Ekraanoplaan

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ükski lennuk ei saavuta kunagi oma tehn andmetes toodud maksimaalkiirust madallennul

Reaktiivlennuki maksimaalkiirus saavutatakse harilikult 8000-12 000 meetri kõrgusel. Madalal on õhutakistus kordades suurem.

Niiet kolm korda suuremast kiirusest 20 meetri kõrgusel pole mõtet udutada.

Täisforsaazil on Tu-22M madallennukiirus tühjalt vaid 1050 kmh ning kolme raketiga ilmselt veel vähem ning sellises lennureziimis saab pikka aega lennata ainutl siis, kui objekt baasi lähedal on.

Ökonoomne kiirus (millega saavutatakse tehnilistes andmetes toodud lennukaugus on 900 kmh suures kõrguses (millest jääb väiksel kõrgusel ilma forsaazita järgi kuskil 500-600 kmh.

Niiet tohutut kiiruse vahet ei ole ja kui kiiruse vahe on, siis pole lennukaugust.

Pole mõtet ette kujutada, kuidas Tu-22M3 polgud tormavad Mach 2-ga Kesk-Atlandile 20 meetri kõrgusel.

Tu-22M3 ulatab oma standardses rünnakuprofiilis ökonoomne lend@ 10 000 m - madalend 1000 kmh 200 km - põgenemine 500 km täisgaasil - kojulend ökonoomsel kiirusel baasist maksimaalselt 1500 km kaugusele, mis ei ulatu isegi poolte USA-Euroopa mereteedeni, mille vastu neid kasutada kavatseti.

Omaette asi on veel see, et relvastuskontrolli käigus võeti neilt kõigilt maha õhus tankimise seadmed.

Et arvudest aru saada, on vaja teada, kuidas tehnilised andmed saadakse. :idea:
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas EOD »

"Pole mõtet ette kujutada, kuidas Tu-22M3 polgud tormavad Mach 2-ga Kesk-Atlandile 20 meetri kõrgusel. "
Kas ekranoplaanide polgud tormaksid?
Õhutakistuse valem, nagu ilmselt tead, on pool õhutihedust x kiiruse ruuduga x takistuskoefitsiendiga x ristlõikepindalaga. Seega kolm korda väiksema kiiruse puhul on takistus üheksa korda väiksem. Lennuki aerodünaamika on üldiselt ekranoplaani omast parem, ekraaniefektist tulenev induktiivtakistuse vähenemine mõjub mõlemale masinale ühtmoodi.
Seega lennuk saab ökonoomsel kõrgusel ja kiirusel läheneda, laskuda madalale, rünnata ja heal juhul isegi koju tagasi jõuda. No mitte ei näe ekranoplaani eeliseid.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

EOD kirjutas:"Pole mõtet ette kujutada, kuidas Tu-22M3 polgud tormavad Mach 2-ga Kesk-Atlandile 20 meetri kõrgusel. "
Kas ekranoplaanide polgud tormaksid?
Õhutakistuse valem, nagu ilmselt tead, on pool õhutihedust x kiiruse ruuduga x takistuskoefitsiendiga x ristlõikepindalaga. Seega kolm korda väiksema kiiruse puhul on takistus üheksa korda väiksem. Lennuki aerodünaamika on üldiselt ekranoplaani omast parem, ekraaniefektist tulenev induktiivtakistuse vähenemine mõjub mõlemale masinale ühtmoodi.
Seega lennuk saab ökonoomsel kõrgusel ja kiirusel läheneda, laskuda madalale, rünnata ja heal juhul isegi koju tagasi jõuda. No mitte ei näe ekranoplaani eeliseid.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

EOD kirjutas:Seega lennuk saab ökonoomsel kõrgusel ja kiirusel läheneda, laskuda madalale, rünnata ja heal juhul isegi koju tagasi jõuda. No mitte ei näe ekranoplaani eeliseid.
Vat siia ongi kala maetud. Kui ekranoplaan väljub Murmanskist, et rünnata Islandi lähedal USA laevu, siis ilmub ta USA radarite vaatevälja alles oma rakettide laskepiiril, sest radarid teatavasti maapinna kumeruse taha eriti ei näe. Seejuures halvendab näiteks halb ilm (tihe lumesadu, kõrge lainetus jne) veelgi võimalust seda õigeaegselt avastada.

