Tankid ja likuvad suurtükid?

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Kasutaja avatar
Juhan
Liige
Postitusi: 185
Liitunud: 21 Nov, 2006 13:08
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Tankid ja likuvad suurtükid?

Postitus Postitas Juhan »

Tervist,

Sirvisin nimelt erinevaid foorumeid ja veebilehekülgi, kus oli informatsiooni tankide ja suurtükkide ja muu sellise tehnika kohta.
Ent mul tekkis küsimus:

Mille poolest erinevad tegelikult tank ja liikursuurtükk?
Näiteks sakslaste Panzer IV ja StuG IV. On ju mõlemal kahur, roomikud, torn, kuulipilduja jne...
Ehk oskab keegi võhikut aidata? :)
Meie reliikvia on vabadus!
Meie reliikvia on au!
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Näiteks sakslaste Panzer IV ja StuG IV. On ju mõlemal kahur, roomikud, torn, ...

Vaata pilte ja mõtle - ehk tuled ise selle peale?

o
marksman
Liige
Postitusi: 605
Liitunud: 15 Nov, 2005 15:58
Asukoht: kaardilt sa seda kohta ei leia;)
Kontakt:

Postitus Postitas marksman »

tanki ja iseliikuva vahe siiski nende kasutamises. ja Stug`i "torn" see pole keeratav, kui lähemalt vaatad. ehk sis kui tank saab enda ümber 360` tuld anda nii, et kere on paigal, siis Stug peab kogu täiega end keerama. kahuri liikuvus külgedele oli ise suht väike. tänapäevastel iseliikuvatel (2s1/2s3 jne) on juba ka torn pöörama pandud. kuid võrreldes tankidega nad vähesoomustatud ja kasutamine pole päris see, mis Stugidel.
Kasutaja avatar
Würger 190G
Liige
Postitusi: 2039
Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas Würger 190G »

Aga mis asi see siis on selliset loogikast lähtudest? Rootslased arvavad, et ikka TANK: Strv 103 aka Strv S

http://www.youtube.com/watch?v=4uxzDq8IpjI&NR
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

tanki ja iseliikuva vahe siiski nende kasutamises. ja Stug`i "torn" see pole keeratav, kui lähemalt vaatad. ehk sis kui tank saab enda ümber 360` tuld anda nii, et kere on paigal, siis Stug peab kogu täiega end keerama. kahuri liikuvus külgedele oli ise suht väike. tänapäevastel iseliikuvatel (2s1/2s3 jne) on juba ka torn pöörama pandud. kuid võrreldes tankidega nad vähesoomustatud ja kasutamine pole päris see, mis Stugidel.
Mis asjad on siis näiteks Jagdtiger ja Jagdpanzer?
Niipalju kui mina tean olid nad mõeldud tankide hävitamiseks, kuid mille alla neid liigitada?
Eriti esimest, kui vaadata soomuse paksust jne... siis minule meenutab ta küll tanki.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
fossiil
Liige
Postitusi: 3553
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Tervist.

Siin on põhijoontes tanki ja liikursuurtüki erinevused juba äragi toodud, aga veidi võib ju juttu veeretada :wink:
Tank on võimalikult mobiilne ja võimalikult tugevalt soomustatud lahingumasin, mis on lahingus ette nähtud mitmesuguste sihtmärkide hävitamiseks, iseloomulikus tunnuseks on pöörlev torn, mis võimaldab tulistada kogu 360 kraadi ulatuses. Kui tank on eesliini lahingumasin, siis liikursuurtükk reeglina teise liini oma.
Liikursuurtükk on, nagu nimigi ütleb, eelkõige SUURTÜKK, mille lafett on mobiilsuse suurendamiseks monteeritud roomikutega veermikule. Kuna suurtükkidel, kui sellistel, on mitmeid alaliike (nt. kahurid - lauge tulistamistrajektooriga suurtükid, mõeldud rohkem otsesihtimisega tulistamiseks, haubitsad - reeglina kõrge tulistamistrajektooriga suurtükid, võimaldavad tabada ka erinevate pinnavormide taha varjunud vastast, j.n.e.), siis jagunevad ka liikursuurtükid vastavalt nende ülesannetele.
Seetõttu kohtabki liikursuurtükkide üldnime all nii palju erinevaid nimetusi, mis võib alguses segadust tekitada :wink: Nii et kõik need ründesuurtükid - kahurid, - haubitsad, tankihävitajad, iseliikuvad õhutõrjekahurid ja mida veel, käivad ühe koondnime - liikursuurtükid - alla.
Selle rootslaste Stritsvageni üle käib minuteada vaidlus siiamaani.. 8) , kõik teised ütlevad et ei ole tank, on liikursuurtükk, aga rootslased ütlevad et ON KÜLL TANK... vaat sedasi...

Urmas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Stridswagen on kõige tüüpilisem Jagdpanzer ehk tankide hävitamiseks mõeldud liikursuurtükk. Jagdpanzer erineb tavalisest kaudtule andmiseks mõeldud liikursuurtükist (nt venelaste Gvozdikad-Akatsiad) selle poolest, et ta on toeka soomusega ja ta on ette nähtud otsetule andmiseks - kahur ei kerkigi nii kõrgele, et kaudtuld anna.

