50. leht 96-st

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 12 Mär, 2015 10:25
Postitas hulgus
diesel kirjutas:rohkem ehk passiks vanema tehnikaga aga seuke käiguvahetamine.
http://youtu.be/8lEYaTvvq4g
Kõvatamiseks kena küll, aga praktilisus? ei kujuta küll ette keerulisemates oludes nende kangidega vehkimist, eriti kui neid lae alt otsima peab.
Minu käsutuses olnud vanemal tehnikal (60.-te lõpp-70.-te algus, volvo, scania, mh. ka KAMAZ) oli see lahendatud kahe lisalülitiga käiguvalitsa küljes, mis diskreetselt sama ülesannet täitsid.
Aga asjalikuna näimiseks sobivad küll.

ps. minu eelnev väide otsehambuvate kastide kestvusest.
tavaline LADA kast kestis (hoolduseta)reeglina auto eluea. kiiresti sõidu kast vajas hooldust pea iga sõidu järel ja kestis hooaja paar. Koormused ja kasutus ka muidugi teised. Alates kasvõi sellest et hambumise kontaktpind pea poole võrra väiksem. Takistuse vähendamiseks olla kasutatud mootoriõli, mida veel omakorda vedeldatud. Kellel juba lääne kvaliteetõlid sees, oli klass omaette.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 12 Mär, 2015 22:05
Postitas diesel
vägagi praktiline ja õige paljude kangidega on näiteks lenco. või analoogid.
ma seukest linki ei mõista panna, aga tehke ise kuugli pildiotsing näituseks lenco gearbox fraasiga.
ja liikuvat pilti vaadake näituseks siit: https://youtu.be/2zx54zjDU4s
ja ka tavalistele automaatidele võib selles stiilis shifteri panna.
näituseks seukse, mis kohe eelmise vilmi kõrvale välja pakuti: https://youtu.be/1dyIZlL_HU0

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 13 Mär, 2015 22:15
Postitas von manstein
Ehh mehed, värisege..

Kõik see punt eesotsas Jackpuugi ja tema "punase armukesega".. :twisted:

Sest tavalisest Ladast on välja pigistatud säherdune number.. Ja seda puha "stock" transmissiooni kaasabil..

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthre ... 511&page=2

Sellest teemast teritab kõrvu järgmine paljutähenduslik repliik,, Kuidas veermik pidi välja kannatama, jääb postituse autori südametunnistusele..
Siia nüüd 0,5 bari ülerõhku ja saaks krõbeda ilma detota 1,6 mootori. Teine varjant võtta eelmise 06 projekti rebuilt 1,3 mootor ja lihtsalt vahele tõsta. Muidu kui ebaühtlased kompressioonid ja liigne karterituulutusest tulev õliaur välja jätta, sõidab auto päris eeskujulikult. Sachsi sidur tundub pidavat ja stopperiga kõrvaltistmelt mõõdetuna 0-100 km/h 6,9sek.
Mida ikka sülg suhu toob.. :oops: Lemet teab kindlasti..
Ehh raisk.. Kamraad Jackpuuk, Kas teed oma vabalthingava "püssiga" tulemuse järele.. :twisted:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 13 Mär, 2015 22:35
Postitas Lemet
Siis mida ma teadma pean?

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 14 Mär, 2015 19:16
Postitas jackpuuk
Mansteiniherra, punast armukest tahan hoida võimalikult originaalina. Küll aga on mul olemas teine CRX-i moto, mida rahaliste võimaluste piirides hakkan nokitsema (ehk väljanägemine jääb originaal). 80-90-ate Honda D16 seeria mootorid kestavad tehasepulkadega rahulikult 200 hp. Selleks on vaja kaan portida, surveastet tõsta (papptihendi asemele õhem metalltihend, kõrgema "kühmuga" kolvid, plokki-kaant ei tahaks maha võtta, kaant pole eriti võtta), "teravad" nukad, regullitavad rihmarattad, regullitav kütuserõhu regulaator (soovitatatavalt "tark" ehk siis elektrooniline) ja progetav aju (pole kohustuslik, aga sellega läheb ka ülevaatuselt probleemideta läbi). Erinevalt Vtec D16z6-st (92 kw) on minu D16z5-l (91 kw) dohc kaan, seega kalleid juppe läheb kaande 2x rohkem, kuid ka tulemus saab parem. Mis sa arvad, mismoodi hakkab see 940 kilo tühimassi liikuma 147 kw najal? :twisted: Praeguse 7,58 kilo asemel 4,7 kilo hobese kohta :twisted:. Hetkel mul sõber aretab D16z6 -le fööni vahele (vahepeal tekkis tõrge, kuna juhuste kokkulangevuste tõttu sai B18 mootori endale ja aretamiste vahele tahaks ju ikkagi sõita kah). Kuna tal föönitamiseks jupid ostetud ja tarkvara kogutud, siis sõidab selle rinkahooaja ära ja talvel pistab lehepuhuri vahele (kah 0,5 bariga, et alustuseks mitte mootorit laiali lasta, inimene õpib kogu elu :wink:).
Mis aga juhtub kui see moto korralikult "ära näppida"? Niimoodi juhtub :lol: https://www.youtube.com/watch?v=NhghRPqLhP8

