www.militaar.net

Aga mis alternatiivid Erdoganil on, kui ta jätkab nii ,nagu ta seni teinud on?
Siis peale vene või hiina lennukite muud lauale ei jäägi, sest on üsna kahtlane, kas Türgile ollakse täna valmis müüma Eurofighterit või Gripenit. Rääkimata F-35-st, kus on juba räme tehnoloogiavarguse risk.

Kapten Trumm kirjutas:Aga mis alternatiivid Erdoganil on, kui ta jätkab nii ,nagu ta seni teinud on?
Siis peale vene või hiina lennukite muud lauale ei jäägi, sest on üsna kahtlane, kas Türgile ollakse täna valmis müüma Eurofighterit või Gripenit. Rääkimata F-35-st, kus on juba räme tehnoloogiavarguse risk.

Nende enda hävitaja TAI TF-X pidavat õhku tõusma 2023 aastal. Või 2025 aastal.

Selline lennuk ei saa lendama ilma USA/Euroopa juppideta/tehnoloogilise abita, projekt algas 2010, kui suhted olid veel bueno.
Sultan hakkas siplema 2015-2016 paiku ja see tõi kaasa igasugu raskusi, tuntuim on vast F-35 kraanide sulgumine.
Nishitegijate lennukid üldiselt sõltuvad tugevasti USA aerospace tööstusest.

Türgi oma radarile halvasti nähtava TAI hävitaja ehitusega tehti väidetavalt palju koostööd brittide BAEga, väga ei usu, et inglased on sellest koostööst tänapäeval väga huvitatud. Türklased on küll teinud suures koguses lihtsamaid relvasüsteeme, kuid sellisel tasemel hävitaja on ikkagi päris suur tehnoloogiline hüpe. Kui Erdogan sultanit mängib, siis ei jäägi tal varsti muud üle, kui venelaste või hiinlastega kaupa teha, sest teised lihtsalt ei müü neile tipptehniloogiat.

Leo kirjutas:Türgi oma radarile halvasti nähtava TAI hävitaja ehitusega tehti väidetavalt palju koostööd brittide BAEga, väga ei usu, et inglased on sellest koostööst tänapäeval väga huvitatud.

Vähemalt BAE kodulehel on tööpakkumine Türgis, et osaled TF-X programmis.
https://www.baesystems.com/en/careers/c ... -in-turkey
Aga Rolls-Royce lõpetas koostöö mootori valmistamisel. Kuid venelaste mingi firma pakub oma abi mootori valmistamisel.

Lennuk lennukiks, kuid relvad on ka olulised. Mis seis on Türgil näiteks õhk-õhk relvastuse tootmisega?

Tehnoloogia kohapealt on paljudel mingi imelik arusaam, et on olemas mingi eriline sõjaline tehnoloogia. Ma olen töötanud elektroonika valdkonnas 30 aastat ning selle aja jooksul teinud tööd nii tsiviil kui militaarsektoris.

Mitte mingit suuremat erinevust pole, eesmärgid ja ülesanded on teised. Kuid lahendused on sarnased. Pigem on "tsiviilis" tehtavad asjad isegi keerukamad - tänapäeva robottolmuimeja juhtimissüsteemid võivad olla keerulisemad kui enamikel rakettidel. See mis sensorist info tuleb, on juba tehnika küsimus.

Türgi elektroonikatööstus on aga mäekõrguselt üle Venemaa omast. Lennukitööstuses, on ka Türgi teinud igasuguseid asju, rääkimata rasketööstusest.

Kõige suurem küsimus on panna need kõik omavahel toimima. Mõnikord võib parimatest koostisosadest tulla ka suht halb kook.

Igal juhul, mingi 4G+++ hävitaja kokku panekuks on Türgil tööstust piisavalt. Valukohad on mujal.

Arvestades Türgi viimase aja relvatööstuse üldist arenguid ja suutlikust ka midagi reaalselt müüa, võib sellest hävitaja teemast midagi isegi välja tulla.

nimetu kirjutas:Lennuk lennukiks, kuid relvad on ka olulised. Mis seis on Türgil näiteks õhk-õhk relvastuse tootmisega?

