Kriku kirjutas:Jah - ning see taat, kes ajutise märgi üles paneb, lükkab selle nutiseadmesse ka sisse. Administratiivne, mitte tehniline probleem.
Kui muust rääkida, siis tee piirid - kus auto üldse olla tohib - võiks ju ka linnade kohta päritavad olla. Reaalsuses otsustatakse seda tihti selle järgi, kuhu rehve lõhkumata pääseb. Mulle tundub, et selle automaagiline hindamine võib olla veel keerulisem kui liiklusmärgid.
Siin oled valel teel. Erinevate liikluskorraldusvahendite hulk on üsna selgelt piiritletud ja (rahvusvaheliselt) standardiseeritud, LS-s kõik olemas. Nende tuvastamine video-voost on tänapäeval lapsemäng. Ainukesed keerukamad kohad võivad olla tekstilised lisatahvlid (stiilis "Riia-Turu ristmik on suletud ajavahemikul 01.08.2021-13.08.2021"). Sellised aitaksid paremini teekonda planeerida, on üldjuhul siiski püsivama loomuga ja võivad tulla ka mingi "kaardiuuendusega". Tüüpiliselt on sellised ümberkorraldused aga lisaks tekstilistele tahvlitele ka alati päris liiklusmärkidega tähistatud ja automaatse tuvastamise korral oleks siiski selge, et edasi ei saa.
Liikluskorraldusvahendid ise aga võivad tekkida ja kaduda väga dünaamiliselt. Lõikab maanteeservas mees trimmeriga heina - ajutine kiirusepiirang, mis sisuliselt liigub mehega kaasa näiteks 500m tunnis. Värvitakse piirdeid - ajutiselt esimene rada kinni, liigub samuti päeva jooksul vastavalt töö edenemisele. Liiklusõnnetus - suunatakse liiklus ümber - märgid tekivad ja kaovad vastavalt olukorra lahendamise kiirusele. Jääb veok rikkega maantee äärde seisma - paneb ohukolmnurga välja, et esimesest reast sõidukid ära juhtida. Lõputu jada.
Täpsemad tee asukoha kaardid seevastu ei aita teatud piirist edasi enam sisuliselt üldse. Minu hinnangul on see piir kuskil 0,5-1m juures. Täpsem kaart lihtsalt ei annaks midagi, sest sõiduk peab niiehknaa tegelikku hetkeolukorda hindama*. 0,5-1m hinnang tuleb olukorrast, kus talvisel ajal metsavahelt välja sõites ootab ees ühtlaselt lumega kaetud väli. See on olukord, kus sensoritel on keeruline hetkeolukorda tuvastada ja ainsaks võimaluseks võib olla aeglane edasiliikumine arvestusega "hoian eeldatavast teeservast 1m telgjoone poole".
* - siin on heaks näiteks mõne aasta tagune juhtum USA-s, kus suurel maanteel oli sõidurada (ajutiselt) suletud betoonblokkidega. Tesla pani sinna täiega sisse, sest "siit on miljon Teslat varem täpselt sedasi sõitnud".
Võimalus, et kõik taadid suudavad kõiki (ka ajutisi) liiklusmärke jooksvalt muudkui kuskil keskkonnas registreerida ja sealt keskkonnast omakorda kõik autod selle teabe õigeagselt kätte saavad - oluliselt keerulisem ülesanne. Robot peab siiski olema võimeline liiklema ka tingimustes, kus head võrguühendust mis iganes põhjusel alati võtta pole. Vastasel juhul jäävad roboti liiklemisalaks suhteliselt hästi kontrollitavad (et ei oleks ootamatuid dünaamilisi muudatusi) keskkonnad: suletud territooriumiga sadamad, logistikakeskused jms.