www.militaar.net
https://militaar.net/phpBB2/

Vanem tehnika, memuaarid jne.
https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=33590
94. leht 95-st

Autor:  Kriku [ 18 Veebr, 2021 13:19 ]
Teema pealkiri:  Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Maasisene kaabel nõuab isolatsiooni vast ikka muudel põhjustel :roll:

Autor:  vtl [ 18 Veebr, 2021 13:22 ]
Teema pealkiri:  Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

tuuba kirjutas:
tegelikult tuleb mängu SUUR FÜÜSIKA. ehk siis maa sisse kaevatud kaabel genereerib magnetvälja ,mis koos Maa magnetväljaga võib anda ootamatuid tulemusi kuni kaabli läbipõlemiseni, rääkimata voolutugevuse kõikumisest.
[...]
ning lõpetuseks--maasisese kaabli kiudude pindala peab olema ca 3 x suurem sama vooluhulga läbilaskmiseks võrreldes õhukaabliga.(jällegi magnetväljad mängus)


Miks õhuliini kaabel seda magnetvälja ei genereeri?
Kas maa magnetväli kaob või nõrgeneb (mõne)kümne meetri kõrguse posti otsas olematuks?

Autor:  Walter2 [ 18 Veebr, 2021 13:24 ]
Teema pealkiri:  Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Kas õhukaabel ei genereeri magnetvälja? Vanemad elektrikud-liinimehed kindlasti mäletavad taskulampe, mille toiteallikaks oli vaskmähis ning mis läks põlema kui seda elektriliini all jalutades liigutasid. Puhas füüsika ei muud...

Autor:  vtl [ 18 Veebr, 2021 13:31 ]
Teema pealkiri:  Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Õhuliini vs. maakaabli teemasse veel - kuigi tundub, et maakaabel on igasuguste mõjutuste suhtes paremini kaitstud, siis purunemise korral on maakaabli rikkeotsing ja remont jällegi oluliselt aeganõudvam ning kallim.

Autor:  Madis Reivik [ 18 Veebr, 2021 13:59 ]
Teema pealkiri:  Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Magnetväljadega pole sel eriti pistmist, õhuliin genereerib oluliselt rohkem elektromagnetvälja kuna traadid üksteisest kaugemal. Aga õhuliin on odavam ning teatud mõttes töökindlam - ülelöögi korral pole remontida vaja, isolaator "taastub ise" :)
Jahutamine on ka õhuliinil oluliselt parem seega kaod ja materjalikulu väiksem.

Maa magnetväli on suhteliselt ebaoluline, kuid pikkades liinides võib päikesetuul tekitada arvestatava alalispinge, mis ajab trafod ja lülitusseadmed lolliks. Kanadas kunagi juhtus nii, asjaolu mida hiljem on osatud arvesse võtta.

Autor:  sada [ 18 Veebr, 2021 19:32 ]
Teema pealkiri:  Re: militaar.net foorumist

vtl kirjutas:
alax kirjutas:
Uskumatu! Korteris pole ju tavaliselt kahte faasi.


Korterites on nähtud igasuguseid variante. Vanalinnas ja Kadriorus oli vene ajal 3x220V süsteem, kus tarbijad käisidki kahe faasi vahele. Pingeindikaatoriga (maa suhtes) mõõtes olid pistikupesa mõlemad juhtmed pinge all.


Mitte ainult okupatsiooniajal vaid ka umbes 5 aastat tagasi oli see süsteem Kesklinnas täiesti esindatud. Seda ei oska öelda, kas tänasel päeval ka veel kuhugi alles jäänud või on jõutud ringi teha.

Autor:  kraal [ 19 Veebr, 2021 16:26 ]
Teema pealkiri:  Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

tuuba kirjutas:
suure ringi küsimus-- miks rajati elektri ülekandeliinid õhku (postidele ) aga mitte maa alla? kaevamine oli tol ajal enam-vähem sama maksumusega postidele ehitamisega. või siis--miks praegu on käigus õhuliinid 110,330 kV liinidega, isegi 0,4 kV õhuliinid aga mitte maa-alused kaablid?

Kaevamine sama kallis kui postide ehitamine? Nalja teed?
Õhuliinid ikka sellepärast et on palju odavamad. Tänapäeval kui materjali teadus ja tehnoloogia on arenenud küntakse kaablid maasse. Aga ikkagi tuleb kallim kui õhuliini ehitamine.
110 ja 330kV kaablite hinnast ei ole mõtet eriti rääkidagi.

Autor:  kraal [ 19 Veebr, 2021 16:33 ]
Teema pealkiri:  Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

tuuba kirjutas:
vtl-il peaaegu õige vastus.

tegelikult tuleb mängu SUUR FÜÜSIKA. ehk siis maa sisse kaevatud kaabel genereerib magnetvälja ,mis koos Maa magnetväljaga võib anda ootamatuid tulemusi kuni kaabli läbipõlemiseni, rääkimata voolutugevuse kõikumisest.
maasisene kaabel nõuab isolatsiooni, õhusoleval pole seda vaja, maasisene peab olema märgitud kuigi see aitab vähe, õhusolev on niigi näha jne.
ning lõpetuseks--maasisese kaabli kiudude pindala peab olema ca 3 x suurem sama vooluhulga läbilaskmiseks võrreldes õhukaabliga.(jällegi magnetväljad mängus)

Mis jama sa siin ajad. Oled Telegram.ee-st teadmisi hankinud? :wall:

Autor:  Hukatus [ 19 Veebr, 2021 18:27 ]
Teema pealkiri:  Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Nii lolli ja jaburat postitust pole tükk aega lugenud.

