Eesti ostab õhutõrjesüsteemi

[Xender]

Selles osas ma oleks siin kusagil kahe vahel.

Meie ilma arvestades (udu, vihm, pimedus) ning metsa ja muud - ilmselgelt on lennukil endal raskem sihtmärke avastada kui süürias- lisaks pole ma väga kindel, palju venelastel seda ägedat relvastust üldse on.

Kuid see ei tähenda, et Mistral oleks efektiivne tõrje ründelennuväe vastu. Heal juhul tagab selle, et nad väga ülbeks ei lähe ning mõned episoodilised võidud.

Pmt on meil ikkagi vaja rakette mis võtaks 8 km + kõrgust välja, et mingitki käegakatsutavamat kaitset saada SU25 vastu.

Eks enam vähem NASAMs või SPYDERi poole tuleb nagunii kiigata

[Kapten Trumm]

Mistrali ainus probleem on mitte eriti õnnestunud paigutamine masinale, mis kinnisel maastikul piirab selle kasutuse lagendate alade/kõrgemate maastikupunktidega, mis muudab selle lennurünnakute sihtmärgiks. Tuleks kasutada sellist ülestõstetavat alust nagu soomlased Stingeri puhul kasutavad, kus rakett koos laskjaga tõstetakse puulatvade kõrgusele - kust avaneb ka metsaoludes suurepärane vaade ja lai laskesektor.

Mistrali TTA-s ei näe (esialgu) probleemi.

Gefest on vägev asi....lollmoonaga suurte pindalamärkide tabamiseks (nagu baasid, suured laod ja paiknemised). Punktmärkide tabamiseks kõrgusel, kust venelased seda kasutavad...kasutu laskemoona raiskamine.

Loomulikult on Su-25 võimalik kasutada pommitajana ja pillata GPS moona 6 km kõrguselt. Enne peab muidugi sihtmärgi asukoht teada olema. Samas on Su-25 loodud just tegutsemiseks madalal, kust on väikesi maskeeritud märke ka näha.

Muidu, kes usub vene lennukite imeomadustesse, minge istuge mõne kabiinis korra. Vaadake, mille on seal vaateväli ja kui palju/vähe sealt piloot näeb.

Pmt on meil ikkagi vaja rakette mis võtaks 8 km + kõrgust välja, et mingitki käegakatsutavamat kaitset saada SU25 vastu.

Su-25 EI tegutse 8 km kõrgusel. Tegutsevad ainult pokasuhhamissioonil Süürias (musta töö madalal teevad ära SAAF lennukid, suurte kaotuste hinnaga). Selleks, et meie maastikul midagi teha või näha, peab ta laskuma madalale. Vene lennukid tegutsevad Süürias kõrgusel 6+ km ja seepärast, et ei tuleks rohkeid kaotusi, mis madalal vältimatud on.

[paalberg]

Süüria õhuväel oli Süüria sõjas sekundaarne roll, põhitöö tegid seal ära VF lennukid. Su-25 hakkas tänu Stingeritele kõrgemalt lendama juba Afganistanis.

In late 1986/early 1987, owing to the sharp increase in losses and heavy damage following the mass deployment of the new and much more lethal General Dynamics FIM-92 Stinger SAM, a set of new recommendations was issued in an effort to reduce the vulnerability of the attack aircraft. For instance, strikes now had to be mounted in sections of four to eight Su-25s, the four-aircraft group being preferred whenever possible. Pilots were also advised to proceed to the target area at between 19,700 ft and 21,300 ft, after which attack runs were to be undertaken singly, with 15-second intervals between the aircraft. Only one run was to be made, rolling in to attack directly (i.e. without previously orbiting over the target) from the direction of the sun wherever possible. The attack runs of the succeeding aircraft in the group had to be conducted from different directions, with offsets of 15 to 20 degrees between the attack headings. Attack runs had to be made in a 45- to 60-degree dive, and in manual sighting mode only. Bombs were to be dropped at between 19,700 ft and 13,100 ft above the ground, with a hard deck (i.e. the minimum altitude at the lowest point of the dive, when the pilot levelled off, before starting the climb-out) limit set at 11,480 ft. Upon the release of ordnance, flares had to be pumped out until a height of 19,700 ft was attained. Upon initiating pull-out, a climb angle of between 25 and 30 degrees was recommended. Whilst climbing for height the aircraft was to fly in a zig-zag pattern, the pilot yanking 45 degrees left and right while rolling through 50 to 60 degrees.

The introduction of the Stinger SAM system with longer reach and a jam-resistant seeker caused a sharp increase in the initial attack altitude to 21,450 ft. This later reached 29,700 ft when attacking targets in the mountains, thus giving pilots sufficient height above the terrain to pull up and climb away after delivering their ordnance without having to worry about being hit by SAMs. For operations in areas with a high Stinger risk the strike packages mainly comprised Su-25s grouped in one or two four-aircraft flights. The diving attack runs saw the aircraft rolling in one after another at 15-second intervals, and only one attack run was made, usually from up-sun, with heading differences of 15 to 20 degrees between individual aircraft. The diving angles in these high-altitude attacks were between 45 and 50 degrees, bomb release and rocket launches being made between 14,800 ft and 16,500 ft above the terrain. The hard-deck limit was set at 11,500 ft. Flares were pumped from the moment of releasing the ordnance until reaching a safe altitude of around 19,800 ft above the terrain. In this way the SAM threat was effectively neutralised.

And when Su-25 pilots were ordered to perform 70-degree diving attacks the initial altitude from which to start roll-in was increased to 29,700 ft, with bomb release at 21,300 ft to 23,000 ft. The altitude loss after pulling out from the dive ensured that the lowest trajectory point while levelling out remained above 14,760 ft. In the steep dive the Su-25’s speed easily reached, and often exceeded, the design limitation of 620 mph.

As the enemy began setting up ambushes high in the mountains the Stingers’ reach increased to 21,300 ft. That is why we were ordered to fly to and from the target areas at a cruising altitude of up to 26,200 ft.

[Kapten Trumm]

Läheb ja uurib iseseisvalt netist, millal algas Süüria kodusõda ja millal alustas VF lennuvägi seal aktiivset osalemist.

Kaotuste nimekiri Süürias
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_a ... _civil_war

5 km kõrguse alampiir muudab Su-25 või Su-17 taolise lennuki efekti nullilähedaseks, kui tegu pole just asula vaippommitamisega.

[gooligan]

Sellised SU25 võiks Eesti kohal süüdimatult kärutada vaid siis, kui meid ei kaitseks NATO vihmavari.
Taevalaotuses luusivate F-35 ja F-22 taustal ei tuleks isegi venelastel isu oma Su'sid enesetapumissioonile saata.
Ses suhtes võrdlus Süüriaga päris ei päde, sest sealsete opositsioonivägede õhutõrjevõimekus oli nullilähedane ning ise nad lennuvahendeid ei omanud.

[Xender]

Su-25 EI tegutse 8 km kõrgusel. Tegutsevad ainult pokasuhhamissioonil Süürias (musta töö madalal teevad ära SAAF lennukid, suurte kaotuste hinnaga). Selleks, et meie maastikul midagi teha või näha, peab ta laskuma madalale. Vene lennukid tegutsevad Süürias kõrgusel 6+ km ja seepärast, et ei tuleks rohkeid kaotusi, mis madalal vältimatud on.

Efektiivne tõrje tähendab vast ikka seda, et masinat on võimalik ohustada ka siis kui ta pole ründekursil ning ei kasuta veidi kaasaegsemat relvastust.

Lisaks peale SU 25 on venelastel ka SU 34, mille arv ka vaikselt kasvab.