10 000 meetri kõrgusel ökonoomse kiirusega lendavate Tu-22 rivistuse avastavad kõik Norras, Islandil ka Põhja-Inglismaal olevad varahoiatusradarid üsna varsti peale starti ja 1500 km enne sihtmärki, mis annab oluliselt rohkem aega vastutegevuse korraldamiseks. Sellest rääkimata, et suur reaktiivlennukite lahingurivistus emiteerib oluliselt selliseid kiirgusi, mis ta välja annavad (IR, raadioside jne). Avastamise hetkest alates on ameeriklastel vähemalt tund aega vastutegevust sättida. Selle ajaga jõuavad lennukikandjatelt tulevad kattehävitajad nii kaugele, et Tu-22 ei jõua isegi mitte raketi laskekaugusele.

Seda enam, et standardse Tu-22 taktikana kammivad enne rünnakut ookeani Tu-95 luurajad ning nende või nende radarite avastamine on päris kindel signaal, et Tu-22 on tulemas.

Näiteks Eestis vene ajal olnud kaugvaatlusradarid avastasid siia läheva kõrgel lendava lennuki juba Põhjamere kohal. Ja mida kõrgemal lennata, seda kaugemale sealt paistad.

Kui siia juurde lisada see, et üks Orlonok kannab vaat et terve Tu-22 eskadrilli jagu tiibrakette (kauglennul suudab Tu-22M lennata siiski vaid ühe või kahe raketiga) ja ilmub radarisse alles siis, kui laskma saab hakata, on ta kindlasti ohtlikum.

20 meetri kõrgusel eriti kaua aga lennata ei saa, sest seal on atmosfäär kõige rahutum, lennuk ebastabiilne, kõigub, rappub, kiirus ja närvipinge suur ning tundide kaupa ei lenda sedasi ükski meeskond. Ekranoplaanil on aga 5 meetrit merest nagu rutiinne lend.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2195
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Ekranoplaani üks eelis allvee-jm laevade ees on veel võime jääväljade ja tasase maa kohal lennata.

Kuskil kunagi oli jutuks, et ühe Orljonokiga olla sõidetud madalikule kinni. Sikutatud siis lahti ja ära remonditud. Aga polnud märgatudmingeid mikropragusid. Ja hiljem olla sellel masinal murdunud ära saba koos selle turbopropelleriga. See aga ei seganud masinal omal käigul baasi naasmast esimeste reaktiivmootorite jõul.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Allveelaevade ja tavaliste pealvee raketilaevade ees on eelis umbes 10 korda suurem kiirus ning kaitstus miinide ja torpeedode ees.

Kui see 500 kmh tõele vastab, siis on see kõige kiiremast sõjalaevast ehk hõljukist vähemalt 4 korda kiirem.

Aeglasematel asjadel kipub jah manööverdusvõime parem olema, kuid kiirus ise on läbivalt olnud võidu võti - II MS võitsid siiski kiiremad monoplaanid ning 50ndatel tõrjusid kiiremad, kuid viletsama manööverdusvõimega noolja tiivaga lennukid üsna kohe sirgetiivalised välja.

Arvatavasti on ca 3000-tonnise raketilaeva täistsirkulatsioon lainetavas avameres võrreldav selle asjandusega (mõõdetakse igatahes kilomeetritega).

