Sõrve sääre raudteed

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Sõrve sääre raudteed

Postitus Postitas nublu »

Küsiks siin foorumil siis ka sellisest tehnikast, mida hästi nagu mujale ei osanud sokutada :wink:

Selle 280 mm kahurimürskude ning raudtee kahurite teemaga seoses tuli meelde üks venelaste sõja järgne hullustus. Kui hakati Saaremaale raudteid ehitama. Seal olla Sõrve sääres mõnes kohas isegi 3 paraleelset liini jooksnud. Ning lõpuks olla isegi tsiviilrong ka mingiks lühikeseks ajaks käima pandud.

Ning siis äkki sai see kõik veel rutemini otsa, kui alata jõudiski.

Mina oma lolli peaga võtsin selle ka arvele kui raudteekahuritele vajaliku struktuuri rajamise. Et Liivi lahte sulgeda. Ning vajadus sai otsa enam-vähem siis, kui venelased oma esimesed töökõlbulikud tiibraketid käima said.

Aga see on kõik jälle ainult teooria. Küsiks kas keegi oskab midagi lähemat teema kohta öelda? Või teab öelda, kust võiks vaadata?
Vaido
Liige
Postitusi: 71
Liitunud: 10 Nov, 2004 20:27
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Sõrve sääre raudteed

Postitus Postitas Vaido »

nublu kirjutas:Küsiks siin foorumil siis ka sellisest tehnikast, mida hästi nagu mujale ei osanud sokutada :wink:

Aga see on kõik jälle ainult teooria. Küsiks kas keegi oskab midagi lähemat teema kohta öelda? Või teab öelda, kust võiks vaadata?
Varasema ajaloo kohta:
http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=16&sub=214&tlink=0

Aga uuritud on ka hilisemat aega:
http://www.syg.edu.ee/~erika/web/lisa/1 ... ndex1.html
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Tänud linkide eest. See alumine oli sinna teemasse, mille kohta infi otsin. Peeter Suure Merekindluse raudteedest on veidi lugemist Gustavsoni selleteemalises raamatus. Ning mingi kitsarööpmelise raudtee ajaloo raamat on ka välja antud, kus sel teemal juttu oli. Seda ma aga pole lugenud, kord vaid poes sirvinud, aga jäi hetke rahapuuduse tõttu ostmata :cry:

Aga sellest laiarööpmelisest peale sõda ehitatud raudteest on tõesti vähe infi liikvel. See õpilase töö oli (resümee järgi) ka põhiliselt kirjutatud intervjuude põhjal ning illustreeritud ise looduses tehtud piltidega. Seda sirviks küll hea meelega :wink:

Aga kardan et raudtee tegelikust otstarbest seal siiski vist vähe infi. Ise olen tuttavailt saarlastelt kuulnud ainult sellist anekdooti, et vene ülemustel Moskvas oli kaart valepidi ees olnud, kui raudtee ehitamise korralduse andsid. Tegelikult tahtsid ehitada Sahhalinile, aga tuli välja et Saaremaale. Ning kui kaardi õiget pidi ette keerasid ning aru said, mis tehtud, siis korjasid kõik vedurid-vagunid kokku ning saatsid Sahhalinile...

Aga tegelikult siis konkretiseeriks otsingut. Eriti huvitaks mingi kaart või plaan, kus ehitatud laiarööpmelised liinid peal on. Või vähemasti mingi kirjeldus, et saaks kaardil ise näpuga järge ajada.

Ja äkki on keegi kuskil Venemaa netiavarustes või perioodikas kohanud mingit teksti vene sõjajärgsete raudteekahurite kohta. Äkki on seal vihjeid ka nende ehitamise mahu ning perioodi ning kasutusplaanide kohta....
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

hm, ise teema kohast otsingut tehes leidsin, et Mehis Helme (kelle kitsarööpmelise raudtee ajaloo raamatut mainisin) on kirjutanud eraldi raamatu kindlusraudteedest.

Saadaval aga ainult inglise keelsena
http://www.plateway.co.uk/product_detail.php?list_id=15
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Postitus Postitas oliver »

Ise Sõrves päris palju ringi liikunud ja need raudteetammid on küll superhead metsateed. Ja mõneski kohas alles munakivisillutisega ülesõidukohad, rööpaseadjaputkad, midagi laadimisplatvormide taolist jne.
Panen siia ühe leitud kirjatüki.



