K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[Kilo Tango]

...
Muidugi rohelised jäävad tihti vahele vassimisega ja vahele jäämise järel räägivad üldist juttu tehnoloogia arengust.
...

Ise, muide, jäid kah just varasemas postituses vassimisega vahele oma väidetega liitiumakude kasutuse eripärade kohta elektrautodes.

ADAC-i raporti kohta: Kõiksugu selliste üllitiste häda on sama - eeldatakse stagneeruvat akutehnoloogiat. Praktikas kasvab elektriautode akude mahtuvus üsna reipas tempos koos akude hindade alla tulemisega.

Raport, mida sa ilmselt silmas pidasid on siin: https://www.adac.de/verkehr/tanken-kraf ... imabilanz/

Teine selle raporti häda samuti tüüpiline - kui elektriautode puhul arvestatakse kuluks kogu ahel alates elektri tootmisest ja materjalide kaevandamisest kuni auto elutsükli lõpuni, siis sisepõlemismootorite puhul tekiks bensiin bensiinijaama justnagu iseenesest. Seda illustreerib nimetet raportis tõsiasi, et elektriauto CO2 jooksev kulu (lisaks valmistamise kuludele) on jaburalt kõrge - samas suurusjärgus diiselautoga, mis on sisult absurd, kuna elektri kineetiliseks liikumiseks muundamise tõhusus praktilises liikluses (eriti linnas) on kordades tõhusam. Ka on lihtsam ja energiatõhusam elektri tarnimine tootjalt tarbijani. Just viimane asjaolu (n.ö. "well to consumer efficiency") on elektri suur eelis lisaks elektrimootori absoluutsele ülekaalule igas võimalikus mõõtmes (peale jääksoojuse tootmise).

ADAC on varemgi kummaliste raportitega silma paistnud. Saksa autotööstus oli elektrifitseerumise rongist tublisti maha jäämas selle raporti koostamise ajal. Eks sealt ka see meelsus.

[Tegelane5]

Kui sa võtad kapist testri ja mõõdad ära, ahhaa, faasipigete vahe on 40 volti, siis seepeale Elektrilevisse kaevates saadetakse sind seenele - AGA mis pädevus teil on ja miks te mõõdate elektriasju ilma selleta. Enamik inimesi ei viitsi lihtsalt protsessida ja kui lambid laes enamvähem põlevad ja telekas väga ei virvenda, on neil savi - ja nii raporteeribki Elektrilevi järjest kasvavast kvaliteedist ja inimesed on lihtsalt vakka. Parimal juhul saadetakse sulle mingi kontrollija, kes tuleb tööajal (arvake, kas siis on magalakülas suur tarbimine???), kes tuvastab, et "kõik on korras".

Kui faasi ja 0 vaheliste pingete vahe on nii suur siis järelikult koormatakse mitme maja pealt ühte ja sama faasi. Miks mitte kasvõi nädal vaadata faaside pingeid ning siis ühendada oma valgustus jne ühe faasiline põhi tarbimine nö kõige kõvema faasi peale? Teoreetiliselt on ka võimalik et nö 0 mööda jookseb suurem vool kui ette nähtud, kuigi siis peaks mõni teine faasi ja 0 vaheline pinge samuti väga mööda olema.

[kraal]

Küsimus pole ainult elektriautodes, on õhk- ja maasoojuspumbad ning konditsioneerid jne.
Keegi siin eelnevalt mainis, et külmade ilmadega kütavad kaminat juurde kui vaja.

Saksa autoklubi ADAC oli just saanud maha mingi üllitisega, mida rohelised nüüd süüdistavad "sureva autotööstuse promoks".
Muidugi rohelised jäävad tihti vahele vassimisega ja vahele jäämise järel räägivad üldist juttu tehnoloogia arengust.

Ühesõnaga, probleem peale elektrivõrgu on ka mitmete metallide kätte saadavust

Nendes väidetes olen sinuga täitsa päri.
Need sõnavõtud mida "rohelised" nt Eesti ajakirjanduses esitavad on paras mula ja soovmõtlemine. Ajava mingit loba tuleviku tehnoloogiatest ja ei tea millest aga saatan peitub detailides. Paraku detailid neid ei huvita ja seda nad on ka ise väitnud.

Metallid on probleem ja uue kaevanduse tööle saamine võtab aega vähemalt 10 aastat, kui on teada kus mida kaevata.
Elektrivõrgud on ka suur probleem, sest tarbimine suureneb piirkondades kus ei osatud arvestada tarbimise kasvu elektrivõrkude rajamisel. näiteks elurajoonides. Probleem pole mitte ainult ühenduses alajaamast tarbijani vaid ka lajaamade vahelistel kaabelliinidel ja alajaamades endis. Juhul kui elektriautode kasutamine muutub kiirelt massiliseks.
Maapiirkonnas kus on õhuliinid on liinide asendamine või täiendamine lihtne aga linnas kus on maakaablid on see paras ettevõtmine.

[Kilo Tango]

...
Elektrivõrgud on ka suur probleem, sest tarbimine suureneb piirkondades kus ei osatud arvestada tarbimise kasvu elektrivõrkude rajamisel. näiteks elurajoonides. Probleem pole mitte ainult ühenduses alajaamast tarbijani vaid ka lajaamade vahelistel kaabelliinidel ja alajaamades endis. Juhul kui elektriautode kasutamine muutub kiirelt massiliseks.
Maapiirkonnas kus on õhuliinid on liinide asendamine või täiendamine lihtne aga linnas kus on maakaablid on see paras ettevõtmine.

Ma saaksin aru, kui me räägiksime sellest elektrivõrgu koormuse kasvust massiivse soojuspumpade rajamise tagajärjel. Aga elektriautode kontekstis jääb see segaseks. Elektriautosid laetakse peaaegu 100%-liselt öösel ja selle mõju maksimumkoormusele on olematu.

Isiklikul näitel julgen öelda, et ehkk maja elektrivõrk sai rajatud ilma elektriautole mõtlemata (pigem mõeldes kuludele), siis kõik toimib ja ma saan elektriautot laadida ka siis, kui mul samal ajal pesumasin, elektripliit ja -ahi ning tolmuimeja üürgavad. Peakaitse peaks mälu järgi olema 25A.

[Kapten Trumm]

Ise, muide, jäid kah just varasemas postituses vassimisega vahele oma väidetega liitiumakude kasutuse eripärade kohta elektrautodes.

Väitsin, et liitiumioonakude eluea määrab laadimistsüklite arv. Laadida tuleb kord nädalas palju, mitte törtsuke iga öö.
Mis selles valet/vassimist on? Need sõnad loeb sulle peale iga natuke haritum akutööriistade müüja.

[Kapten Trumm]

Nendes väidetes olen sinuga täitsa päri.
Need sõnavõtud mida "rohelised" nt Eesti ajakirjanduses esitavad on paras mula ja soovmõtlemine. Ajava mingit loba tuleviku tehnoloogiatest ja ei tea millest aga saatan peitub detailides. Paraku detailid neid ei huvita ja seda nad on ka ise väitnud.

Probleem on selles, et meil on rohelised ja muud radikaalid enamasti õhinapõhised ja neil on olematult tehnoloogilisi teadmisi (ka igapäevapraktikast tulenevaid), mida saab teha, mida ei saa ja mis millest sõltub. Tavaliselt on tegu linna kontoriinimestega, kel on piisavalt vaba aega mööda facebooki tuiata ja miitinguid pidada.