Arendavad https://en.wikipedia.org/wiki/G%C3%96KTU%C4%9E

Mitte mingit suuremat erinevust pole, eesmärgid ja ülesanded on teised. Kuid lahendused on sarnased. Pigem on "tsiviilis" tehtavad asjad isegi keerukamad - tänapäeva robottolmuimeja juhtimissüsteemid võivad olla keerulisemad kui enamikel rakettidel. See mis sensorist info tuleb, on juba tehnika küsimus.

Sellist jama pole ka vaja postitada.
Robottolmuimeja võib sisaldada tõesti võrreldava koguse kiipe või dioode, kuid esimesel katsel teha sellega mingi 20G ülekoormusega (rakettidel tavaline) pööre lõpeb ka selle elektroonika töötamine igaveseks. Rääkimata juba segamisest või EMP-st. Kuidas seda saavutada, vot siin hakkab maksma know-how.

Türgi aerospace tööstuse suurim projekt on seni olnud F-4de moderniseerimine rohke Iisraeli tehnilise abiga, sealt on 5gen lennuki loomiseni terve valgusaasta.

Ma olin lapsena tihe külaline ühe siinse vene lennuvälja kolahunnikus (sealt sai jubinaid, mida poest osta ei saanud). Kujutan täitsa elavalt ette, mille poolest erineb MiG-23 pardaaparatuuri mingi blokk vene värvitelekast või kassettmakist.

Vähemalt BAE kodulehel on tööpakkumine Türgis, et osaled TF-X programmis.
https://www.baesystems.com/en/careers/c ... -in-turkey
Aga Rolls-Royce lõpetas koostöö mootori valmistamisel. Kuid venelaste mingi firma pakub oma abi mootori valmistamisel.

Kasulikke idioote läänes, kes rahahimus on valmis tegema igasugu paariatele kättesaadavaks moodsa sõjatehnoloogia, on leidunud juba 1920ndatest alates.
Karl Marxil oli tuline õigus, kui ta ütles, et paku kapitalistile 300% kasumit ja pole tegu, mida ta ei teeks isegi võlla hirmus.

Vene mootorid õnneks pole aga Rolls-Royse ega General Electric.

Kapten Trumm kirjutas: Sellist jama pole ka vaja postitada.
Robottolmuimeja võib sisaldada tõesti võrreldava koguse kiipe või dioode, kuid esimesel katsel teha sellega mingi 20G ülekoormusega (rakettidel tavaline) pööre lõpeb ka selle elektroonika töötamine igaveseks. Rääkimata juba segamisest või EMP-st. Kuidas seda saavutada, vot siin hakkab maksma know-how.

Tead, soovitan, tõsta robottolmuimeja 2 m kõrgusele, pilla kivipõrandale - 20g-d kuhjaga ja vaata kas elektroonika töötab. telefoniga võid teha sama - testitud, töötab, korpus vajas vahetust.
EDIT
Viimase telefoni pillasin sel suvel augustis 1,5 m kõrguselt vastu ujuvkail olevat betoondekki, telefoni klaaskorpusest eraldus märkimisväärselt kilde aga õnneks tagumisest poolest ja servast, sealt lendas see kaarega merevette, vajus 3 m sügavusele merepõhja kust ma selle pool tundi hiljem kätte sain kui olin välja mõelnud kuidas mudases vees hommikupimeduses ühildada vabasukeldumist mere põhjas roomamisega. Telefon oli siis kui pinnale jõudsin töökorras ja on seda siiani, seekord pole viitsinud isegi korpust vahetada, ilmselt teen pragunenud osadele miski spets disaini epo vaiguga vms ükskord...

Sellise töökindlusega piiroludes, nagu on keskmine olmeelektroonika, mängiks maailmas lennuväljade lähedal surnuaedadel matuseorkester igapäevaselt, kui üks või teine kotkas mingi vimka tõttu alla sajab.

Näiteks F-16 puhul on õnnetuste arv (sh inimfaktori põhjustatud) ühekohaline arv 100 000 lennutunni kohta, see asi on ikka tohutu töökindlusega.
Sõiduauto puhul tähendaks see keskmiselt 1 rike 1,5 miljoni km läbisõidu peale, mille tagajärjel sõidab auto kraavi või jääb seisma.
Selline töökindlus jääb tänapäeva sõiduauto puhul kaugeks unistuseks.

Kapten Trumm kirjutas:Sellise töökindlusega piiroludes, nagu on keskmine olmeelektroonika, mängiks maailmas lennuväljade lähedal surnuaedadel matuseorkester igapäevaselt, kui üks või teine kotkas mingi vimka tõttu alla sajab.

Näiteks F-16 puhul on õnnetuste arv (sh inimfaktori põhjustatud) ühekohaline arv 100 000 lennutunni kohta, see asi on ikka tohutu töökindlusega.
Sõiduauto puhul tähendaks see keskmiselt 1 rike 1,5 miljoni km läbisõidu peale, mille tagajärjel sõidab auto kraavi või jääb seisma.
Selline töökindlus jääb tänapäeva sõiduauto puhul kaugeks unistuseks.

Sry ma olen oma elus umbes 1 miljoni maha sõitnud, ja kogu selle aja peale pole olnud ühtegi elektroonika riket mille tagajärjel oleks seisma jäänud - mehaanika omasid aga küllaga.

Ok, valetasin. Tuli meelde et üleeelmisel autol tulid hiired talvel ja närisid automaatkasti pealt juhtmed sedavõrd katki et kast jooksis kokku.

Xender kirjutas:... tänapäeva robottolmuimeja juhtimissüsteemid võivad olla keerulisemad kui enamikel rakettidel. See mis sensorist info tuleb, on juba tehnika küsimus.
...

Ma väga respekteerin sinu kogemusi elektroonikatööstusest, kus mis puudutab antud võrdlust, siis siin paned sa puusse.
1. Enamik robottolmuimejaid (ma ei räägi tippmudelitest) töötava põhimõttel "leidsid takistuse, pööra juhuslik arv kraade juhuslikus suunas." Pööramiste, koguläbisõidu ja kulutatud aja põhjal arvutatakse, et kas peab veel koristama, või peaks juba aitama. See elektroonika ei ole eriti keeruline.
2. Raketid ei tee keeruliseks mitte elektroonika, vaid see, et neil puudub pärast välja laskmist kindel referentspunkt (tolmuimeja toetub alati põrandale ja lähtub eeldusest, et see on horistonaalis). Rakett ei tea tõsikindlalt, kus on üleval, kus all ja see teadmine on raketi juhtimiseks vajalik.
3. Raketi suure kiiruse tõttu on vajalik leida optimaalne kiirus sensoorsetele andmetele reageerimiseks, et ei reageeritaks üle, ega alla. Erinevate andurite andmete ühitamiseks kasutatakse päris keerukat matemaatikat. Kalmani filter (https://en.wikipedia.org/wiki/Kalman_filter) oli vanasti kasutusel. Ma ei tea, mis nüüd.
4. Trumm juba mainis ülekoormust, kasutades liiga väikeseid numbreid. Raketi kõige suurem kiirendus toimub ikkagi stardil ja see jääb reelgina 30-50g vahemikku
5. Arvutuste muundamine tegelikuks liikumiseks ei ole niisama lihtne, kuna see vajab energiat. Rakettidel on oluliseks nõudeks "log-like storage". Lisaks peavad aktuaatorid töötama sama amplituudiga nii -20 kui ka +20G juures välistemperatuuridel +50 kuni -70C
6. ÕT rakett peab suutma eristada tegelikku sihtmärki pettevahenditest

Lisaks on veel terve hulk tegureid (vibratsioon näiteks), mis muudavad raketi ehitamise keerukamaks, kui asjasse süüvimata tundub.

Kapten Trumm kirjutas:Sõiduauto puhul tähendaks see keskmiselt 1 rike 1,5 miljoni km läbisõidu peale, mille tagajärjel sõidab auto kraavi või jääb seisma.
Selline töökindlus jääb tänapäeva sõiduauto puhul kaugeks unistuseks.

Autod ei saa ka sellist hooldust ja hoolitsust nagu lennukid. Kui ka autodel iga teatud aja tagant juppe vahetatakse, hooldatakse, silitatakse, siis sõidavad ka need ilma riketeta pikalt. Lisaks on rikke olemus lennukil ja autol on teine teisel pool galaktikat. Peaksid ju seda teadma?