Ühesõnaga ma jääks ikka selle juurde, et kindlat ja adekvaatset kaitset pakub mistral ikka rohkem kopterite eest ning vahel on võimalus ka mõni liiga ülbeks läinud Su 25 maha tõmmata. Kuid sellega see piirdub.

[Kapten Trumm]

Ma ei arvagi, et me peaks Mistraliga piirduma, aga sellist kelbast pole siia mõtet produtseerida, et "Süüria kogemuse näitel" Mistral ründelennuki vastu ei toimi.

Selline jutt viitab sellele, et rääkija pole seal toimuvaga kursis.

[paalberg]

sellist kelbast pole siia mõtet produtseerida, et "Süüria kogemuse näitel" Mistral ründelennuki vastu ei toimi.

Mitu VF Su-25/24 tüüpi lennukit mässulised oma manpadsidega või türklased oma Stingeritega Süürias alla lasid? Ainult ühe ja seegi toimus piloodi eksimuse tõttu. Taktika manpadside ohu vältimiseks võeti kasutusele juba 1987. aastal, rääkimata hilisematest konfliktidest kus seda korduvalt edukalt kasutati. Kas sa tõesti usud, et VF piloodid Eesti kohal lendama hakates, hakkavad neid varasemates konfliktides omandatud kogemusi eirama, et suurendada enda lennukite kaotusi? Soovmõtlemisega tegeled või millega?

[Kapten Trumm]

Selle asemel, et tunnistada eksimust, jätkub kelbase ajamine.
Vene lennukeid ei ole eriti alla lastud põhjusel, et nad lendavad 6000 pluss kõrgusel, kuhu manpandsid ei ulatu. Süüria maastiku, kliima ja ilmaoludega on võimalik ka sealt pommitada.

Eesti oludes see võimalik pole, rääkigu Süüria kogemused mida iganes. Võib lennata ka siin 6000 kõrgusel, kuid võimalused sihtmärki leida ja seda tabada langevad siis päris olematuks.

Gefestiga kindlasti saaks - aga sihtmärk peab olema siis vähemalt jalgpallistaadioni suurune. GPS pole alati usaldusväärne, INS eksimus tunnise lennuga on juba 1 km pluss, vabalangevate pommide hajuvus kasvab iga kilomeetri kõrgusega koledasti jne jne.

[Lemet]

Gefestiga kindlasti saaks - aga sihtmärk peab olema siis vähemalt jalgpallistaadioni suurune

Veelkotd- Gefesti omavat modifikatsiooni SM3 on neil ju vaid paarikümne ümber. Ülejäänutel selline võimekus puudub.

[chipy]

Vene tehnika ja varustatus on loomulikult ülim. Samas olen näinud kümneid kordi ôppustel kuidas natuke rikkamate riikide esindajad käivad meil õppustel madalamal kui kilomeeter lendamas ja pomme viskamas. Teiseks vaadates ringi interneti avarustes, jääb silma SU-25 eriti madal lennulagi, loomulikult sõltub see paljuski kandamist, kuid 7km tundub ikka väga madal. A-10 kohta märgitakse selle kõrval lausa uskumatu 13km. Vaevalt siin kellegil manuaale ega diagramme on, mis kaaluga teatud kõrgustel lennuk võimeline opereerima on. Kuid kui võtta arvesse 7km ja kasulik koorem, siis Paalbergi tsiteeritud lõik, kus räägiti 30 000 jalast ei tundu kuigi kasulik silmas pidades laadungit.
Ja lõpetuseks võiks kaasfoorumlane ka nimetada mässuliste laskeseadmete arvu, et me saaks siin kōik oma subjektiivse hinnangu anda

[Xender]

Eks siin tõde ongi kusagil kahe vahel, nagu ma juba korduvalt öelnud. Loomulikult peavad venelased Eesti maastiku puhul veidi madalamale ronima kui nad süürias pidid. Lisaks veel oluline asjaolu - pilved (nimelt, süüria taevas on suuremas jaos pilvitu, mida meie puhul aga öelda ei saa).

Kuid see ei tähenda, et Mistral oleks efektiivne su 25 vastu. Tuletame meelde, et terve Afganistani sõja käigus kaotati 14 masinat 60 000 lahingulennu juures, ehk keskmiselt 4300 lahigulennu peale kaotati 1 masin.

Süürias kaotati 1 masin, ning Ukrainas kaotati 4 masinat (neist kõik kõrgemal kui oleks mistrali reaalne laskekõrgus).

Lisaks eeldab igasugune mistrali efektiivne kasutamine (isegi eeldusel, et SU25 lendab mistrali tuleulatusse)korraliku radaripilti. Kuna ta jääks sinna isegi ideaalis (meie vaatepildis) ainult hetkeks, ning kui seda hetke ära ei taba, siis pole midagi teha.

Afganistaanis oli ka näha, et vaenlase positsioone üritati ikka eemalt töödelda, et mitte jääda tule ulatusse (sellal neil stingereid polnud, kuid raskekuulipildujaid ning muid rakette oli küll). Samuti suurem osa kaotusi oli maandumisel - õhkutõusmisel. Vaevalt, et meil õnnestub kuhugi Pihkva lennuvälja ette panna oma raketid ...

Pmt oli kerge ÕT relvastuse efekt mitte SU25 ohu, vaid efektiivsuse vähendamine. Mis arvatavasti oleks ka Mistrali efekt, et suur osa laskemoonast läheks "kuhugi kõrvale".

[andrus]

Ülekontrollitavate viidete asemel selline praalimine?

Sellist asjatundmatut jama ei peaks ka nii kindlal tooni tirazeerima. [...]
Sa pead end ikka päris palju harima antud teemadel, et vaidlema asuda [...]
Selline jutt viitab sellele, et rääkija pole seal toimuvaga kursis. [...]
Selle asemel, et tunnistada eksimust, jätkub kelbase ajamine.

Kõik muu jutt tasemel: lihtsalt uskuge mind, allikaid ma teile tooma ei hakka.
Tahaks allikaid näha. Muidu selgub pärast järjekordselt, et "andmed" mingitest arvuti- või muudest mängudest või nendega samaväärsetest kohtadest.

Veelkotd- Gefesti omavat modifikatsiooni SM3 on neil ju vaid paarikümne ümber. Ülejäänutel selline võimekus puudub.

Tänaste arvude lugemise asemel tuleks hinnata võimekust tulevikus, õhutõrjesüsteemide kasutusaja jooksul?

[Lemet]

Tänaste arvude lugemise asemel tuleks hinnata võimekust tulevikus, õhutõrjesüsteemide kasutusaja jooksul?

SVP-24 Gefesti hakati välja töötama 1996 aastal. Tänaseks on varustatud paarkümmend ründelennukit Su-25 SM3. Aasta ja lennuk...

[Kapten Trumm]

Osa rahvast, kes siin allikaid vaid ühelt poolelt nõuavad, pole ilmselgelt olnud näiteks Su-20 "õhurünnaku" all. Siis teaks kui kõrgelt tuleb ja kas ta teid üldse märkab. Või neid pole termoga kopterite ja droonidega taga aetud.

See 6 km lahingukogemuse jutt läheb hapuks juba sellega, et meil on tihti pilvised ilmad (mida Süürias pole) ja sellel Su-25-l pole asju, millega läbi pilvede maad näeks (pilved algavad 100 m kõrguselt). Loomulikult võib pomme heita INS või GPS meetodil, kuid tahaks seda julget meest näha, kui ligidal on VF enda maaväed, mitte Süüria valitsusarmee. Läheb 200 m mööda (6 km kõiguselt on isegi loomulik hajuvus suurem) ja ongi omade pihta, maandumisel ootavad juba sõjaväeprokuratuuri esindajad maandumisplatsil.