Aga see sigullimeeste jutt, no natuke on ja pole kah.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 14 Mär, 2015 21:22
Postitas Tegelane5
Minumeelest peaks turbo tegelikult suht leebe olema ülekannete suhtes-turbo viive + et kone kestaks tuleb(ks) surveastet alandada(labidas tuli ju selga tol Lada mehel teise käiguga, kui sidur ammu haaknud ja lõtkud läind)
Puhast rüüstamistööd ülekannetega teeks säärane vabalthingav kone, millel maks vääne on kusagil 2000 2500 pöörde juures. Too peaks küll tolle turboga Ladaga võrreldes kaks või kolm korda suurema töömahuga olema aga taoline ca 3 L kone omab jõhkrat väänet kohe sidurit päästes.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 16 Mär, 2015 22:48
Postitas von manstein
Mehed, sai leitud entusiastide poollt leitud asjaomane sait mosse kiirusomadustest..

Tuleb vist tunnistada Kodanik Jackpuuki, Lemeti, Manurhini ja Kapten Trummi poolt kinnitatud väiteid.. Pidi olema võimalik.. :shock:

Ehk et "stock" mosse 160 pluss.. Sest lugegem alljärgnevat..Sellest allikast..

http://www.mosseklubi.ee/foorum/viewtop ... e218a4bbdd

Lühiduse mõttes tsiteeriks põhimõttelisi tsitaate..
Mul 2140-nel aeglane differ all, ega maantee peal 130 kätte ei saanud küll aga rahvast oli ka palju autos. Jää peal lasin põhja spidoka.
Endal jooksis 27151 spidomeetri järgi sinna 140 km/h kanti. Kindlasti seal väike viga ka sees... 2140 jooksis ja 412 jookseb spidoka järgi löpuni ära.
endal vana jooksus 150+ siis timmisin spido teise auto j2rgi 90 peale õigeks.. nsiis näitas 145 kanti...
Pirukaga(katusespoilaga) olen veidi üle 140-ne saanud aga 412-l piruka ülekandega 4,55 jooksis seier serva taha ära,
Paar päeva tagasi rõhtsal teel pigistasin viimase välja,venitasin seekord pikemalt. Ütleme,et peaaegu 145 tuli ära,ehk 1-2 ühikut vähem... Mootori väntvõlli pöörded 5700.
eelmise 2140-ga millel 412 mootor oli sain 150 kätte spido järgi,
Oma 2141-ga millel peal 1.7 mootor sain maksimumiks Piibe maanteel 162km/h,
KUi ma suvel käigukasti ja tagasillas õlisid soojaks lasin kohapeal, siis pigistasin 160 vaevu välja. Selline tunne oli et lendab minema aisade vahelt..
Jääpeal olen siis pigistanud 160km/h välja naljalt. Aga sõites sai 412 kätte 140km/h ja pirukaga sama mootoriga 150km/h millel oli all Sl differ, arvatavasti oleks saanud spido magama aga sirge lõppes.
Edasi kippus hoog tiba raugema.. Teema veeres teooriasse üle..

Ehh raisk, on see ikka võimalik :shock: Arvestades noorte entusiastide testimasinate vähemalt veerandsajandivanust päritolu.. :D

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 17 Mär, 2015 11:49
Postitas Kapten Trumm
Mul on praegu laua peal laiali Uzam-331 (st uue mosse mootori) plokikaan, no teostuse kvaliteet on selline, et õhukanalitesse näppu ära sisse topi, valujäägid teevad katki :shock:
Nukkvõllil iga nukk ise kõrgune, küünlaavade keere on lõigatud suvaliselt, niiet iga küünla külgelektrood vahib ise suunas (seejuures küünaldel algab keere täpselt samast kohast), külmadeks vene oludeks loodud eriti kõva soojendusega sisselaskekollektor (Eesti suves ebavajalik küttesegu kuumutamine). Klapid on treitud nii karvased (vist nüri teraga), et sinna kleepub peagi sentimeetrine tagikiht, puuduvad korralikud klapisääretihendid (mis aitab kaasa klappide kasvamisele, korralikke panna ei saa, sest siis kuluvad need metallkeraamikast klapipuksid imekiiresti). Klapivedrud on pandud ülikõvad - võibolla seepärast, et Ivan sõidab Siberis diisliga ja et siis klapid peaksid....nukkvõllil on korralikud avamiskraadid, aga ülimalt väike klapitõus jne.

Ühesõnaga, arenguruumi on. Paraku seda paraku uurima ei hakka, sest tegemist on originaalkorda taastamisega.

Ahjaa veel - kes ei tea, siis paljudel vene järelturu summutitel on summutipüttide nadi kvaliteedi tõttu keevitatud torudesse sisse mingid seivid (et vähendada müra), näiteks 45 mm toru, sees seib, kus on 2-sendise suurune pisike ava. Väike ime siis, et allamäge 135 kmh saavutatakse, kui kogu heitgaas sellisest august läbi minema peab.
KUi ma suvel käigukasti ja tagasillas õlisid soojaks lasin kohapeal
:shock:

Tagasillale lõke alla?