Ise küsimus on veel see, kuidas suudavad NATO kasutuses olevad eelhelikiirusega tiibraketid tabada nii kiiresti liikuvat laeva - kui see teoreetiliselt ka võimalik on, siis 900 kmh tunnis liikuva raketiga lasta põgema pööranud 500 kmh laeva muudab raketi reaalse tabamiskauguse kaunis olematuks :roll:

Vene pool on tavaliselt allajäävat sensorelektroonikat üritanud kompenseerida suurema kiirusega - näiteks tiibrakett lendab venelastel reeglina vähemalt Mach 3+, ameeriklastel Mach 1,0.

Samas kui tehniliselt silmapaistvat omadust ei suudeta taktikaliselt realiseerida, siis pole sellest muidugi kasu midagi.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas EOD »

Igal medalil on kaks poolt. Õige küll, maakera kumeruse taha radar reeglina ei näe. Mälu järgi oli otsenähtavuse valem (meremiilides) vist 1,23 x ruutjuurega kõrgusest (jalgades). Võib ka meetritesse ja kilomeetritesse teisendada.
Madallennu miinused on aga navigatsiooni keerukus, kuna NDB ja VOR majakate signaale madallennul kasutada ei saa ikka selsamal põhjusel, miks radar ei võta. GPS on ameeriklaste oma ja nad saavad vajadusel vea sisse viia või ükskõik millised 21+3 satelliidist välja lülitada, vene analoog aga on vaid paberil. Inertsnavigatsioonil omad puudused. Visuaalsest navigeerimisest madallennul mere kohal parem ei hakka rääkimagi.
Järgmiseks, kuidas need laevad merel üles leitakse? Radar ei võta, pealegi oli juba Saksa II MS allveelaevadel radariavastaja Naxos peal, tänapäeva laevadest rääkimata. Ütled, et satelliidi abil? Ega neid ameeriklastel vähem pole, kusjuures võimaliku konflikti puhul jälgitakse ekranoplaanide baase kindlasti tähelepanelikult ja häire antakse kohe kui masin merele väljub.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Fakt on aga see, et 4-5 Orljonok-tüüpi ekranoplaani suudavad toimetada umbes sama kiiresti kohale sama arvu tiibrakette, mida tavaoludes veab terve Tu-22 polk.

Ainult selle vahega, et kaasnev kära ja avastamise tõenäosus on oluliselt väiksem.

Muidugi, igale relvale on vasturelv, aga üldiselt polnud venelased sugugi mitte valel teel nende eksperimentidega.

Võitmatut relva pole olemas.

Dessantlaevana on asjal selgelt jumet.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2195
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Üks asi milles ma ekranoplaanide osas sugugi kindel pole - ookeanikindlus. Kui kõrget lainet selline elukas kannatab? Mis juhtub töötava reaktiivmootoriga, kui laine sisse lendab? 20meetrise lainega pole kindlasti 500km/h kulgemisest juttugi, Orljonok peab ilmselt tormis vette laskuma ja sabapropelleri jõul tavalise laevana edasi ukerdama.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
denis23
Liige
Postitusi: 1961
Liitunud: 17 Okt, 2004 11:38

Postitus Postitas denis23 »

Natukene lisainffi.

Orljonok ei suuda ühtegi tiibraketti mitte kuhugi toimetada, see on desantlaev.

Rakettide toimetamiseks oli mõeldud Lunj, mis on mitu korda suurem ning raskem.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2195
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Lühikokkuvõte ekraanoplaanindusest:

http://www.youtube.com/watch?v=-bbyBpSOYtk&NR
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
kloss
Liige
Postitusi: 352
Liitunud: 31 Mai, 2004 19:51
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Postitus Postitas kloss »

Siinkohal võiks mainida veel ka liikuvaid pildikesi Kaspia merimonstrumist: http://www.youtube.com/watch?v=JE0H-NFu ... ted&search
Kasutaja avatar
Basilio
Liige
Postitusi: 674
Liitunud: 08 Veebr, 2008 13:36
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Basilio »

