Lühistardi ja maandumise demonstratsioon - pöörake tähelepanu vahemaade pikkudele. Ütleks, et suure noolsusega fikstiivaga lennuki jaoks lausa erakondne
http://www.youtube.com/watch?v=Gx0wwzpL ... ed&search=
Pidurdusjooksul suunatakse mootor veojõud ettepoole, pidurdusest on lennukil lausa nina vastu maad.
SAAB J37 Viggen
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 232
- Liitunud: 20 Jaan, 2006 14:06
- Kontakt:
kui ma nüüd ei eksi siis peaks üks SAAB JA 37 Viggen olema tartus lennundus muuseumis. Lennuk ise lendas tarusse ja võeti lahti ning viidi lennundus muuseumi
lugemis ja vaatmis materjali http://www.lennundusmuuseum.ee/page.php ... ategory=17
lugemis ja vaatmis materjali http://www.lennundusmuuseum.ee/page.php ... ategory=17
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Viggen on teadaolevalt ainus kuivamaaaeroplaan, millel on kokkumurtav saba. Pildil angaaris võib seda näha. Seda tehti omal ajal põhjusel, et lennuk pidi mahtuma vanadesse Drakeni angaaridesse, mis olid ülimalt madalad.
Kui võrrelda Tartus oleva kabiini sisustust teise sama aja vene lennumasinatega, mis seal on (MiG-21MF, MiG-23MLD ja Su-22M3), siis nende omade kabiini vaatamise järel Viggeni omasse kiigates tekib tunne, nagu istuksid Feliks-mehhaanilise arvuti tagant Pentium III taha.
Tartu omal on kahjuks mootor eemaldatud, kuid see reverseerimise süsteem on täiesti olemas.
Gripenile sellist süsteemi aga panna ei saa, sest lennuk on liiga väike, Viggenil lõpeb mootor ju poole saba all ära. Videotel vaadates tundub Gripeni pidurdusmaa siiski pikem, vähemalt ilma pidurduslangevarjuta. Vajatava raja pikkuse määrabki pidurdusjooks, kuna see on tavaliselt 1,5-2 korda hoojooksust pikem.
Kui võrrelda Tartus oleva kabiini sisustust teise sama aja vene lennumasinatega, mis seal on (MiG-21MF, MiG-23MLD ja Su-22M3), siis nende omade kabiini vaatamise järel Viggeni omasse kiigates tekib tunne, nagu istuksid Feliks-mehhaanilise arvuti tagant Pentium III taha.
Tartu omal on kahjuks mootor eemaldatud, kuid see reverseerimise süsteem on täiesti olemas.
Gripenile sellist süsteemi aga panna ei saa, sest lennuk on liiga väike, Viggenil lõpeb mootor ju poole saba all ära. Videotel vaadates tundub Gripeni pidurdusmaa siiski pikem, vähemalt ilma pidurduslangevarjuta. Vajatava raja pikkuse määrabki pidurdusjooks, kuna see on tavaliselt 1,5-2 korda hoojooksust pikem.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist