www.militaar.net

Rudolf Diesel arvestas diiselmootorit konstrueerides ka võimalusega kasutada kütusena kivisöetolmu.
Tegelikult on diisel- ja ottomootori vahel üks oluline erinevus. Ottomootoris segatakse kütus võimalikult hästi õhuga ja seejärel süüdatakse sädemega. Küttesegu koostis on kõikjal suht ühtlane. Diiselmootoris pihustatakse kütus kokkusurumisel kuumenenud õhku, kus see isesüttib. Pihusti juures on kütust rohkem kui põlemiseks vajalikku õhku, samas pihustist kaugemal vastupidi.
Kui nüüd koos sisseimetava õhuga satub silindrisse kütust või õli, siis see segu süttib kogu mahus kohe pärast süttimistemperatuuri saavutamist. Seega tõenäoliselt liiga vara kui kolb pole veel piisavalt kõrgele tõusnud. Selle varase süttimise tõttu ja ka seetõttu, et segu süttib kogu ruumis samaaegselt, on mootori töö jäik, heleda kloppimisega.
Gaasidiislitel, kus koos õhuga antakse silindritesse gaas, seda ohtu pole gaasi kõrge isesüttimistemperatuuri tõttu. Süütamiseks kasutatakse väikese koguse diislikütuse pritset.
Petrooli, sealhulgas lennukipetrooli, saab põhimõtteliselt kasutada nii diisel- kui ottomootoris. Probleemiks diislis on määrdeomaduste puudumine, ottomootoris aga madal oktaanarv (ca 55). Aga rasketel aegadel on seda ikka igat sorti mootorites põletatud. Kas siis leidlikke nippe kasutades või julmalt, kuni mootor kestab.

Diiselmootorites peaks pisut päästma kahetaktilise õli lisamine petrooli...

speedsta kirjutas:Kas lõhkuma läheb sellepärast, et x hetkel saab mootor tavapärasest kordades rohkem kütet peale, mootoriõli näol siis?

Konkreetne Scania mootor läks lolliks, kui kõrgsurvepumbas jooksis "kvaliteet"kütuse tõttu kinni plunžerpaar, kahjuks juhtlati maks. koguse juures käivitusasendis. Sel ajal (94.-99.) roostetasid kütusepaagid seestpoolt, roostetasid läbi kütusepumba vedrud jms põnevat.
Üks huvitavamaid lõhkujaid viimasest ajast on Volvo V/S40 diisel, kelle iganes toode see ka oleks. Kuskile sai isegi video salvestatud sellest.
Kaugelt paistis suur pruun suitsusammas, mis viitas suurele põlemisele. Lähemale jõudes selgus, et suits summutist, mootor käib pigem F1-le sobivatel tuuridel ja rahvas seisab käed rippes 10 meetrit kaugemal. minutiga oli ka kapoti alt suurelt valge aur vai suits väljas ja mootor jäi atraktiivse raginaga seisma...
pidada olema ka teema toitega, mis kinni kiilub, ja kui pöörded laes, hakkab mootoriõli pealt käima.
Vanematel jaapani diislitel (vähemalt nissan) oli selliste episoodide vältimiseks surmamine õhuklapiga sisselaskes, lisaks kütuseklapile.

Törts süsihappegaasi kustutist sisselaskesse ja selline lõhkuv mootor seiskub hetkega. Pole ju enam hapnikku, millega õli põletamist organiseerida. Pärast vaatad rahulikult edasi, mis ja kuidas. Mootor jääb ka terveks.

Ei mingeid kaltse ega muud punnitamist...

Üks parimaid lõhkuva diisli videoid minu meelest: https://www.youtube.com/watch?v=8M1o2rpO_JY
Noored nolgid panevad kohe jooksu, vanamees on vana rahu ise
Otsingu märksõnadeks "diesel runaway".

Aspelund kirjutas:Törts süsihappegaasi kustutist sisselaskesse ja selline lõhkuv mootor seiskub hetkega. Pole ju enam hapnikku, millega õli põletamist organiseerida. Pärast vaatad rahulikult edasi, mis ja kuidas. Mootor jääb ka terveks.