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 17 Mär, 2015 11:54
Postitas Lemet
Leeklamp, uuemal ajal kuumapuhur...vaesed kummidetailid ja tihendid.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 17 Mär, 2015 13:22
Postitas vax
Käiguvahetus Estonia 21 roolis, päris kitsas ruum on seal majandamiseks, eriti kui arvestada, et kast ei ole sekventiaalne, vaid nagu sõiduautol. Ainult et minu teada on seal käigud tagurpidi.
https://www.youtube.com/watch?v=6Qn_LhuHlGo

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 17 Mär, 2015 13:26
Postitas vax
Kapten Trumm kirjutas: Ahjaa veel - kes ei tea, siis paljudel vene järelturu summutitel on summutipüttide nadi kvaliteedi tõttu keevitatud torudesse sisse mingid seivid (et vähendada müra), näiteks 45 mm toru, sees seib, kus on 2-sendise suurune pisike ava. Väike ime siis, et allamäge 135 kmh saavutatakse, kui kogu heitgaas sellisest august läbi minema peab.
Seda võin täitsa kinnitada. Enda 2141-l sai ka terve väljalase uus pandud, pükste vastu käiv toru flants oli keevitatud niivõrd lopsakalt, et seal oli vaid pöidla jämedune ava. See kõik sai korralikult suuremaks uuristatud ja pole probleemi.
90-ndatel läks kogu vene juppide tase kohutavaks. Olen näinud käimari hammakaid, mille sees nuut oli silmaga tsentrist väljas jne.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 17 Mär, 2015 14:00
Postitas Kapten Trumm
Venemaal veel liigub originaalsummuteid, isegi CCCP aegseid - meile toodi sealt tellimise peale terve ziguli summuti jooks, zdelano v sssr ja te ei usu, kui vaikne auto oli, võrreldes nende koperativnikute ja Tapal valmistatud summutitega.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 17 Mär, 2015 22:38
Postitas von manstein
Mul on praegu laua peal laiali Uzam-331 (st uue mosse mootori) plokikaan, no teostuse kvaliteet on selline, et õhukanalitesse näppu ära sisse topi, valujäägid teevad katki
Nukkvõllil iga nukk ise kõrgune, küünlaavade keere on lõigatud suvaliselt, niiet iga küünla külgelektrood vahib ise suunas (seejuures küünaldel algab keere täpselt samast kohast),
No siis on puha "portimise " värk.. lihtsalt tehtav.
Kapten Trumm, ära püssi enneaegu pöösasse viska..

Lappa agregaat kokku ja testima.. :D

julgen ennustada, et kui nullist sajani vähem kui 19 sekundiga kulgeb, eeldaks tippkiirust 145..
Poleks paha..

Kölaks siis ju umbes niimoodi, nagu Lemeti sulest.. et oli ikka töega raju püss,
et 41 soetamise ajaks oli võidusõiduiga mööda saanud ja isiklik kogemus piirdus kuskil 140-150ga Tartu mntl. (minu isiklik kogemus 143 spidolt). Mitte et rohkem tulemas polnuks. Seda enam, et traditsionaalsed nõrgad kohad nagu näiteks 5 käik(hammasratas kippus sõna otseses mõttes võllile "kinni põlema") ja esiamordid (selles asuvate klappidega sai pisut manipuleeritud) olid juba eos joonele sätitud. Küll aga oli vahe selles, et kui näiteks 2140ga 140 km/h kulgedes olid sa suuresti vaid autoga hõivatud, siis 2141l jäi mahti ka ümbrust vaadata.
Mees on ju ise söitnud ja teab mis räägib.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 17 Mär, 2015 23:25
Postitas von manstein
Ja tegelikult mehed. Antud tsitaat kätkeb mitmeid mõistatusi.. :roll:
et 41 soetamise ajaks oli võidusõiduiga mööda saanud ja isiklik kogemus piirdus kuskil 140-150ga Tartu mntl. (minu isiklik kogemus 143 spidolt). Mitte et rohkem tulemas polnuks. Seda enam, et traditsionaalsed nõrgad kohad nagu näiteks 5 käik(hammasratas kippus sõna otseses mõttes võllile "kinni põlema") ja esiamordid (selles asuvate klappidega sai pisut manipuleeritud) olid juba eos joonele sätitud. Küll aga oli vahe selles, et kui näiteks 2140ga 140 km/h kulgedes olid sa suuresti vaid autoga hõivatud, siis 2141l jäi mahti ka ümbrust vaadata.

Küllap ei jagunud viienda ülekandega vöimu, et autot 140+ kiirusel edasi rebida..

Ja mis teema oli esiamortide klappidega.. :shock:

Puha mittekoostatav agregaat.. Aga laboritiim vöis ka muud arvata..

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 17 Mär, 2015 23:46
Postitas Lemet
Kusta's mittekoostatav oli....nigelad teadmised on lugupeetaval. Aga mis ma tarka meest ikka õpetan...tark mees teab ise paremini.
.