Autor:  ants431 [ 19 Veebr, 2021 23:39 ]
Teema pealkiri:  Re: militaar.net foorumist

vtl kirjutas:
Võtaks veel erinevad koormused ja tahaks näha seda elektrikku, kes peast voolude vektorid kokku liidab :)

Tõesti huvitav küsimus! NLiidu aegsetest elektrikutest ehk 2% lahendaks!
Nägin ära isegi kolhoosi elektriku kelle jaoks magnetkäiviti oli võimatult keeruline automaatika.
Pumbajaam ei andnud enam
lauta vett ja tahtis käiviti asendada
vinnak lülitiha, et lauda naised
käivad käivad lülitamas kui
vesi otsas. Naised ähvardasid mässuga
ja peamehaanik tuli minu jutule.
Rõhurelee ankur oli kinni roostetanud. Liigutasin paar korda panin liigendile igaks juhuks tilga õli ja jäin
mõtlema mida peamehaanikule vea põhjuseks valetama pean.
Ei sobinud ametivenda rumalana näidata. Ma ei pidanud
valetama, peamehaanikut ei näinud rohkem.

Autor:  2korda2 [ 28 Mär, 2021 20:39 ]
Teema pealkiri:  Re: K:Tankid, lennukid ja muu

Tux kirjutas:
Opposed Piston Engines, the last hope for Diesel and Petrol (Gas) Engines for automobiles...(2020)
(Oploti tankil on selline peal näiteks ja põhimõttelist võiks efektiivsus 50% paraneda)
https://www.youtube.com/watch?v=Imc_obdK0dI

Ma ei tea millega võrreldes see "50% parem efektiivsus" kehtib aga päris kindlasti ei kehti see tänapäevase SP mootori suhtes. Kui selline efektiivsuse kasv oleks võimalik, sõidaksid eranditult kõik suuremad laevad (ja tõenäoliselt valdav osa maismaasõidukeist) juba vähemalt paarkümmend aastat selliste mootoritega.

Autor:  Kilo Tango [ 28 Mär, 2021 20:49 ]
Teema pealkiri:  Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

2korda2 kirjutas:
...
Ma ei tea millega võrreldes see "50% parem efektiivsus" kehtib aga päris kindlasti ei kehti see tänapäevase SP mootori suhtes. Kui selline efektiivsuse kasv oleks võimalik, sõidaksid eranditult kõik suuremad laevad (ja tõenäoliselt valdav osa maismaasõidukeist) juba vähemalt paarkümmend aastat selliste mootoritega.

Videot ei vaadanud aga kas Oploti puhul ei käi võrdlus mitte T-80 turbiiniga. Muidu ei ole selles vastukolbidega mootoris midagi uut. Kasutatud juba alates 2. MS

Autor:  Kapten Trumm [ 29 Mär, 2021 9:08 ]
Teema pealkiri:  Re: K:Tankid, lennukid ja muu

Sellel oposiitkolbidega diisel ei tulnud mitte Oplot tankile, vaid see ilmus T-64 tankile 1964. aastal, tähis 5TDF
Kuna see mootor on ühtlasi kahetaktiline, siis sealt mingit ökoloogilisust oodata ei maksa.
Ajaloost https://en.topwar.ru/9780-semeystvo-dvu ... hniki.html

Autor:  Kilo Tango [ 29 Mär, 2021 10:02 ]
Teema pealkiri:  Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Kapten Trumm kirjutas:
...
Kuna see mootor on ühtlasi kahetaktiline, siis sealt mingit ökoloogilisust oodata ei maksa.
...


See, et mootor on kahetaktiline ei tähenda iseenesest midagi, sest vastaskolbidega mootoril ei läbi põlemisõhk karterit ja kütusesse ei ole vaja lisada määrdeaineid. Pigem on kahetaktiline vastaskolbidega mootor õige häälestuse korral puhtam, kui neljataktiline, kuna tänu sisse- ja väljalaskekanalite ehitusele on võimalik tagada silindrite täielik läbipuhe.

Rohkem vastaskolbidega mootoritest siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Opposed-piston_engine

Autor:  Kapten Trumm [ 31 Mär, 2021 13:01 ]
Teema pealkiri:  Re: K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

Praktika on natuke erinev, "täielik läbipuhe" ühtlasi tähendab, et selle mootori heitgaase ei saagi puhtaks, sest täieliku läbipuhumisega lendab ka küttesegu väljalaskesse. See oli ka minu märkuse mõte.

Sama probleem eksisteerib ka neljataktilistel mootoritel, mille nukkvõllide ülekate on muudetud liiga suureks ja/või kasutatakse väljalaset, kus ühe silindri väljalase imeb mõne teise silindri heitgaase välja (torukollektorid).

Näiteks täna on meil katalüsaatoriga sõiduauto bensiinimootoril kehtiv HC (ehk põlemata kütus) norm 100 ppm. Katalüsaatorita 200 ppm.
Liiga suurte nukkvõllidega mootoril võib see HC olla 2000-3000 ppm (selline ving oli Tallinna kesklinnas 1980ndatel) ja nii lihtsalt ongi.
Silindri suurema täiteastega kaasneb see, et osa segust lendabki väljalaskesse.

Selsamal põhjusel on kahetaktilisi mootoreid autodel samahea kui ei kasutata. Ei õnnestu saada tänapäeval nõutavat puhast heitgaasi. Karter ja õli ei puutu siin enam asjasse. Kes on näinud töötamas neid ameeriklaste 2-taktilisi diisleid (kasutati ka vene veoautodel) - seal lendab ka elu tahm taga.

94. leht 95-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/