12, ülejäänu oli, nagu õpetaja ütles, autojuhina õnnetuseks kogu maailmale.
Mina olin muidugi nende saajate hulgas. Aga saajatest tegid riigieksamid ära 100,00% ja enamasti hiilgavalt.

Sõidutunde oli mul 180 ringis.
Vaatasin imestusega äsja, et täna saab C-kati load minimaalselt 40 tunniga

Meil oli kah osadel sõiduks Gaz-51, mitu korda ART-1's reanimeeritud, aga tootmisaasta "birka" peal oli 1949
Ise ma sõitsin Gaz-52ga, pika teljevahega versioon.
Et õppimine oleks põnev, pandi meil platsi figuurid sõiduauto järgi.
Ja toona oli eksamil juba slaalom edaspidi ja tagurpidi, seda vene ajal minuteada polnud.
Võin öelda, et see on (ka pika teljevahega) täiesti võimalik, seejuures võis sidurit kasutada 3 korda. Auto kohaltvõtuks, edaspidi slaalomi lõpus tagurpidikäigu panekuks ja peale harjutuse lõppu seisma jäämiseks.

Peale rohkeid sõite rappuvas ja mürisevas 52 kabiinis oli 412 mosse kuidagi ülimalt vaikne, mugav ja dünaamiline auto.