Ei mingeid kaltse ega muud punnitamist...

khmm...!?
Kas mõnel tänapäevasel masinal on ehk seändne kustutusvahend ühes?
Mul oli viimati au CO2 kustutiga ümber auto joosta aastal 1994... kasutult muideks, sest seoksest keskmise suurusega pudelikesest jagus rahvaauto õhkjahutusega tagamootori kustutamiseks napp 10sek.
Pealt seda pole näinud enam ühelgi liiklusvahendil ühes olema, sest valged inimesed Euroopas nii liiklusvahendeid ei kustutavat...
Kuskil garaaži nurgas kellelgi kindlasti on, aga garaažis lõhuvad diislid vaid juutuubis.
Ja muidugist see, et tänapäevastel masinatel on õhuvõtt mootorisse kuratlikult hästi varjutatud, veokitel katusel, bussidel üldse kuskil taga küljel peidus. Oma Terraanol kaesin ka kriitilise pilguga, no ei anna peale õhufiltri korpuse lammutamist kuskile ligipääseda. Ja kui veel moodne automaatkastiga veoki/bussi diisel peaks lõhkuma...? koha peal saad heal juhul 3.-4. käigu sisse panna, sellega jõuaks isegi tühikäigul kohalt minna, sidurit pole, mootorile, kütusetorudele, vms kiiresti juurde ei saa. Hea on, et uued sistemid (senini ja selles osas) nii töökindlad olnud.

Üks parimaid lõhkuva diisli videoid minu meelest: https://www.youtube.com/watch?v=8M1o2rpO_JY
Noored nolgid panevad kohe jooksu, vanamees on vana rahu ise

Siin on ilmselgelt tegu hammaslati kinnijooksmisega maksimumpöörete piirkonnas..

Ehmatada ei maksa.. Nagu ka vana ära tsekkas.. Pole ju granaadi plahvatus..

Nii on. Samas süsihappegaasi kasutamine lõhkumaminemise vastu on igati adekvaaatne. Kahjuks praegu on autodel nõutud pulberkustutid, milliseid JAR-OPS lubas kasutada vaid lennuki pidurite põlengu kustutamiseks (ei tõmmanud pidurikettaid kõveraks).
Süsigappekustutite miinustest mainiks vingugaasi eraldumise võimalust kõrgetel temperatuuridel ja teoreetiliselt võimalikke käte külmakahjustusi (tõenäosus umbes sama kui noksi murdmine suguakti sooritades).
Pulberkustuti, mis hetkel autodes nõutav, on näiteks lennunduses sobiv vaid lennuki pidurite kustutamiseks. Mujal mitteaktsepteeritav, kuna pulber võib sattuda mingite oluliste kontaktide vahele... (Tallinna Lennujaama perroonidel on vaid sellised).
Pulberkustuti suurim pluss on selles, et sellistega on hea raha teha. Auto pulberkustutit tuleb kord aastas kontrollida. See "kontroll" seisneb manomeetri näidu vaatamises ja korra kustutiga vastu kõva pinda koputamises, et pulber ei kleepuks kamakaks. Süsihappe- haloon- või bromüülkustutit peab kaaluma. Vaeva rohkem.
Ise kasutaksin reaalse tulekahju kustutamiseks autos vaid bromüülkustutit (süsihappe- broometüülkustutit).
Süsihappegaaskustuti muidu kõige unuversaalsem. Kõlbab kasutada MAG-keevituse (traatkeevituse) tühjenenud gaasiballooni asendamiseks. Samuti on keevitatud süsihappegaaskustuti abiga bensiiniaurudega täidetud bensiinipaake. Seda plahvatust kartmata.

Minumeelest ka selles videos on suitsu ja tomu korraliku "lõhkumaminemise" jaoks liiga vähe ja suht ühtlaste pooretega käib. Nähtus ametlik nimetus peaks olema "mootori poorete kontrollimatu tõus" kuni sinnamaani, et igasugused tsentrifugaaljõud tast jagu saavad.
Lihtsalt tortsust süsihappegaasist võib väheks jääda kogu inertsi mahavõtmiseks. Kuni mootoril käivituspoorded, ca 200 p/min veel alles, läheb ta ju hapnikku saades uuesti käima.
Uut tehnikat ei tohi ka ära sõnuda - mul on kunagi suhtuus Liebherri ekskavaator lõhkuma läinud kui täispooretel turbo järgi andis ja kogu see õli sisselaskepoolele hakkas tuiskama. Seda täishüdraulilist asjandust andis ikka surnuks materdada, sest õhuvõtule niisama lihtsalt ligi ei pääse ja mootorile koormuse tekitamise vastu on insenerid igale poole kaitseklappe poetanud. Aga hea mootor iseenesest - pärast seismajäämist ja uue turbo saamist käis jälle nagu Antsu viiul.

Ma olen oma tehnikat ka selle pilgu vaadata ja sõiduautol tundub küll kõige lihtsam lahendus olema õhuradika voolik noaga pooleks ja sonimüts sisse.

EOD kirjutas:Nii on. Samas süsihappegaasi kasutamine lõhkumaminemise vastu on igati adekvaaatne. Kahjuks praegu on autodel nõutud pulberkustutid, milliseid JAR-OPS lubas kasutada vaid lennuki pidurite põlengu kustutamiseks (ei tõmmanud pidurikettaid kõveraks).
Süsigappekustutite miinustest mainiks vingugaasi eraldumise võimalust kõrgetel temperatuuridel ja teoreetiliselt võimalikke käte külmakahjustusi (tõenäosus umbes sama kui noksi murdmine suguakti sooritades).
Pulberkustuti, mis hetkel autodes nõutav, on näiteks lennunduses sobiv vaid lennuki pidurite kustutamiseks. Mujal mitteaktsepteeritav, kuna pulber võib sattuda mingite oluliste kontaktide vahele... (Tallinna Lennujaama perroonidel on vaid sellised).
Pulberkustuti suurim pluss on selles, et sellistega on hea raha teha. Auto pulberkustutit tuleb kord aastas kontrollida. See "kontroll" seisneb manomeetri näidu vaatamises ja korra kustutiga vastu kõva pinda koputamises, et pulber ei kleepuks kamakaks. Süsihappe- haloon- või bromüülkustutit peab kaaluma. Vaeva rohkem.
Ise kasutaksin reaalse tulekahju kustutamiseks autos vaid bromüülkustutit (süsihappe- broometüülkustutit).
Süsihappegaaskustuti muidu kõige unuversaalsem. Kõlbab kasutada MAG-keevituse (traatkeevituse) tühjenenud gaasiballooni asendamiseks. Samuti on keevitatud süsihappegaaskustuti abiga bensiiniaurudega täidetud bensiinipaake. Seda plahvatust kartmata.

Vanameistril järjekordselt õigus (olen ise enda poolt vastutatavas ruumis tulekahju üle elanud ja peale seda mõned vastavad koolitused läbi käinud, kuna abikaasa on tööl ...). Noh jah, mis me ikka plämame, sain seal koolitustel Päästeameti instruktoriga päris pikalt vestelda ja ka rahva kuuldes küsimustele vastuseid. Aus vastus tema poolt :"Kinnisesse ruumi CO (ka autosse), pulber on räpane ja hävitab kõik elektri ja elektroonika süsteemid". Aga seda ma teadsin juba varemalt. Lisaks on CO täitmine odav peale kasutamist (ostes on sigakallis), pulberkustuteid ei täidetagi, sest odavam on hiljem uus osta. Järelkustutusmõjusid pole kummagil (vahul on, aga seda peab kordades rohkem olema, et mõjuks). CO, kui ei suuda kustutada, nagunii põleb maha. Kui suudad sellega, siis pärast tuulutad lihtsalt ruumid. Pulber, kui suudad kustutada, siis hävineb kõik elektriga seotu ja mõned asjad veel (pehme mööbel kuulub äraviskamisele). Uulitsale pulber ja ruumidesse (auto kaasaarvatud) CO. Kööki 2 kilone, autosse 2 kilone, tööruumidesse iga ukse juurde 5 kilone. Väikeettevõtja puhul 300 euri.
Nojahh, täna lubasin endale ja perele oma punase armukese välja ajada (homme läheme natuke sõitma kah), vaja oli foorumikaaslasest klienti natuke transportida (sõidab igapäevaselt 96 kw Accordiga), vajutasin mõned korrad. Kuulsin ainult: "Ohh sa raisk, ohhh sa raisk" .

Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad

lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind

lapsed, kes kui vangis eland, pole ammu murul käind

Mansteini herrale numbreid jälle. Seekord siis turbo Civicu omad. Mida suuremaks kiirus, seda paremaks ajad. Kui ikka jõudu maha ei pane, siis võib isegi "võrri" käest lutti saada .
60ft: 2,77sek @ 47km/h
1/8mile: 9,65sek @ 140km/h
1/4mile: 14,13sek @ 182km/h

0-100km/h: 6,69sek
0-160km/h: 11,86sek
80-120km/h: 2,89sek
60-160km/h: 7,99

Aega mõõtsin Racechrono app'i ja 5hz välise GPS'iga. Ta pole küll päris täppis ajanäitaja aga ajab asja ära küll.

von manstein kirjutas:

Üks parimaid lõhkuva diisli videoid minu meelest: https://www.youtube.com/watch?v=8M1o2rpO_JY
Noored nolgid panevad kohe jooksu, vanamees on vana rahu ise

Siin on ilmselgelt tegu hammaslati kinnijooksmisega maksimumpöörete piirkonnas..

Ehmatada ei maksa.. Nagu ka vana ära tsekkas.. Pole ju granaadi plahvatus..

Vaata palju see Tuhajuhan sinna gaasi lasi!

Süsigappekustutite miinustest mainiks vingugaasi eraldumise võimalust kõrgetel temperatuuridel ja teoreetiliselt võimalikke käte külmakahjustusi (tõenäosus umbes sama kui noksi murdmine suguakti sooritades).
Pulberkustuti, mis hetkel autodes nõutav, on näiteks lennunduses sobiv vaid lennuki pidurite kustutamiseks. Mujal mitteaktsepteeritav, kuna pulber võib sattuda mingite oluliste kontaktide vahele... (Tallinna Lennujaama perroonidel on vaid sellised).
Pulberkustuti suurim pluss on selles, et sellistega on hea raha teha. Auto pulberkustutit tuleb kord aastas kontrollida. See "kontroll" seisneb manomeetri näidu vaatamises ja korra kustutiga vastu kõva pinda koputamises, et pulber ei kleepuks kamakaks. Süsihappe- haloon- või bromüülkustutit peab kaaluma. Vaeva rohkem.
Ise kasutaksin reaalse tulekahju kustutamiseks autos vaid bromüülkustutit (süsihappe- broometüülkustutit).
Süsihappegaaskustuti muidu kõige unuversaalsem. Kõlbab kasutada MAG-keevituse (traatkeevituse) tühjenenud gaasiballooni asendamiseks. Samuti on keevitatud süsihappegaaskustuti abiga bensiiniaurudega täidetud bensiinipaake. Seda plahvatust kartmata.

Süsihappekustuti suurim miinus on tema nigelavõitu efektiivsus.
Võrreldes samasuure pulberkustutiga läheb leegi summutamiseks ikka märgatavalt kauem aega.
Tegime harjutust, kus vanni põhjas oli pool kanistrist bensiini ja diisli segu, 6 kg pulbriga (selline ripub tavaliselt kontori seinal) sai sellist vanni 3 korda kustutada.
Samasuur süsihappekustuti läks ühe kustutamisega pea tühjaks.

Ja kui tihti tuleb kodus või autos kustutada kütusega täidetud vanne?
Kui auto või kodu maha põleb, on lootust, et kindlustus kahju hüvitab. Pulbrist rikutud mööblit ja elektriseadmeid kindlustusfirma vast hüvitama ei tõtta. Sama auto puhul.
Lennunduses on reeglid täpselt paigas ja kokpitis või sellest isoleerimata ruumides on pulbri kasutamine kategooriliselt keelatud. Soovitav on see vaid rattapidurite põlengu korral, kuna ei tõmba pidurikettaid kõveraks.

Kütus ei puhu siin pilli.
Lihtsalt süsihappekustuti puhul peab sama efekti saamiseks olema kustuti ise 2-3 korda suurem.
Sõiduauto puhul tähendab see seda, et seda saab hoida ainult pagasnikus (kuhu te salongis panete 6 kg kustuti).
Sealt kättesaamisega võib kaotada väärtuslikud 3-4 sekundit.
Auto põlengu puhul levib tuli lausa sekunditega.