Tankiga teeb seda sarnaseks see, et sihtur kontrollib masina liigutamisega kahuri asendit, tavalisel liikursuutükil tuleb seda teha nii sihturil kui juhil. Nt kahutrit üles-alla liigutatakse seal masina esiosa-tagaosa tõstmise-langetamisega.

Aga mille jaoks oli ette nähtud venelaste SU-100?
fossiil
Liige
Postitusi: 3553
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Nojah, veidi ehk teeb sarnaseks, aga kui nüüd kujutada ette järgnevat situatsiooni: mingil ajahetkel on vaja minna rünnakule mööda keerulise reljeefiga maastikku, kus esinevad ka suhteliselt suured kivirahnud, liikuda võimalikult kiiresti ja samal ajal liikumise pealt hävitada 3-4 sihtmärki, mis võivad jääda iga masina jaoks nii 40 kraadisesse laskesektorisse (seda paremal juhul). Ei kujuta nagu hästi ette, kuidas see võiks välja näha - masinad kimavad mööda takistusriba ja teevad iga märgi suunas sihtimiseks hirmsaid jänesehaake :lol: Kuid seisma jääda ja siis tuld anda mingil põhjusel võimalus puudub.. Tanki jaoks ei tekita selline ülesanne mingit probleemi - pöörad torni kuhu vaja ja põrutad järgemööda, aga vaene stritsukas.., ei taha kohe mõeldagi :wink: Kuigi võimalik et rootslased on ka selliseks puhuks midagi kavalat välja mõelnud, ma lihtsalt ei ole kaasaegse tehnikaga eriti kursis.

Kuid venelaste SU-100: kõik algas pahadest saksa poistest, kes trügisid Tiigrite ja Pantritega laiama, aga venelastel ei olnud neid lihtsalt millegagi rajalt maha võtta, siis tehti suure kiiruga valmis SU-85, mis oligi mõeldud just sellise ülesande täitmiseks. Kuid 85 mm kahur jäi veidi lahjaks, tegelikult oli ta seda juba päris alguses, aga kohe ei olnud sobivat 100 mm artsüsteemi olemas, muidu oleks IS-2 -st ka võib olla et üsna hea massin tulnud.
Nii et SU-100 oli algusest peale mõeldud tankihävitajaks, suureks plussiks on suudmepiduri puudumine, seega masin ei demaskeeri end iga lasuga.

Urmas.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas EOD »

"aga kohe ei olnud sobivat 100 mm artsüsteemi olemas, muidu oleks IS-2 -st ka võib olla et üsna hea massin tulnud".
Oli olemas küll, kuid mereväes. Koguni mitu süsteemi oli, alates 100 mm/50 "Minizini"- st kuni 100 mm/70 CM-5- ni. Probleem oli aga maa- ja mereväe igipõlises omavahelises jagelemises, mistõttu sobiva meresuurtüki tankidele ja liikursuurtükkidele paigaldamne venis. Lõpuks ikka selleni jõuti.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Stridsvagn-103 on väga omapärane tank, kus ei saa esineda koostööd juhi sihturi vahel, sest neid lihtsalt ei ole, juht/sihtur on sama inimene, lisaks võib neid samu ülesandeid täita ka komandör.Nii, et põhimõtteliselt saaks tankiga sõita ja tulistada ka üks mees, kahe mehega on see masin juba täis lahinguvõimeline, sest kolmas meeskonnaliige ei tee suurt midagi, vaid on nö prantsasliku lähenemise esindaja lahingus, tema ülesandeks on tankiga tagurdada.

Stridsvagn-103 on laialdaselt testitud, ja masin on vähemalt teoreetiliselt võrreldav või isegi parem kui teised omaajastu tankid (kuni 80-nendate keskpaigani).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Fossiil, Stridswagen ei olegi mõeldud käigult tulistama, sellel pole ju stabiliseeritud kahuritki. Tema kasutusampluaa on tulla metsasel maastikul kohale, nt maantee äärde mõnele "valitsevale kõrgendikule", kus on oodata läbimurret, kaevata end ise kahuritoruni maa sisse ja põrutada siis pealetuleva kolonni pihta. Kuna ta on maa sees ja meeskond+moon tagaotsas+madal profiil, siis selle välja kõrvetamine on tükk tegemist.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Mina liigitaks saksa liikurid sedasi, et Jagdpanzer-id (ja Panzerjäger-id) tankitõrjetankideks ja Sturmgeschütz-id ründesuurtükkideks. Suurtükiväerelvad-liikursuurtükid siis Artillerie-Selbsfahrlafetten.