Uus suurem sõjaväe ja -tehnika sagimine Saaremaa lääneosas algas aastal 1951, mil alustati ligi viis aastat kestnud raudtee-ehitust. Selle suhteliselt lühikese aja jooksul sai valmis üsna palju töötavaid raudteelõike, raudteelaste maju, jaamahoone ja muid ehitisi.

Sõjaväeehitajad baseerusid Kihelkonna lähedal Viki külas ning sinnasamasse kavandati ka suur teede sõlmpunkt, millest lähtuv raudteetammivõrgustik on tänini jälgitav. Sõjaväelaste majutamisega oli esialgu probleeme ning ohvitseride perekondade puhul kehtis endiselt skeem: "Võta öömajale...". Nii oli see enamikus ümberkaudsetes taludes. Alati ei olnudki omanikel selle vastu midagi, sest raha nappis ja üüriraha andis olulist lisasissetulekut.

Selline mastaapne ehitus nõudis palju tehnikat ja tööjõudu ning seetõttu käis kohalikel teedel tihe liiklemine. Valmis liiprid ja ehituslik toormaterjal veeti sisse Roomassaare ja Jaagarahu sadama kaudu. Vajaminev ehitusmaterjal kanditi sõjaväele kuulunud saekaatris. Kohapeal monteeriti ka liiprid ja relsid ning veeti siis liinidele. Kohalikele poisikestele meeldis sõdurite askeldamist pealt vaadata ja sellele kaasa elada. Üks neist kukkus liiprikoorma otsast alla ja sai rängasti viga.

Nagu tavaks, kasutas Nõukogude sõjavägi ehitustöödel vähemharitud ja umbkeelseid sõjaväekohuslasi. Läänesaarlaste hulgas on isegi käibel jutud raudus töötanud sunnitöölistest, karistust kandvatest sõjast kõrvale hoidnud kaukaaslastest ning koguni meestest, kes olid "kettis ja imesid verd". Igatahes olevat ehitajad olnud valdavalt tõmmunahalised. Distsipliin puudus, ehitusväelasi kardeti ja seda ka põhjusega, sest naabruskonnas oli vägistatud isegi 80-aastast naist.

Üldiselt olevat raudtee-ehitusel valitsenud kaunikesti suur korralagedus: napsitati, toimetati kõrvale materjale. Juhtunud ka rongiõnnetus, kus Taavi mäel lahtipääsenud vagunid tapsid inimese ja veeresid omapäi Jaagarahuni välja.
Autoril puuduvad andmed selle kohta, kui kaugele ehitamisega jõuti. Küll aga veeti töö peatamise aegu Jaagarahu sadamast Karujärvele vaguniga puid. Tööd olevat lõpetatud nii ootamatult, et kui Undvas alles ehitati, siis Sõrves korjati juba teed üles.

Toonasest raudtee-ehitusest on ehk ka pisut kasu olnud. Kõik Kihelkonna aleviku majad, mille ehitamisel kasutati liipreid, on kindlasti kauakestvad, rääkimata pikkadest sirgetest kõvapõhjalistest teelõikudest, mis on ehitatud toonastele raudteetammidele.

1956. aastal asus Viki küla vabanenud raudteehoonetesse jalaväeüksus, mis oli varem paiknenud Karujärvel. Hoolimata sellest, et ajateenijad aegajalt ühtteist varastasid ja õunaaedu tühjendasid, said külaelanikud nendega hästi läbi. Külastati sõjaväepoodi, käidi kinos ja ühistel tantsupidudel. Neid "tantsulkasid" külastasid isegi Kihelkonna tüdrukud.

Valdavalt suhtutigi sõduritesse kui nähtusesse, "mis lihtsalt on", ja see suhe näib olevat enamasti positiivne olnud. Noorukeste ajateenijate vargused ja hüppeskäigud võisid suisa koomilised olla. Lümandas tuli sõdur õhtusel ajal tuppa, rääkis pisut juttu ja hakkas siis täiest kõrist lauldes kükktantsu vihtuma. Peremehele tundus asi kahtlane ja esikusse minnes leidiski ta teise mehe, kes müra varjus üritas koduõlut lasta. Teisal jälle pakkusid "venelased" perenaisele õlle vastu vahetamiseks tema enda õuelt varastatud pesu. Koduõlu oligi hästi "pähehakkav" jook, mida paljudes peredes leidus ja mis sõdurpoisse sinna asja tegema ajas.

Sõjatehnika edenedes ja hruštšovliku sula saabudes hinnati ümber Nõukogude kaitsekontseptsioon. Kätte jõudis raketiajastu. Saaremaal kadus seeläbi vajadus rannakaitsepatareide ja kohalike lennuväljade järele. Sama suundumust oli näidanud juba loobumine raudteevõrgu väljaehitamisest. Järk-järgult anti vabanenud eriotstarbelised maa-alad tsiviilvõimudele üle. Edaspidi keskenduti põhiliselt õhu- ja mereseirele.


http://www.saaremaa.ee/est/history/default.htm
asjaajaja
Liige
Postitusi: 800
Liitunud: 07 Dets, 2004 16:03
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Postitus Postitas asjaajaja »

Raudtee ehituse ajast liigub Saaremaal mitmeid kuulujutte.
Üks neist väidab, et raudtee olevat Lümanda kolhoosi pullile tripperi toonud.
Ma ei saanud seda väidet kuuldes esialgu aru, mismoodi raudtee saab pulli suguhaigusesse nakatada, aga siis vanemad mehed seletasid, et naiste vähesuse tõttu olid "kilid" (niimoodi nimetati neid tõmmusid ehitajaid) ka lehmadega leppinud. Ja ju siis pullil polnud preservatiivi. :lol:
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2196
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Saaremaa lai raudtee:
1951: Liidu Teedeministeeriumi raudteebrigaad alustas Eesti Raudtee tellimisel Saaremaale raudteevôrgu rajamist, mis oli ette nähtud rannakaitserajatiste teeninduseks ja raudteesuurtükkide manööverdamiseks. Peajaam ja depoo olid môeldud kuressaarde, teid plaaniti rajada üle 200 km.
1952 suvi: avati ajutine liiklus Roomassaare-Kuressaare-Kihelkonna vahel (32km), harudega kuressaare lähedale objektile ja Kogulasse.
1952 lôpp: avati liiklus Kihelkonna-Undva vahel
1953-1954: raudtee ehitus konserveeritud. Ajutine liiklus Kihelkonna-Sôrve liinil, harudega Môntusse, Kargile ja Austlasse.
1954-56: ehitustöid jätkas üks pataljon Kihelkonna-Pammana liinil, Liini ei avatud ehituse ootamatu keelamise tôttu 1956.aastal.
Valminud teed anti üle Eesti raudteele ja paari aastaga raudteed lammutati ja neli auruvedurit läksid vanarauda.
Allikas: raamat "125 aastat rauidteid eestis"
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Esimest korda ehitati raudtee saaremaale I maailmasõja ajal Muhu Väina Kindlustatud Positsiooni (MVKP) tarbeks, positsiooni autonoomne osa Irbe Väina Positsioon paiknes Sõrve poolsaarel. Samal otstarbel ehitati ka sõjasadam Mõntusse ja hulgaliselt kiviteid. Täpsemalt võib sellest kõigest lugeda Heino Gustavsoni raamatust "Merekindlused Eestis 19**(?)- 40", (1993 aasta väljaanne). II maailmasõja kohta võib üht-teist leida Mati Õuna raamatust "Lahingud Läänemerel Sügis 1941-1942", samuti ka Riias välja antud raamatust "batareji Moonzunda"
Aga 280 mm suurtükkide paiknemist Saaremaal ei suuda ma ühegi allika põhjal küll meenutada. I maailmasõja ajal oli Irbe Väina positsiooni pearelvaks 305 mm (12") patarei, II maailmasõja ajal paiknes Sõrves nn "Stebeli patarei", relvastatuna 180 mm suurtükkidega, "Saksa aja" kohta andmed kajuks puuduvad.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2196
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Saaremaa kitsas (600mm) raudtee:
Alustas vene tsaaririigi väliraudteede valitsus 1917. 1918 ehitas teed edasi saksa vägi.
1918: Avati Kuressaare-Häeska liin.
1918lôpp: Putla-Orissaare teest jôuti ehitada 22km, siis andis HF raudteed üle Kuressaare linnale.
1923: Alustati raudteede lammutamist, alles jäi vaid Kuressaare-Roomassaare tee.
1940 okt: Kuressaare-Roomassaare raudtee suleti.
(125 aastat raudteid eestis)
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2196
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Ja üleüldse: (ei kuulu küll päris militaarvaldkonda) olen Muuseumraudtee nimel tänulik igasugusest infost unustatud raudteede kohta. Näiteks pidi Alutaguse laantes mahajäetud metsaveoteid leiduma ja nagu ma lugesin, on paljud kaasfoorumlased mööda metsi rännanud ja lahingutandreid tuhninud... Kui rööbastele vôi vagunijäänustele sattute, andke teada.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Heiki
Liige
Postitusi: 179
Liitunud: 31 Dets, 2004 11:24
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Heiki »

Ma ei osanud arvata et selle Saaremaa laiarööpmelise raudtee vastu keegi võiks huvi tunda ja kuna minu veebileht on spetsialiseerunud kitsarööpmelisele raudteele, siis ei ole ma sellest ka eraldi teemat teinud. Lisasin Saaremaa teemasse lühikese kokkuvõtte koos kaardiga:

http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=16&sub=214&tlink=0

Mul on ka üks foto ühe tsisternvaguni tsisternist mis vedeleb Sõrves raketibaasi territooriumil, kuid see on tööarvutis ja enne järgmist nädalat ei saa üles panna.
Asjast huvitatutele julgen soovitada Juri Melkonovi venekeelset raamatut "Batarei Moonzunda"(Riga 2003), seda peaks saama osta Meremuuseumist.
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

:!: :!: :!: Saaremaa laiarööpmelised auruvedurid olid seeriast Ov ja neid ei antud mitte vanarauda. Vedurid sai endale tolleaegne Eesti Raudtee ja alles see lammutas need hiljem, kui diiselvedurid tulid peale. Ka vedurite numbrid on teada. Vastavat teavet omab Jüri Loog, kes on endine raudtee peainsener. Loog kirjutas ka raamatu 125. a. Eesti raudteed.

I ilmasõja ajal ehitasid venelased 750 mm laiused kindluseraudteed Muhusse - Kuivastu - Või küla ja Saaremaale Roomassaare - Kuressaare (Saarema merekindluse pealaod Wildenbergi vabrikus) ning Mõntu - Sõrve. Kui sakslased 1917 Saaremaa hõivasid lõid nad Roomassaare - Kuressaare liini ümber oma laiusele (600 mm) ja arendasid seda võrku edasi. 1922. aastal kogu valminud süsteem võeti ülesse tülide tõttu Kuressaare Linavalitsuse ja EV Teedeministeeriumi vahel. Alles jäi vaid Kuressaare - Roomassaare liin kohaliku trammina. Liin töötas 1940 aasta sügiseni, kuid raudtee, 2 vedurit ja hunnik vaguneid oli alles ka 1945. aastal olles vene sõjaväe valduses. Kui sõjavägi 50ndatel Roomassaare sadama linnale üle andis, kadusid nii vedurid kui kõik muu.
M. Helme ingliskeelne raamat kindluseraudtedest on olemas ka eesti keeles. See jutt on kõik raamatus "Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996".
Anton - horridoo!
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2196
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Soobel »

Ei tea, kas vaielda, minu teada olid saarel Ov ja kolm Sh-a'd ehk shaarikut (ameerika vedurid)
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

:!: :!: :!: Kui vaielda, siis mitte minuga! Konstanteerin nähtut J. Loogi käsikirjast "Eesti laiarööpmelised vedurid", kus kõik neli Saaremaa vedurit olid Ov seeriast. Ša lendliisi vedurite olemasolust saarel info puudub. Ka mitmed vanemad saarlased on mulle öelnud, et olid Ov vedurid. See Ša jutt võib olla kõmu! Ja teiseks olid Ša-d tunduvalt suuremad ja raskemad Ov-dest ning nende vedu meritsi tunuvalt keerulisem. Ja kust oli vene sõjaväel võtta selliseid vedureid? Ša-d töötasid MPS liinidel ja kuulusid lendliisi leppe kohaselt peale sõda tagastamisele või likvideerimisele. See seletab ka miks Eestist need vedurid kiiresti kadusid.
Anton - horridoo!
Kapral Karu
Moderaator
Postitusi: 1133
Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
Kontakt:

Paldiski raudteepatarei(de)st

Postitus Postitas Kapral Karu »

Läheb küll teemast pisut mööda, aga... Pakri poolsaare põhjaosas olid ilmselt isegi 1970-te keskpaigani raudteel veetavate rannakaitsesuurtükkide divisjoni positsioonid -- reaktorist loodes reaktoriraudteega paralleelne haru ning kolm valliringi selle kõrval. See haru on näha Kindralstaabi topokaartidel. Kas raudteespetsid teavad sellest midagi? Heiki leheküljel selle kohta andmeid pole, küllap sellepärast, et see oli laiarööpmeline.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 36 külalist