EPL samal teemal.
Kas midagi on tõesti õhus? USA relvajõud ja meedia räägivad jälle ufodest.
Kaarel Kressa
Mullu pani ameeriklasi kulmu kergitama uudis, et USA kongress on alles hiljuti eraldanud Pentagonile saladuskatte all kümneid miljoneid dollareid tundmatute lendavate objektide otsimiseks. Programm kestis ametlikult 2012. aastani, kuid võib mõne eksametniku väitel siiani jätkuda. Pentagon on mõnest veidrast juhtumist jaganud ka videomaterjali ja nüüd räägivad USA sõjaväelendurid neist juba avalikult meedias.
Seetõttu on fenomeni ühtäkki kajastama hakanud ka tõsine peavoolumeedia nagu CNN ja Wall Street Journal, vaimustunud tabloididest rääkimata. Esmaspäevases New York Timesis rääkisid leitnandid Ryan Graves ja Danny Acoin veidratest masinatest, mida nad kohtasid aastail 2014–2015 Atlandi kohal treeninglende tehes. Reede õhtul kõnelesid nad sellest ka telekanali History eetris. Pilootide väitel võisid tundmatud objektid ülehelikiirusel liikudes äkitselt pidurdada või suunda muuta, mida inimpiloodi keha üle ei elaks. „Nad püsisid päev läbi üleval, aga lennuki õhus hoidmine nõuab palju energiat,” märkis Graves. „12 tundi õhus – nende kiiruste puhul eeldaks, et seda on üksteist tundi rohkem, kui ette nähtud.”
Seletamatu õhunähtus
Ufod on tagasi, ehkki seda nimetust kasutada pole enam ammu poliitiliselt korrektne. USA valitsus eelistab viisakamat terminit UAP – unexplained aerial phenomena ehk seletamatu õhunähtus. Igal juhul on Ühendriikide lennukikandjatel teenivad piloodid neid viimastel aastatel nii palju silmanud, et koostatakse uusi juhtnööre, mis kohustavad mereväge sellistest juhtumitest kindlasti teatama. Sõjaväelased ja ametnikud hoiduvad ulmelistest väidetest ja rõhutavad, et tegu on just arusaamatute intsidentidega, mis väärivad tähelepanu.
Kui ajakiri Politico aprillis uutest juhtnööridest esimesena teada sai, öeldi USA relvajõududest, et mere- ja õhuvägi võtavad iga laekunud aruannet väga tõsiselt. „Viimastel aastatel on tulnud mitu raportit loata liikunud ja/või identifitseerimatute lennukite sisenemisest relvajõudude kontrollitud territooriumile ja piiratud õhuruumi,” tõdes mereväe pressiteenistus. „Parandame toiminguid, et iga teade sellistest kahtlustest jõuaks õigete ametiisikuteni.”
Sel nädalal avalikkuse ette astunud leitnandid Graves ja Acoin puutusid tundmatu nähtusega kokku Florida rannikul olnud lennukikandjalt Virginiasse treeninglende tehes. Peale nende rääkisid ajalehele sama juttu veel kolm samas eskadrillis teeninud pilooti, kes soovisid jääda anonüümseks. Graves ja Acoin nägid objekte liikumas ainult oma lennukite radaril – isegi kui nad püüdsid neid visuaalselt tuvastada. Acoini sõnutsi lähenes ta ühel korral objektile 300 meetri kaugusele, ent ei suutnud seda ikkagi oma kiivrikaameraga silmata, järgmisel korral õnnestus tal objektile lukustada ka õpperakett. „Ma tean, et see oli mul sihikul, aga ei suutnud seda ikkagi visuaalselt tuvastada,” ütles ta.
Ohtlikud manöövrid
Graves kinnitas, et üks tema kolleeg oleks objektiga äärepealt kokku põrganud ja olevat seda ka oma silmaga näinud. Objekt olevat meenutanud kuupi, mille sees olnud omakorda kera. Mootorit ega heitgaase tuvastada ei õnnestunud. Nii ohtlikud manöövrid ajendasid piloote ülemustele häirekella lööma. „Juttu ei olnud enam valitsuse võimalikust salajasest drooniprogrammist, vaid turvalisusest,” märkis Graves. 2015. aastal saadeti eskadrilli majutanud lennukikandja Roosevelt ISIS-e vastase operatsiooni käigus Pärsia lahele ja seal enam ufosid ei nähtud. Paari aasta eest avaldas Tšiili valitsus ka enda mereväe 2014. aastal filmitud video ranniku lähedal lennanud objektist, ent uudis oli liiga kurioosne, et maailmas laiemat tähelepanu pälvida.
Just sellepärast, et identifitseerimatud objektid seostuvad popkultuuris lahutamatult maavälise eluga, rõhutavad asjasse puutuvad ametnikud eraldi, et nii julgeid järeldusi ei maksa teha. Kui tegu ongi kujundlikult öeldes „roheliste mehikestega”, siis tõenäoliselt pigem sellistega, keda võiks kohata Krimmis või Vaikse ookeani vaidlusalustel atollidel. Tõsiasi, et kummalisi objekte nähakse just USA lennukikandjate ligiduses, võiks suunata kahtluse eeskätt USA kõrgtehnoloogilistele rivaalidele ja nende luureteenistustele. Kui oleme juba harjunud varghävitajate ja tapjadroonidega, ei paista ka ülikiired ja harjumatu kujuga luurelennukid enam võimatud.
Pealegi ei saa välistada, et piloodid ajavad ülemustele udu, nägid hallutsinatsioone või langesid tehnoloogiahäirete ohvriks. „On palju võimalusi, mis on vähe tõenäolised ja igapäevasemat laadi,” märkis New York Timesile astrofüüsik Leon Golub. „Kuvamissüsteemi koodivead, atmosfääriefektid ja -peegeldused, kiire lennuga kaasnevad neuroloogilised valesignaalid…” Ka Graves ja Acoin keelduvad oletamast, mida nad täpselt kohtasid. „Ühel kohal hõljuvad helikopterid on olemas, samuti on olemas lennukid, mis võivad 10 000 meetri kõrguselt maapinnale laskuda,” nentis Graves. „Ainult et need omadused tuleks ühendada ühte sõidukisse, millel pole reaktiivmootorit ega heitgaase.”
Pentagon sai ufode uurimiseks 22 miljonit
Esimest korda tegelesid USA õhujõud ufode küsimusega 1947.–1969. aastani kestnud programmis. Tõdeti, et enamasti nägid tunnistajad taevas lihtsalt tähti, ilmastikunähtusi või inimkätega ehitatud luurelennukeid ja muid lennumasinaid. 701 ufojuhtumit jäid ametlikult lihtsalt tuvastamatuteks objektideks.
Uus „ufovaatlusprogramm” toimis Pentagonis aastail 2007–2012 ja sündis tollase demokraadist senaatori ja suure ufoentusiasti Harry Reidi eestvedamisel. Ettevõtmise nimeks sai kõrgtehnoloogiliste õhuohtude tuvastamise programm (AATIP) ja seda hakkas juhtima sõjaväeluure ametnik Luis Elizondo. Kokku kulutati ufode uurimiseks vähemalt 22 miljonit dollarit. Muu hulgas analüüsiti videot, mille merevägi tegi 2004. aastal San Diego rannikul USA lennukikandja lähistel tiirutanud Tic Taci kujulisest objektist.
Meedia sai programmist haisu ninna alles 2017. aastal, kui see oli Pentagoni väitel ammu lõpetatud. Ent praeguseks erru läinud Elizondo kinnitas loo esimesena avaldanud New York Timesile, et programmi jätkatakse ka pärast kongressi rahaeraldiste lõppemist. Tõsi, eraldatavast summast tema arvates kaugeltki ei piisa. Ekssenaator Reid kinnitas ajalehele, et tunneb ufode vaatlusprogrammi käivitamise üle uhkust, kuid ei tea siiani, mida nähtusest arvata. „Kui keegi kujutab ette, et teab juba vastuseid, siis ta lollitab ennast,” ütles Reid.