Soobel kirjutas:Üks asi milles ma ekranoplaanide osas sugugi kindel pole - ookeanikindlus. Kui kõrget lainet selline elukas kannatab? Mis juhtub töötava reaktiivmootoriga, kui laine sisse lendab? 20meetrise lainega pole kindlasti 500km/h kulgemisest juttugi, Orljonok peab ilmselt tormis vette laskuma ja sabapropelleri jõul tavalise laevana edasi ukerdama.
Sama mõte tuli minulgi. Lennunduse koha pealt olen suht tume, aga merd on saanud pisut sõita küll. 6 aastat avamerejahtidel purjetamist. Kõik need jetid, hõljukid ja muu staff kihutab rõõmsalt ringi ainult sileda veega. Suur laine on uskumatult võimas asi. Ajaloost on teada juhtumeid, kus ka soomuslaeva parras pole tormilainele vastu pidanud. Seega kui ma mõtlen ekranoplaani ulpimisele tormise ookeani pinnal...! :D Ilma kiiluta meresõiduk läheb suure lainega arvatavasti kiiresti ümber. Juhitamatut meresõidukit aga loobitakse ja materdatakse nii et vähe pole. See pole ka ülikerge päästeparv, mis korgina pinnal püsib. Ekranoplaan oleks minu arvates kasutatav suht ranniku lähedal ja ilusa ilmaga.
Nimi on Basilio, kõuts Basilio!
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9130
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Isiklik arvamus:

Oleks see kaspia monstrum massiliselt relvastusse võetud, oleksid ilmselt leitud ka vastumeetmed (ilmselt mingid lennukite pealt lastavad raketid).

Teisalt oleks selle relvastusse võtmisega kaasnenud ka vajadus pideva väljaõppe järele. See aga oleks toonud kaasa kiire sedalaadi masinate pargi hajumise, sest pikaajalist ekspluatatsiooni selliste madalal lendavate asjadega teha ei ole võimalik. Pikaajalise ekspluatatsiooniga kaasnevad tehnilised ja pilootide vead, mis paratamatult sellise masina vastu vett purustavad.

Ilmselt mingitest sarnastest kaalutlustest lähtuvalt seda ka relvastusse ei võetud.
Luciano
Liige
Postitusi: 1132
Liitunud: 07 Veebr, 2007 18:21
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Luciano »

Basilio kirjutas:
Soobel kirjutas:Üks asi milles ma ekranoplaanide osas sugugi kindel pole - ookeanikindlus. Kui kõrget lainet selline elukas kannatab? Mis juhtub töötava reaktiivmootoriga, kui laine sisse lendab? 20meetrise lainega pole kindlasti 500km/h kulgemisest juttugi, Orljonok peab ilmselt tormis vette laskuma ja sabapropelleri jõul tavalise laevana edasi ukerdama.
Sama mõte tuli minulgi. Lennunduse koha pealt olen suht tume, aga merd on saanud pisut sõita küll. 6 aastat avamerejahtidel purjetamist. Kõik need jetid, hõljukid ja muu staff kihutab rõõmsalt ringi ainult sileda veega. Suur laine on uskumatult võimas asi. Ajaloost on teada juhtumeid, kus ka soomuslaeva parras pole tormilainele vastu pidanud. Seega kui ma mõtlen ekranoplaani ulpimisele tormise ookeani pinnal...! :D Ilma kiiluta meresõiduk läheb suure lainega arvatavasti kiiresti ümber. Juhitamatut meresõidukit aga loobitakse ja materdatakse nii et vähe pole. See pole ka ülikerge päästeparv, mis korgina pinnal püsib. Ekranoplaan oleks minu arvates kasutatav suht ranniku lähedal ja ilusa ilmaga.
Lunj pidi kestama 6-7 pallis tormi ja Orljonok 3 palli. Eks meremehed ise tea ons seda palju või vähe.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 11 külalist