www.militaar.net

Maakeelne kokkuvõte:

DART-missiooni eesmärgiks ei ole asteroidi hävitamine, vaid ainult väljaselgitamine, kas ja kuipalju selle trajektoor kokkupõrke tagajärjel muutub. Selles mõttes on sihtmärk väga arukalt valitud, et tegu pole üksiku asteroidiga, vaid suurema asteroidi (Didymos, 780m läbimõõt) ümber tiirleva väiksema kaaslasega (Dimorphos, 160m läbimõõt). Kaaslase tiirlemisperiood on väga täpselt teada (11,9 tundi) ja selle võimalik muutus samuti kergesti mõõdetav. Teoorias peaks 6,6 km/s toimuv kokkupõrge muutma tiirlemisperioodi mitme minuti võrra. Aga seal on muidugi mitmeid küsimusi - näiteks asteroidi materjali tiheduse osas. Dimorphos võib olla ka nii hõre, et sond põrutab sealt lihtsalt läbi, ilma et ta kuigivõrd pidurdaks ja oma kineetilist energiat loovutaks. Eks katse näitab.
Tuleviku kontekstis võibki olla vajalik mõne asteroidi trajektoori ainult õige pisut kallutada, et ta Maast mööda lendaks. Polegi vaja efektse pauguga ribadeks lasta.

Täienduseks väike pilt kõnealuste asteroidide mõõtkavast:

Tuleb välja, et ei ole taevas ka SpaceX-i kohal sugugi pilvitu. Juba mõnda aega on liikunud jutud, et EM ei ole Raptori arendustööga sugugi rahul ning nende mootori-suuna asepresidendi Will Heltsley ja veel mitme kõrgema taseme tegelase hiljutine lahkumine on seda ainult kinnitanud.
Nüüd on lekkinud üks Muski möödunud nädalavahetusel firma töötajatele saadetud meil, milles ta (võibolla ka teadlikult pisut üle dramatiseerides) nimetab olukorda otseselt katastroofiliseks ning vihjab isegi SpaceX-i pankrotiohule, kui Starshippi järgmise aasta jooksul regulaarselt lendama ei saa. Ühtlasi kutsub tänupühast hoolimata töötajaid "kõik-see-mees tekile", et lahkunud tegelastest mahajäänud jamasid (mis osutusid oodatust palju tõsisemaks) kiirelt klaarima hakata.
Küsimus polegi ilmselt mootoris kui sellises, vaid pigem selle seeriatootmisse juurutamises - et üheaegselt oleksid tagatud tootmistempo, omahinna ja töökindluse nõuded. Hetkel tundub olevat ka Raptorite töökindlusega omajagu probleeme, muudest asjadest rääkimata. Siin on ilmselt hetkel kogu Starshipi projekti pudelikael.
Suurt kanderaketti on aga võimalikult kiirelt vaja selleks, et hakata Starlinki V2 satelliite massiliselt üles lennutama (F9-te laevastikule käiks see üle jõu). Praegu toodab Starlink ainult kahjumit, kuna kliente on liiga vähe ja olemasolev satelliidivõrk ei suudaks ilmselt ka palju rohkem teenindada. Terminalide tootmine kogub hoogu ja neelab raha, aga müüa neid ei saa - siit ka see pankroti-jutt (mis maailma esirikkurist omaniku suust ei kõla küll kuigi usutavalt).

https://www.cnbc.com/2021/11/30/elon-musk-to-spacex-starships-raptor-engine-crisis-risks-bankruptcy.html

Täiendus - lekkinud meilisõnum ise ka:

Veel üks uudis eilsest päevast: Rocket Lab'i juht Peter Beck tutvustas oma videoesinemises nende uue "Neutron"-kanderaketi arenguid. Põhipunktid:

