www.militaar.net

Mina ei oska muud öelda, et enda asjadel on probleem siis, kui tina pole jooksnud läbi plaadi või on detail/juhe liikunud. Üle jootes tavaliselt pole isegi tina lisada vaja, panen kas pliiatsiga või pudelist tilga räbustit ja näitan kolbi.

Autode blokke tinutavad ikka masinad, mitte inimesed käsitööna.

Kapten Trumm kirjutas:ma ei tea kahjuks kommenteerida, ei ole elektroonikas tugev.
Refereerin vaid seda, mida olen lugenud autoajakirjandusest ja mida "tinutajad" on ise öelnud.
Ja selle märksõna on olnud "külmjoodis". Mis tuleb selle ehituspoes leiduva jootetina (tina+plii) ja peenikese kolviga üle tinutada.

Kui ma netis ringi vaatasin, siis tehnoloogias on taoline mõiste nagu "külmjootmine".
Kuumalt joota peenikesi vidinaid nagu protessoreid pidi olema probleem, kuna need ei kannata hästi kuuma.
Sain aru, et kasutatakse pehmeid joodiseid, mis vajavad vähest kuumutamist.
Samas pole taoline joodis nii vastupidav kui vanakooli oma.
Arvutis toatemperatuuril võib kesta, aga autos on väga vahelduvad temperatuurid, päevas võib temperatuuride vahe olla ka 40 kraadi.

Kui alguse? Minu teada autotööstus hakkas pliivaba teemaga tegelema alles 00'ndate lõpus. Olmeelektroonikale vist hakkas ROHS kehtima 2006 aga autotööstus sai või leidis mingi erandi ja seal lükkus üleminek aastaid edasi.

Nt Volvodel ja Audidel tekkisid taolised probleemid sajandivahetuse paiku, Audidel näiteks seoses B5 ja C5 mudelite tulekuga. Võimalik, et probleemi võimendas veel rohke elektroonilise moodulite kasutamine tavaliste releede ja juhtmete asemel ning nende toppimine kohtadesse, kuhu elektroonika ei sobi.
Näiteks B5 kerel asub kere funktsioone (armatuur, aknad-uksed, kliimad jne) kontrolliv moodul juhi jalgade all. B5 passatil vähemasti asus.
Kindlasti vanakooli elekter, mis koosnes jämedatest juhtmetest, releedest ja lülititest, oli palju töökindlam. Igasugu CEM ja CIM blokkide pekki minek on lausa legendaarne ning probleemi lahendada ei suuda tihti ka esindused. Kurioosumina võiks nimeda 1 põlve Volvo XC90 Hadexi "aju" asumine auto põhja all - seda siis maasturil, millega võidakse mülkasse ronida. Venemaal on levinud nende varastamine pargitud autode alt.

Kui sajandivahetuse paiku siis ma olen kindel, et need sinu probleemsed jooted olid tehtud selle sama "vanakooli" tina+plii jootetinaga. Kvaliteediprobleem pidi tekkima mingil muul põhjusel.

Panin huvi pärast "külmjootmine" korra otsingumootorisse, tuli mingi Pau artikkel elektrit juhtivast liimist, isegi kui see asi lendu läks, siis on see veel väga nishiteemaga. Üle 99% elektroonikast joodetakse endiselt kuumalt, peale pliivabale üle minekut mõnevõrra kuumemalt.

Paistab (päris algusest lõpuni ei vaadanud), et siin on pasta-, laine- ja käsitsijootmise erinevused lahti seletatud: https://www.youtube.com/watch?v=saOHrw4 ... XIS%2CInc. Kogu protsess käis samamoodi nii "vanakooli" pliiga kui praeguse "lillelaste" pliivabaga.

Panin huvi pärast "külmjootmine" korra otsingumootorisse, tuli mingi Pau artikkel elektrit juhtivast liimist, isegi kui see asi lendu läks, siis on see veel väga nishiteemaga. Üle 99% elektroonikast joodetakse endiselt kuumalt, peale pliivabale üle minekut mõnevõrra kuumemalt.

Harisin end ka ise natuke ja asi näib olevat selline.
Ühel hetkel loobuti pliissisaldusega jootetinast.
Need kaalutlused on selgelt seotud keskkonna ja tervisega (nagu nt loobuti pliibensiinidest).
See tõstis jootmiseks vajalikku temperatuuri 50-70 kraadi.
Kuna elektroonika ise muutus õrnemaks, väiksemaks ja tihedamaks (rohkem protsessoreid, LCD ekraane jne), siis tekkis probleem temperatuuriga.
Siis mõeldi välja jooteprotsess, mis võimaldas vähem kuumutada (nt laserid vms) läbi selle, et protseduur tehti lühemaks.
Lasti pisike törts, see võttis detaili kinni, kuid see polnud ajas kindel.
Seetõttu tekkisid alguses pidavad, kuid aja jooksul pragunevad joodised. Mida nimetatakse külmjooteks.
Neid jooteid on nüüd vaja vanakooli kombel, tinutuskolvi ja pliisisaldusega tinaga, üle joota.

Mulle külmkappide parandajad seletasid, et nt torude ühendamiseks on olemas mingid külmalt (või mitte väga kuumalt) toimivad joodised.

Minu teada nimetavad kõik elektroonikariistade parandajad külmjooteks olukorda, kus ühendatavad detailid pole jooteainega korralikult nakkunud. Olgu siis põhjuseks mida iganes või mis jootematerjal tahes, mingil ajal kaob lihtsalt ühendus ära või muutub takistus detailide vahel liiga suureks. Väga vastik viga, pealtnäha on kõik OK.

Klemmide ja lamell-lülitite puhul on tavaliselt tegu oksüdeerumisega.
Vahetasin just kuu tagasi oma 15 aastat auga teeninud Audi 100 tuledelüliti välja, sest algul kadusid parktuled, siis näidikute omad ja udutuled, jäid ainult pool ja täistuled. Süüdlase lahtikruvimine näitas ühenduslamellide kulumist ja oksüdeerumist.

https://www.wellpcb.com/cold-solder-joint.html

SMD minu teada ikka reflow ahjus ka leadfree joodisega ja pasta enne prinditakse. WellPCB tehasest videod ka YT, näeb nii ahju kui laine ära.

Cyneli 60/40 vedel faas on 190C, kolvi keerad 340...350C peale ja valid ka õige otsa ning traadi. Kui temperatuurist tahetakse rääkida

Samuti nimetati meil ATK arvutuskeskuses vanasti, (1981-1990), külmjooteks vigasid, kus trükiplaadi peal ja või all olevad vaskribad olid kukkumise või painutuse tõttu prao saanud, vahel oli ühendus, vahel mitte. Lakikihi all paistis kõik ka normis olevat. Jälle vastikud vead.

Minu teada nimetavad kõik elektroonikariistade parandajad külmjooteks olukorda, kus ühendatavad detailid pole jooteainega korralikult nakkunud. Olgu siis põhjuseks mida iganes või mis jootematerjal tahes, mingil ajal kaob lihtsalt ühendus ära või muutub takistus detailide vahel liiga suureks. Väga vastik viga, pealtnäha on kõik OK.

Minu kogemus näitab (ja selliseid autosid on olnud enam kui paar-kolm), et see eestimaiste tinutuskolvi meeste töö kestab ja on paremgi kui verd köhides (hind on 10-100 korda kallim parandusest) esinduse varuosaletist samasuguse uue ploki ostmine.

Kõige esimene taoline töö tehti mulle aastal nii 2002 (bmw esinduse letist 15 000 kroonise uue ploki asemel tehti vana 1000 krooni eest korda) ja see töötab tänaseni.

Kapten Trumm kirjutas:

Minu kogemus näitab (ja selliseid autosid on olnud enam kui paar-kolm), et see eestimaiste tinutuskolvi meeste töö kestab ja on paremgi kui verd köhides (hind on 10-100 korda kallim parandusest) esinduse varuosaletist samasuguse uue ploki ostmine.

Kõige esimene taoline töö tehti mulle aastal nii 2002 (bmw esinduse letist 15 000 kroonise uue ploki asemel tehti vana 1000 krooni eest korda) ja see töötab tänaseni.

Siin on tegu pigem ´plaanitava vanandamisega´ kui sellega et ei osata kestvaid asju teha. Kui tahetakse, saadakse, ntks 80ndatel Boschi tehtud mootori ajud käivad siiamaani.
Tegu pole küll nii ilmse variandiga, nagu Samsungi printerite puhul. Üks säänne hakkas "kurtma" et tahm otsas, kassett välja ning 50 oomine takisti õigetele kontaktidele. Sisse lülitades oli kõik OK ning printis täiesti normaalselt.

Praktiliselt kogu elektroonika koostatakse nii et jooteprotsessis aetakse TERVE PLAAT läbi jooteahju, seal on erinevad tsoonid aga suureltjaolt sellise põhimõttega et kõigepealt "leigeks", siis natuke soojemaks et pasta aktiviseeruks ja siis tina optimaalse voolamistemperatuurini (ca 270 kraadi). Ja siis tagurpidi jahutatakse tagasi, liinist tuleb välja <100 kraadine plaat.

Kõik mikroskeemid jt komponendid kannatavad sellist tsüklit >3 korda, sest kahepoolsel plaadil "alumine pool" sulab teistkordselt üles kui pealmist joodetakse.

Kui pliivaba tina kohustuslikuks muutus siis alguses oli probleem viletsate sulamitega, rabedad ja kasvatasid "vuntse". Praeguseks on sulamid oluliselt paremaks arendatud. Jootetraattina on isegi parem kui "vana hea pliitina", osavnäpud räägivad seda juba mitu aastat.

Igatsugu lollused autoajudes ja muudes elektroonikaseadmetes on reeglina
- termiliselt vilets disain - suur mikroskeem soojeneb-jahtub ja lõpuks väsivad jooted ära (eriti hull lugu on graafikakaartidega koduarvutites)
- odav tina (jah, see 5 senti on ka liiast krdi hiinlastel)
- vilets koostekvaliteet - räpane plaat või siis põllutöölise olematud käsitööoskused
- disainivead trükkplaadil - rajad saavad meh koormust ja tekivad mikropraod, korrosioon jms jama

On olemas ka madalatemperatuuriline (<200 kraadi) pliivaba tina aga see rohkem nishikasutuseks (ülikõrgsageduskomponendid jms träni)

"Plaanitav vanandamine" on reeglina linnalegend, kuna elektroonika eluiga on võimatu ette ennustada (arvutustes võib 10 kraadine temp vahe anda eluea erinevuse >10 korda).
Plaanitavaks vanandamiseks võiks nimetada pigem elektroonikavaruosade (ABS plokid jms) absurdset letihinda.

Autol asuvate plokkidega on ka igavene jama, kus oleks see koht, kus oleks tagatud enamvähem ühtlane temperatuur.
Salongis on vast kõige hullem, seal võib temperatuur varieeruda ööpäevas mitukümmend kraadi.
Siinkohal paistab, et osadel VWA-del plokkide paigutamine põrandavaiba alla polegi enam nii idootne mõte - nimelt seal on temperatuur kõige ühtlasem (vaip+müraisolatsioon on ühtlasi termoisolatsioon). Samas kui sinna leiab tee soolvesi jalgade alt, on kiired jamad tulemas. Või paljalt kapoti alla pandutega. Volvodel on nt ABS-i juhtiv elektroonikamoodul otse ABS-i enda mehhanismi küljes. Ilma igasugu termoisolatsiooniga. Saab auto alt soolavett ja mootori kuumatsükleid mitu tükki päevas. Ja taibud joodavad ka neid. Samas BMW-del oli vähemalt veel 1980ndatel ABS blokk armatuurlaua all salongis. Koos mootori ajuga. Ja ma pole ühtestki rikkest kuulnud.

Suurem elektroonika hulk+suvalised kohad selle paigutuseks tingivad selle, et järjest rohkem esimese nooruse lõpul olevaid autosid lähebki utiili, sest neid korda teha on suht võimatu (ka esindused ei suuda neid lõputuid plokke korrektselt progeda, tehasest tulev uus plokk on aga vaja progeda vastavalt auto konfile) ja maksumused ületavad auto oma. Samas ilma nendeta pool autot ei tööta. Kui roheline see ikka on? Samas auto kere ja põhisõlmed sõidaks 2-3 korda niipalju veel.

Madis Reivik kirjutas:

ants431 kirjutas:

Madis Reivik kirjutas:Arutelu alus on elementaarne loogika, väide-tõestus, vastuväide-tõestus.
Kui põrutad väite a la peavoolus ei anta sõna ..... ja keegi tob vastuväite koos lingiga a la see tegelane on kirjutanud 8 arvamusartiklit, siis ei saa ju öelda et "pohhui ma usun ikka edasi et talle sõna ei anta".
Teine loogikaviga- foorumis pikalt osalemine ei tee tegelikult inimesest spetsialisti igal alal.

Pakun välja idee, et mingi väite "tõestuseks" kasutada ka rahvahääletust või küsitlust mida foorumi formaat võimaldab. Antakse ette näiteks 5 väidet ja tuleb valida kõige õigem. Tulemistest on näha kas ongi vaja tõestada või usutakse niigi.

Ma kunagi olin sunnitud mingite elektrikutega vaidlema teemal milline vool liigub nulljuhtmes kui kahes faasis kummaski on 10A. Neid oli rohkem ja ka peale mölalaata oli neil tunne et neil oli õigus. Kas peaks nüüd füüsikaseadusi muutma ?

Füüsika seadused on Jumala poolt antud ja mina ei usu, et inimene neid muuta saab! Elektrikutele aga pakun katset.
Tooge laualr 3 juhet, 2 faasi ja null. Ühendage kõigi osaliste silme all 2 võrdset pirni koormuseks ja mõõtke ampertangidega mõlema pirni vool. Siis aga iga vaidleja paneb raha lauale ja ütleb kui suur on vool nulljuhtmes. Pärast mõõdate ära ja kogu laual olev raha kuulugu täpsemale vastajale. Kaotaja(d) on tulevikus tagasihoidlikum. Kui kõiki vaidlusi saaks katsega lahendada.

Uskumatu! Korteris pole ju tavaliselt kahte faasi. On faasijuhe (F) must, neutraaljuhe (N)sinine ja uuemates elamistes ka nulljuhe (PE)kollaroheline. Elekter liigub faasi ja neutraali kaudu. Nulli (PE) mööda ei tohigi midagi voolata, see on kaitseks

alax kirjutas:Uskumatu! Korteris pole ju tavaliselt kahte faasi. On faasijuhe (F) must, neutraaljuhe (N)sinine ja uuemates elamistes ka nulljuhe (PE)kollaroheline. Elekter liigub faasi ja neutraali kaudu. Nulli (PE) mööda ei tohigi midagi voolata, see on kaitseks

Selline vaidlus tekkis mingis töökojas kus oli 3 faasi käepärast ja vene aeg oli ainult 1 null juhe kombeks ..

Eks see oligi illustreeriv näide aga kui asi jõuab ampertangide ja kihlveoni siis laseb rahvas jalga ja hakkab mõõteriistu ja mõõtjat süüdistama mingis muus surmapatus

alax kirjutas:Uskumatu! Korteris pole ju tavaliselt kahte faasi.

Korterites on nähtud igasuguseid variante. Vanalinnas ja Kadriorus oli vene ajal 3x220V süsteem, kus tarbijad käisidki kahe faasi vahele. Pingeindikaatoriga (maa suhtes) mõõtes olid pistikupesa mõlemad juhtmed pinge all.

Nõukaaegsetes kortermajades on nähtud ka seda, kus trepikojas on kolm faasi (3x380V) korterite vahel ära jaotatud nii, et igasse korterisse tuleb kaks faasi ja neutraal.

alax kirjutas:On faasijuhe (F) must, neutraaljuhe (N)sinine ja uuemates elamistes ka nulljuhe (PE)kollaroheline. Elekter liigub faasi ja neutraali kaudu. Nulli (PE) mööda ei tohigi midagi voolata, see on kaitseks

"Nulljuhe" ei ole tänasel päeval ametlik väljend. Nõuka ajal nimetati nii toonase TN-C juhistikusüsteemi neutraaljuhiga ühitatud kaitsejuhti. Ehk neutraal ja maandus olid ühes juhtmes koos.

Tänasel päeval on lõpptarbija juures TN-S juhistik, kus peale faasi on neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE ehk Protective Earth).

Seetõttu on tänapäeval libe tee ka termini "nulljuhe" kasutamine. Mõni vanakooli inimene mõistab selle all tööjuhti (neutraal), teine jällegi kaitsejuhti (maandus).