Liikursuurtüki ja tanki esmane vahe on tänapäeval otstarbes.
Tank on valmistatud täpse otsetule andmiseks ja lahingtus osalemiseks. Sellest ka vastavad parameetrid (hea kaitse ja liikuvus, suure algkiirusega, hea täpsusega ja läbistusvõimega stabiliseeritud pearelv). Üldiselt peaks tankil puuduma panoraamsihik, tõstenurga ja suuna mehhanismi/skaala täpsuse kohta ei oskagi hetkel pajatada.
Liikursuurtükkide tähtsaimaks osaks on suure laskekaugusega ja tugevatoimelise moonaga haubits, mis on mõeldud toetusrelvana. Ülejäänu on loodud seda omakorda toetama niivõrd-kuivõrd. Meeskonnale on loodud suurem ruum suurtüki teenindamiseks ja moona hoiustamiseks. See teeb märgatavalt suuremaks ka liikursuurtüki silueti ja kaalu (ning hinna) vähendamise huvides on sageli soomuse paksust vähendatud. Liikursuurtükk ei vaja ka jõulist torniliigutamismehhanismi, kuid tähtis on siiski süsteemide ja mehhanismide täpsus ja vastupidavus. Asi, mis mõlemale oluline, on läbivus.

Selle rotsade imeriista liigitaks ikkagi tankitõrjetankiks nagu seda on ka sakslaste Jagdpanzer Jaguar, mis nüüdseks minuteada pinsile saadetud. "Õige tank" on ikkagi idee poolest ründerelv ja ta peab olema lahingus universaalne - võimeline nii pealetungi, kui kaitset lahingurivistuses kaasa tegema.
fossiil
Liige
Postitusi: 3553
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

No kena ju, tänud info eest! Nii et mingist "tankiks olemisest" ikka juttu teha ei saa, igas mõttes liikursuurtükk. Aga see selleks, mind see modern eriti ei eruta ka tegelikult, mässaku, aga ilma minuta.. :wink: Kuigi masina kontseptsioon on muidugi väga intrigeeriv.

Mis aga puutub sellesse muinakasse, et :
"...Oli olemas küll, kuid mereväes. Koguni mitu süsteemi oli, alates 100 mm/50 "Minizini"- st kuni 100 mm/70 CM-5- ni. Probleem oli aga maa- ja mereväe igipõlises omavahelises jagelemises, mistõttu sobiva meresuurtüki tankidele ja liikursuurtükkidele paigaldamne venis...."

siis ei oska öelda, kustkohast see võiks pärit olla. Ühes asjalikumas väljaandes IS tankide kohta - "Tanki IS" ja "Tanki IS v bojah" - kirjeldatakse antud hetke olukorda üsna täpselt, panen veidi vabas vormis tõlget:

"...alternatiivi 122 mm kahurile antud perioodil ei olnud, kuna 107 mm kahur oli juba mõni aeg tagasi seeriatootmisest maha võetud ning 100 mm kahur eksisteeris ainult mereväe õhutõrjevariandis, millele ei olnud soomustläbistavaid mürske..."

Aga see peaks juba niigi selge olema, et mis kasu oleks tankikahurist ilma soomustläbistavate mürskudeta, mereväelase jonnakus (kui seda olekski olnud) on selle kõrval köömes, mille eriosakonna mehed oleks kiiresti likvideerinud :wink:
Nii et antud momendil ei jäänud muud üle, kui võtta kasutusele A-19 ja kohandada see tankikahuriks, kuna seda oli vaja kohe, 100 mm variant ilmus SU-100 -le küll, aga alles 1944 a. septembris, selleks ajaks oli IS-2 juba üle poole aasta toimetanud ja juba esimest korda moderniseeritudki.

Urmas.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Rootslased ise nimetasid oma masinat tankiks ja oma soomuskaitse ja ja mõõtmetepoolest ta seda ka on, ilmselt sobib siiski suurepäraselt ka tankitõrjetanki nimetus.Kuigi meeskonna arvu ja omaduste poolest sobiks vast ka nimetus "iseliikuvtankitorn"
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas EOD »

Ei olnud 100 mm mereväes sugugi vaid õhutõrjeks. Ristlejal "Kirov" oli 6 mitmeotstarbelist (DP) 100 mm kahurit.
D (“Dekabrist”)- klassi allveelaeval oli see peakaliibriks, õhutõrjeks oli 45 mm-ne. Samad kaliibrid L ("Leninets")- klassi allveelaeval. P ("Pravda")- klassil oli 100 mm kahureid kaks. S ("Srednjaja")- klassil üks.
Suurtükipaatidel "Moskva" ja "Lahta" oli 100 mm peakaliibriks.
Kõik eelpoolnimetatud näited on Balti mere laevastikust. Muudes laevastikes oli ka teisi selle kaliibriga relvastatud laevu.
Kuna peakaliibri- ja mitmeotstarbelised kahurid on mõeldud laevade ja kaldaobjektidega võitlemiseks, siis soomustläbistav moon kuulus kindlasti lahingukomplekti.
Eriosakonna meeste võimul olid ka piirid. Selles ringkonnas, kus otsuseid vastu võeti, oli tähtsam, kuidas keegi Isakesega läbi sai ja palju tal rivaalide kohta komprat oli.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist