Militaartehnilised kurioosumid...
- desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
Ehk siis efektiivsem olnuks see rannakindlustustes: Selline mürsk oleks vist viimse kui liitlaste laeva pooleks viilutanud.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
- desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
Jah, otsesihtimisega.Soobel kirjutas:Ehk siis efektiivsem olnuks see rannakindlustustes: Selline mürsk oleks vist viimse kui liitlaste laeva pooleks viilutanud.
Kuid siis poleks sobinud Dora laskekiirus - Näiteks meie Peeter Suure merekindluse suurtükid pidid tabama vastast, oma tuld esimese lasu järgi korrigeerides. Kui aga laskude intervall on paarkümmend minutit - siis oleks see liikuva sihtmärgi suunas ju täiesti mõtetu.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Väike video mobiiltelefon-püstolist.
Mis nüüd küll militaartehnika - kuid pauku teeb ikke...
http://de.fishki.net/picsw/102007/16/video/cell_gun.wmv
Mis nüüd küll militaartehnika - kuid pauku teeb ikke...
http://de.fishki.net/picsw/102007/16/video/cell_gun.wmv
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Teema algupoolel oli jutt vene T-35 ja suht kehvapoolseks hinnati teda. Mina sellega kohe kindlasti nõustuda ei saa. Tegu oli ju ikkagi esimese rasketankiga maailmas. Teised ei olnud selle peale veel mõelnudki aga venelastel oli see juba olemas. Esimeselt vasikalt ei saagi ju nõuda, et ta perfektne oleks. T-35 ehitamiselt saadud kogemused kasutati ju ära. Ja ütleme kui 5-6 T-35 oleks näiteks 35 aastal Narva poolt Tallinna poole veerema saadetud, ma ei kujuta ette mis jõuga need kinni oleks peetud. Ootamatu dessandiga oleks tulnud Narva raudteesild ära võtta ja sellest oleksid nad vist üle veerenud küll.
-
- Liige
- Postitusi: 148
- Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
- Asukoht: Lõuna-Eesti
- Kontakt:
Alkar kirjutas:
Nõukogude T-35 aga valmistati inglaste Vickers A1E1 Independent eeskujul. Sel 1925 aastal (mõnedel andmetel aasta hiljem) valminud tankil oli 5 torni, millest ühes asus 47 mm kahur ja ülejäänutes kuulipildujad. Inglased masinat relvastusse ei võtnud, aga see oli eeskujuks teistes riikides loodud mitmetornilistele tankidele ja neid ikka oli mõnijagu. Pilt kõnealusest:
Rasketankid olid loomulikult juba mõnda aega enne T-35 olemas, kas või ilmasõjaaegsed Mark tüüpi masinad. Esimese maailmasõja lõpupoole loodi Prantsusmaal ligi 70 tonnine kahetorniline rasketank 2C. Masina eesotsas asus torn 75 mm kahuriga ja tagaosas torn kuulipildujaga (oli ka variante teistsuguse relvastusega). 1923 aastaks valmistati 10 tanki 2C. Vist kõik need õhiti prantslaste endi poolt II MS algupoolel otse raudteeplatvormidel.Teema algupoolel oli jutt vene T-35 ja suht kehvapoolseks hinnati teda. Mina sellega kohe kindlasti nõustuda ei saa. Tegu oli ju ikkagi esimese rasketankiga maailmas. Teised ei olnud selle peale veel mõelnudki aga venelastel oli see juba olemas.
Nõukogude T-35 aga valmistati inglaste Vickers A1E1 Independent eeskujul. Sel 1925 aastal (mõnedel andmetel aasta hiljem) valminud tankil oli 5 torni, millest ühes asus 47 mm kahur ja ülejäänutes kuulipildujad. Inglased masinat relvastusse ei võtnud, aga see oli eeskujuks teistes riikides loodud mitmetornilistele tankidele ja neid ikka oli mõnijagu. Pilt kõnealusest:
Eks ta kipub üldine tendents olema, et hiiglaslikel sõjamasinatel pole kunagi eriti edu olnud.
Ju vist on nende ehitamise kulukus ja kogemuse puudumine siin põhirolli mänginud.
Aga muidugi ka see, et supermonstrum on meelismärklauaks vastasele.
Dora ei tabanud sihtmärke, Tirpitz ja Bismarck ehitati vaid brittidele märklauaks, T35 oli võrreldes T28-ga ilmselt ülearu kallis – aga nõuk juhtidele avaldas ilmselt rohkem muljet kogus kui „suurus”...jne.
Ju vist on nende ehitamise kulukus ja kogemuse puudumine siin põhirolli mänginud.
Aga muidugi ka see, et supermonstrum on meelismärklauaks vastasele.
Dora ei tabanud sihtmärke, Tirpitz ja Bismarck ehitati vaid brittidele märklauaks, T35 oli võrreldes T28-ga ilmselt ülearu kallis – aga nõuk juhtidele avaldas ilmselt rohkem muljet kogus kui „suurus”...jne.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2040
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Pigem oleks nad ise seisma jäänud ilma suurtükkide, lennukipommide ja tankitõrjekraavideta.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Siinkohal on tegemist psühholoogiliselt mõistetava eksitusega. Kirjeldades T-35 kui "rasketanki" arvatakse, et selle soomus oli ka ülipaks, see aga on täielik eksitus! Kogu T-35 korpus valmistati esialgu 20-mm soomusterasest, alates 1937.aastast suurendati seda 23-mm-ni. Seega oleks see "rasketank" kerge saak igale tolleaegsele 37-mm või isegi veelgi väiksemakaliibrilisele tankitõrjesuurtükile! Nii et need Alkari kirjeldatud 5-6 T-35 "rasketanki" oleksid saanud roomata ainult esimese tankitõrjesuurtükiväe positsioonini. T-35 kaalu (algul 50t, pärast 1937.aastat 55t) ajas suureks just tohutu suur kere ja paljude tornide olemasolu, mitte aga soomuse paksus.Alkar kirjutas:Teema algupoolel oli jutt vene T-35 ja suht kehvapoolseks hinnati teda. Mina sellega kohe kindlasti nõustuda ei saa. Tegu oli ju ikkagi esimese rasketankiga maailmas. Teised ei olnud selle peale veel mõelnudki aga venelastel oli see juba olemas. Esimeselt vasikalt ei saagi ju nõuda, et ta perfektne oleks. T-35 ehitamiselt saadud kogemused kasutati ju ära. Ja ütleme kui 5-6 T-35 oleks näiteks 35 aastal Narva poolt Tallinna poole veerema saadetud, ma ei kujuta ette mis jõuga need kinni oleks peetud. Ootamatu dessandiga oleks tulnud Narva raudteesild ära võtta ja sellest oleksid nad vist üle veerenud küll.
http://armor.kiev.ua/Tanks/BeforeWWII/T35/t35_2.html
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Sõda on alati tekitanud kuulujutte. Siinkohal toon ära ühe 14.juunil 1940.a Šveitsi ajalehes avaldatud artikli:
Nii et vaat milles peitus 1940.aastal Läänerindel sakslaste edu saladus: 25 meetrit pikkustes ja 5,5 meetri laiustes supertankides, millest kimasid välja mootorrattad!
Nii et vaat milles peitus 1940.aastal Läänerindel sakslaste edu saladus: 25 meetrit pikkustes ja 5,5 meetri laiustes supertankides, millest kimasid välja mootorrattad!
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 39 külalist