- kandevõime taaskasutatavana 8t LEO (ehk sama, mis Sojuz-il), ühekordsena 15t
- teine aste ühekordselt kasutatav
- esimese astme korpus süsinikkiust, voolujoonelise kujuga, fikseeritud jalgadega
- lastiruum raketi ninas avaneb nagu lilleõis ja sulgub taas pärast teise astme eraldumist, naastes koos raketiga (täpselt nagu vanas Bondi-filmis "You Only Live Twice")
- ujuvplatvorme maandumiseks ei kasutata, rakett naaseb alati stardipaika
- Esimese astme mootor on avatud tsükliga, töötab metaanil ja hapnikul (enamvähem Merlini metaani-analoog)
- eeldatav-loodetav esmastart 2024

Ettekanne sisaldab ka mitmeid sõbralikke nükkeid konkurentide (eelkõige SpaceX-i) aadressil - taotakse roostevaba terasplekki lömmi ja kiidetakse (Raptori jamade taustal) oma lihtsa ehitusega ning töökindlat mootorit.

https://www.youtube.com/watch?v=7kwAPr5G6WA
https://www.rocketlabusa.com/updates/rocket-lab-reveals-neutron-launch-vehicles-advanced-architecture/

Üha kasvavate rahvusvaheliste pingete vahelduseks rahulikum uudis;
https://novaator.err.ee/1608442799/nasa ... teleskoobi
Kui Maa peal elu jamaks läheb, leiab selle riistaga äkki veel rikkumata planeedi!

Selle uue kosmoseteleskoobi (JWST) teema on jah astronoome ja kosmose-fänne viimastel nädalatel ärevil hoidnud, mis on aparaadi hinda ja sellelt loodetavat infot arvestades arusaadav. Start õnnestus ja seni on kõik hästi, aga ärevus pole veel kaugeltki möödas. Kanderaketi lastiruumi mahutamiseks oli teleskoop kokku volditud nagu origami ja teekonnal oma sihtkohta hakkab ta end nüüd vaikselt lahti pakkima. See on pikk ja keeruline protseduur, kus mitte ükski liigutus ei tohi ebaõnnestuda:
https://www.youtube.com/watch?v=RzGLKQ7_KZQ

Sihtkohaks olev Lagrange'i punkt L2 asub Maast umbes 1,5 miljoni km kaugusel, mistõttu mingit järelteenindust (erinevalt Hubble teleskoobist) ei saa toimuda ja aparaat peab edaspidi ise hakkama saama. See L2 punkt on gravitatsiooniliselt tasakaalus, aga see on ebapüsiv tasakaal, mistõttu teleskoobi asendit tuleb perioodiliselt korrigeerida. Pole teada, kui kauaks kaasasolevast kütusest jätkub, aga see aeg on igal juhul piiratud.
Siit veebilehelt näeb, kus JWST hetkel asub ja kui kaugele ta lahtipakkimisega on jõudnud. Homme kihutab vist Kuust mööda:
https://jwst.nasa.gov/content/webbLaunch/whereIsWebb.html

onu juulius kirjutas:Pole teada, kui kauaks kaasasolevast kütusest jätkub, aga see aeg on igal juhul piiratud.

Loodetakse viiest kuni kümne aastani.

Troll kirjutas:

onu juulius kirjutas:Pole teada, kui kauaks kaasasolevast kütusest jätkub, aga see aeg on igal juhul piiratud.

Loodetakse viiest kuni kümne aastani.

Kusjuures NASA midagi ei kinnita aga ideena on õhus neil ka selle riistapuu tankimine circa 10 aasta pärast. Vara midagi veel rääkida kuna teleskoop pole veel kohalgi ja mitmed kriitilised sündmused toimumata (nagu päiksevarju avanemine) aga usun et kui ta väärtuslikku infot tagasi saatma hakkab tuleb see missioon päris kiiresti jutuks (kuna vajab ka aastaid ettevalmistust)

JWST garanteeritud kütusevaru on 6 aastat, aga loodetakse ikka, et jagub kauemaks - 10 ja ehk rohkemgi aastat. Mingis projekteerimise staadiumis plaaniti jah ka põkkumissõlme võimaliku järeltankimise jaoks, aga ma pole kindel, kas see lõppvariandile jõudis või mitte.
Natuke musta huumorit ka - kosmoseteleskoop saatis esimese foto:

onu juulius kirjutas: Mingis projekteerimise staadiumis plaaniti jah ka põkkumissõlme võimaliku järeltankimise jaoks, aga ma pole kindel, kas see lõppvariandile jõudis või mitte.

Ma saan aru, et pigem ei jõudnud

Tundub et ei olegi sellega suurt probleemi.

Väidetavalt õnnestus start ja esimene mid-course kiirendus sedavõrd hästi et kütust jätkub "oluliselt kauemaks" kui 10eks aastaks:

https://twitter.com/nasawebb/status/147 ... 90756?s=21

Täna teatas NASA, et Webbi teleskoobi lahtipakkimine kosmoses õnnestus täielikult. Ees on veel kaks nädalat lendu teleskoobi lõppasukohta.
https://jwst.nasa.gov/content/webbLaunc ... lorer.html

Webbi teleskoop on Lagrange punkti pärale jõudnud, pidurdusmootorid käivitusid õigeaegselt ja orbiit on stabiilne. Ka füüsiliselt pidi kõik korras olema. Nüüd peab see mõned nädalad jahtuma, siis hakatakse teda lõplikult kalibreerima.
https://jwst.nasa.gov/content/webbLaunc ... lorer.html

Nagu on selgunud, siis SpaceX-i toodetud riistvaral on peagi üsna suur võimalus täiesti plaaniväliselt Kuu peale jõuda. Jutt käib ühest 2015. aasta raketistardist, mis viis oma laadungi Maast eemale, heliotsentrilisele orbiidile. Kanderaketi teine aste jäi seejuures ripakile väga kõrgele ja ebamäärase trajektooriga orbiidile ning nüüd ristub see trajektoor Kuu omaga. Kokkupõrge peaks toimuma 4. märtsil, aga kahjuks Kuu tagaküljel. Võimalik, et mõni Kuu ümber tiirutav vaatlussond pildistab hiljem löögikraatrit lootusega sealt pinnakoostise kohta midagi välja lugeda. Teadaolevalt on see esimene sedalaadi juhus.

https://arstechnica.com/science/2022/01/an-old-falcon-9-rocket-may-strike-the-moon-within-weeks/

Tegelikult võib seda hiinlaste rover pildistada, mis juba tükimat aega Kuu pimedal küljel toimetab.

Troll kirjutas:Webbi teleskoop on Lagrange punkti pärale jõudnud, pidurdusmootorid käivitusid õigeaegselt ja orbiit on stabiilne. Ka füüsiliselt pidi kõik korras olema. Nüüd peab see mõned nädalad jahtuma, siis hakatakse teda lõplikult kalibreerima.
https://jwst.nasa.gov/content/webbLaunc ... lorer.html

Juhin tähelepanu suurele fakti veale - Webbi teleskoopi ei pidurdata kunagi mootoritega, vaid alati on kiirus natuke väiksem optimaalsest ning alati lisatakse vajadusel kiirust. Pidurdamiseks peaks teleskoobi päikese poole keerama mis ohustaks kogu missiooni ning uuesti maha jahutamine lisaks vaatluste stardile äkki oli pool aastat juurde.
Teine väiksem viga - Jahutamine -233C juurde võtab aega 98 päeva mitte 2 nädalat.
https://youtu.be/vzBNJi4XXB4?t=1587

https://webb.nasa.gov/content/webbLaunc ... lorer.html
"One interesting aspect of the Webb launch and the Mid-Course Corrections is that we always “aim a little bit low.”
https://blogs.nasa.gov/webb/2021/12/27/ ... rrections/