61. leht 96-st

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 01 Sept, 2015 9:45
Postitas Kapten Trumm
Volga peaülekanne on ka originaalis selline imelik, et lubatud 140 kmh tuleb hirmsa väänamisega (4500 pööret minutis tuleb arvutuse järgi natuke üle 120 kmh).
Tavaliselt vene sõiduautodel on peaülekanne selline, et otsekäiguga suurima võimsuse pöördeid auto ei saavutagi.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 02 Sept, 2015 15:19
Postitas Tegelane5
ivanorav kirjutas:Panin tähele, et Fordi mootoril on ka kiirem ülekandearv peaülekandes.
Arvatavasti on tollel kogu ülekanne (mootorist tagusillani kaasaarvatud) mõnelt Fordilt bolt-on külge kruvitud.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 02 Sept, 2015 15:45
Postitas Kapten Trumm
Väike otsing näitas jah, et tegemist on tollasele Gaz toodangule tundmatu ülekandearvuga.
Tsaikade omad olid seal 3,4 kandis ja "tavaliste" Volgade omad üle 4. Vanal Volgal 4,5.
Muidugi on variant, et Gaz viljeles ekspordi tarbeks mingit eraldi ülekannet, millest kodumaiste autode teatmikud vaikivad.

Analoogselt oli Moskvitsil 3,9 ülekandearv, mida kasutati ekspordiks ning mida said ka vähesed siseturule müüdud 2140 SL-d (need plastikust suurte stangedega).

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 06 Sept, 2015 20:38
Postitas von manstein
Volga peaülekanne on ka originaalis selline imelik, et lubatud 140 kmh tuleb hirmsa väänamisega (4500 pööret minutis tuleb arvutuse järgi natuke üle 120 kmh).
Tavaliselt vene sõiduautodel on peaülekanne selline, et otsekäiguga suurima võimsuse pöördeid auto ei saavutagi.
Ja nii ongi.. Ehk et 4500 pööret annab teoreetiliselt välja 135.. (ratta ümbermööduks siis 205cm.. )

Mahub igati spidoka tolerantsi piiridesse.. Ikkagi limusiin..

Siinkohal paluks postituse autoril välja rehkendada käimari maksimaalpöörded mosse 408 puhul..

Ei leia küll tsitaati, aga oli vist 146km tunnis , Hirmus püss oli.. mis mootori juures tehtud sai, mäletab ehk kodanik Lemet isiklikult.. No ei ole enam teemas üleval.. Et tsiteerida.. :shock:

Aga seltsimehed , tegelikult on tääke veel alles.. Nagu see punane..

https://www.youtube.com/watch?v=Puj1t21 ... e=youtu.be

Hoolimata visuaalselt laisast minekust on tegu paraja püssiga.. 0-100 prognoosiks 12 sekundi piires.. Paraku peremees konkreetsetest möötmistest esialgu keeldus..

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 10:02
Postitas Kapten Trumm

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 10:14
Postitas Lemet
Ca kuue sekundiga sajani...see pole võimalik, sest see pole võimalik.... :lol:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 11:36
Postitas Kapten Trumm
Ameeriklastel leidub taolisi tulesid küll, milledel eraldi pirni ei olegi. Näiteks vanal Dodge Caravanil olen ise selliseid vahetanud. Sealed beam on asja nimi-
https://en.wikipedia.org/wiki/Sealed_beam
Nendel suurtel "sealed beamidel", kus on kaug ja lähituli koos (tavaliselt klapptuledega autod), on olemas euroversioonid, mis on tehtud H4 pirni peale.
Need olid olemas juba 90ndate keskpaigas. Nendel väikestel seasilmadel, kus tuled eraldi, võib muidugi mitte olla - põhjusel, et Euroopas neid ei müüdud ja nõudlust polnud.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 11:37
Postitas Kapten Trumm
Lemet kirjutas:Ca kuue sekundiga sajani...see pole võimalik, sest see pole võimalik.... :lol:
Mootor tegi täiesti äratuntavat sigulli mootori häält kah.
Mingid Weberid seal peal ilmselt olid, sest tühikäigupööre oli päris kõrge.
Mossedest leiab taolisi asju vähe ning sellel on oma põhjus, nimelt Lada mootor kannatab taolisi asju paremini. Kuna Lada mootor peab paremini vastu, siis on neid eri tasemel rohkem tehtud ning kõik ära proovitud. Eestis peaks olema Lada mootorist saadud ilma ülelaadimiseta 200 hj alla. Mosse mootorist hakkavad videos nähtud pööretel saaled lahkuma mingite konstruktiivsete probleemide tõttu (kas mitte 2. raamsaale kõigepealt see "skeem" polnud).

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 13:53
Postitas Lemet
Oska seda nüüd enam aegade taha meenutadagi, küll on aga fakt, et nii Bolšihhid kui Koltsov sõitsid Ladadega spetsgrupis sekund sekundisse ja Ladade üleolek polnud midagi iseenesestmõistetavat.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 17:04
Postitas Kapten Trumm
Siin ei saa muidugi unustada tõsiasja, et Bolsihhid ja Koltsov olid mossesid tootvate tehaste sõitjad (vastavalt AZLK ja Izmash) ning neile olid avatud ka tehaste tehnilised võimalused ja need võimalused olid kaugelt suuremad kui see, mis seeriasse läks. Mis seal kapoti all täpsemalt oli, on ju siiani legendide teema, Koltsovi 412 puhul, mis on nt Vasalemma rallikrossil Raidamite ja VFTS-ide hulgas vähemalt ühe medali võtnud räägiti tollal boksialal igatahes, et näiteks väntvõll pidi olema kuullaagritele ehitatud ja pidi kannatama mistahes pöördeid. Nende jaoks võis tehas oma arenduslaborites teha üksikeksemplaridena ka 150 hobuselisi mootoreid ja kindlasti palju muudki, kus seeria-mosse aastatepikkused mädad kohad kõrvaldati.

Selliste asjade kõrval oli VFTS ja tema kodutöönduslikud kloonid (päris VFTS tuli Vilniusest Brunza tehasest ja seal ületas selgelt nõudlus pakkumist) lausa massiautod ja laiemale publikule kättesaadavad. Kodutöönduslikke mossesid aga vähemalt siin eriline edu ei saatnud ning 80ndatel oli neid suurematel rallidel üsna vähe ning kõrgetele kohtadele nad ei pretendeerinud. Arvan, et põhjus võiski olla selles, et mossest auto tegemise näol puudus laiematele massidele kättesaadav know-how, mis Lada puhul on olemas (ja on ka täna asjad samamoodi). Nõuka ajal oli igas tõsiseltvõetavas kolhoosis mingi rallitiim olemas ja eks need käisid paremates kohtades ka nillimas, mismoodi Leedus need autod tehtud olid. Taolist eeskuju aga mosse näol polnud.

Tõsi, eksperimente on tehtud igasuguseid, näiteks Old Toomas Rally'l on sõidetud ka 2141 mossega, tõsi, mingeid tulemusi ei olnud. Brunza garaazis oli ju valmis saadud ka B-grupi 2108, on õnnestunud oma käega katsuda sellist.
http://www.rally.ee/?a=a009&b=8146

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 18:07
Postitas häh
See ungarlaste lada läheb sajani u. 8..9 sekundiga. VFTS'id nii peavadki tegema, teiseks näitab sedasi ka spidomeeter ;)

Algnäit on +20, "saja" leiab üsna sarnaselt analüütiliste kaalude või nivooindikaatori käitumisele :D (osuti teeb tegelikult + ja - ülelööke, jälgida tuleb nende keskmist).

Lada läheb kuuega sajani küll, juutuub on neid videoid täis.

Usakate tuledega sõltub palju modifikatsioonist ja kas on nö euroversioon või toodud masin. Peale selle on alati konkreetse masinaga seotud üllatused. Endal peaks samuti kõigi paberite järgi H4 olema, aga pole seda teps mitte (vahe on sh juhtmete ristlõike erinevuses). Miks nii, ei tea. Samuti mingi veidrusena on stereo antithief maas, kuigi seda justkui ei tohiks teha saada :D

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 18:10
Postitas Walter2
Kapten Trumm kirjutas:Brunza garaazis oli ju valmis saadud ka B-grupi 2108, on õnnestunud oma käega katsuda sellist.
http://www.rally.ee/?a=a009&b=8146
Mis ta siis tegelikult oli, artiklis kirjas et tegu tagaveolise autoga ja kasutas 4x4 veoskeemi?

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 18:10
Postitas Lemet
Ainsa spetsgrupi Mossega sõitsid kohalikest Seepere ja Laut, seda AZLK tehase toel. Ega rohkem kedagi puškadel polnudki.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 18:13
Postitas Kapten Trumm
Algnäit on +20, "saja" leiab üsna sarnaselt analüütiliste kaalude või nivooindikaatori käitumisele :D (osuti teeb tegelikult + ja - ülelööke, jälgida tuleb nende keskmist).
Ei ole +20, Lada ümmargusel spidol ongi spido algseis kuskil 10 kmh koha peal ja kiirusi alla selle ta ei näitagi. See on tehtud selleks, et mehhaanilisel spidomeetril on omadus väikestel kiirustel võbiseda. Seal seisab spido täiesti õigel kohal, netist kergesti kontrollitav.

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitatud: 07 Sept, 2015 18:20
Postitas häh
No võbiseb ta ka suurel kiirusel seal. Pealegi mingist lineaarsusest on asi niikuinii kaugel, vt äraminekul, kuidas asi hüppega neljakümneni lendab :D

Põhimõtteliselt saaks ilmselt tahhomeetri järgi täpsemalt pihta.

Täiendus- kui eeldada, et tegu 8 sekundiga sajani kiirendamisega, siis peaks 40 tulema kätte u. 3,2 sekundiga (eeldusel, et kiirendus on ühtlane, las see lihtsuse mõttes nii olla). Ilmselge, et see nii ei ole, vaid tuleb rakendada muutujat nurgad-põrand-lagi. Pakun, et minu wild guess +20 siiski kehtib :D