Ja see pole alati isegi tehnoloogia taga kinni - nt TTÜs töötav Strandberg on nt energeetika kohta käinud välja sellist jampsi, et iga praktik haaraks peast kinni.
Energeetika puhul viib roheliste fantaasia selleni, et meil tapetaksegi Narva jaamad ära ja arvatakse, et seda asendab taastuvelekter+börsielektri sisseost välismaalt. See töötab esimese külma talveni ja siis käib suur pauk.

Mis autoasjanduses on võimalik, siin ma usaldan rohkem autotööstust ennast kui õhinapõhiseid, kes ajavad üldist juttu "aga tehnoloogia areneb". Rohelistega on mõtet siis diskussiooni alustada, kui nad viivad end kurssi praktiliste probleemidega ning lõpetavad religioosse tõekuulutuse, sh aktsepteerivad ka olemasolevaid piiranguid ja probleeme.

See, et "tulevikutehnoloogiate" omanikud kipuvad oma tehnika omadusi paremaks vassima või esitama neid saavutamatutel tingimustel, pole ka just eriline saladus. Kes eile õhtul vaatas saadet "Sotid selgeks", nägi taolist praktilist näidet mikrotasandil.

[Smith]

Need on kiirlaadija numbrid. Kodus ei ole vaja akut tunniga täis laadida.
https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_ ... el_economy
. Laadimise ja akude efektiivsus ei arvestanud. Pole midagi suurepärast aga ka mitte võimatu. Palju keskmine auto ööpäevas sõidab? 50km?

Ei maksa end roheliste sofistikast petta lasta.
Liitium-ioonakudel on eluiga määratud laadimis-tühjenemistsüklite arvuga, mistõttu on kasulikum sõita aku suht tühjaks ja laadida siis täis. Laadides neid jupikaupa iga päev kulutatu jagu saab see aku kiirelt otsa. Selle asemel, et laadida 100 km jagu iga päev (mis meeldib jaotusvõrgule rohkem), tuleb need sõita suht tühjaks ja laadida kord nädalas täis (mis meeldib jaotusvõrgule vähem).
https://et.wikipedia.org/wiki/Liitiumioonaku

Siin sa ajadki udu , ei valda teemat. Kõige hullem asi mida liitiumakule teha on ta täiesti tühjaks kasutada.
Päris mitmetel seadmetel võib piisata ühest täielikust tühjenemisest , et akut sa enam laadima ei saa.
Hea näide on siin Makita tööriistade akud. Uuematel Makita seadmetel endal on lausu süsteemid,
mis ei lase akut täiesti tühjaks töötada. Parem sõida oma elektriautoga igapäevased sõidud ära ja
õhtul pane stepslisse ning lae ainult 80%-ni täis ja nii iga päev.

Samuti oled saanud justkui ebajumalaks elektroonika alal kuna oled näinud korra ELMO laadija kleepsu.
Seda sa ometi teadsid , et ainult kiirlaadijaga (mis ELMO on) laadides kestab uus aku
laadimistsükleid oluliselt vähem kui tavalaadijaga ?
Ehk siis kodus ööga vaikselt täislaadimine on oluliselt akusõbralikum.

Mina ei lähe tehnoloogiaga kaasa selle pärast , et kuskil Aafrikas on inimestel janu ja Greta Thunberg kurjustab
vaid seetõttu , et see on parem ja lisaks kõigele - see on rentaabel.
Eelmine suvi paigaldasin krunti hooldama robotmuruniiduki. Jah, maksis 4 tavaniiduki hinna aga ei mingid bensiini
varumist, õlivahetusi , terade teritamisi ja pühapäevast müraterrorit. Samuti kuuris tekkis 1m2 vaba pinda juurde.
Muru on kogu aeg ilus lühike , mitte ainult korra nädalas pärast niitmist.

Majapidamises pole 3 aastat tavalist bensiiniga töötavat mootorsaagi kasutanud , sest kahe akuga Makita
kettsaag on juba piisavalt võimas , et pea meetrise läbimõõduga kase saad maha võtta ja ära tükeldada
ilma bensukat igatsemata. Kui rohkem tükeldamist kasutan tavalist juhtmega elektrisaagi.
Ka trimmer on juba akuga. Oh seda nööki enne käivitamistega, kahetaktilise segu tegemist
jne mis enne oli ning seda müra kaunil suveajal. Ei mingite jamamist, vajutad nuppu ja hetkega on sul need
njuutonid mis bensukaga tuli meeletuid detsibelle eraldades meelitades.

Evolutsiooniliselt liigub asi sinna poole , meeldib Sulle see Kapten Trumm või mite.

[Kapten Trumm]

Nüüd sa Smith ajad ise jama. Õigemini esitad asja töötamist teatud (ideaali lähedastel tingimustel).

Mul on kogemata hektarine suurte puudega krunt, tahaks kohe näha, kuidas sa meetrise läbimõõduga saarepuid oma elektrisaega saed. Mina ostsin igatahes endale Husqvarna eelviimase suurusega mootorsae (koos varulati ja kettidega 1000 eur). Ka sellel hakkab sidur 60 cm puutüve lõikamisel kärssama. Varasemad, väiksemad saed müüsin ära kui mõttetud. Naisele/lastele okste jaoks ostsin Husqvarna akusae. Alustasin ühe ehituspoest pärit Partneri pisisaega, peale seda, kui olin seda viis korda remontinud, siis loobusin.

Muruniitjast ka. Kui maa on mättaline, kivine jne, siis on see robotniiduk kiirelt ühel pool. Või ei niida. Selle jaoks on vaja ikka suht siledat pinda. Räägin enda traktori niitjaterade põhjal, mis tuleb iga kevad uued osta.

Ja akudest ka. Mul on maja ehituseks pea täiskomplekt DeWalti akuriistu (2 trelli, 2 kruvikat, 1 mutrikeeraja, 1 rellakas). Akut saab täiesti tühjaks töötada, niiet riist jääb vait. Ma sihilikult ei tööta, aga on juhtunud.

Olen ise, põhiliselt ise, aga laste abiga pannud püsti 200 m2 puitkarkassmaja ja võin kinnitada ühte tööriistade kohta - need pooles vinnas amatöörriistad võib jätta rahulikult ostmata, sest need ei pea tõsisele tööle vastu. Ja juhtmeriistad on raskel tööl väheproduktiivsed ning ohtlikud. Ja neid nõrgukesi riistu pole mõtet osta, kui tuleb meeste tööd teha. Kuskil katusel ronida juhtmeriistaga on väga ohtlik.

Husqvarna aku-mootorsaag on pädevuspiiriga 200x50 mm kuiv pruss. Ehitusel on sellega midagi mõõtu lõigata ok.

Samuti oled saanud justkui ebajumalaks elektroonika alal kuna oled näinud korra ELMO laadija kleepsu.
Seda sa ometi teadsid , et ainult kiirlaadijaga (mis ELMO on) laadides kestab uus aku
laadimistsükleid oluliselt vähem kui tavalaadijaga ?
Ehk siis kodus ööga vaikselt täislaadimine on oluliselt akusõbralikum.

Ei mingit ebajumalat. Ma lihtsalt enda jaoks fikseerisin, et nendel ELMO laadijatel on peal päris suured voldid ja amprid - et kuidas see asetub meie tänase jaotusvõrgu konteksti.

[Kriku]

Et siin nüüd ei tuleks mitu lehekülge meetri üle targutamist: https://www.youtube.com/watch?v=XpawPnTYz7I Sellest suurema osa puude jaoks piisab.

Akusaed töötavad. Ise küsimus on, et kas tahaks sellisega päevaks otsaks metsa minna.

[Kilo Tango]

...Need sõnad loeb sulle peale iga natuke haritum akutööriistade müüja.

Akutööriist ja autoaku on erinevad asjad.
Ja ka akutööriistade puhul (nagu ka telefonide puhul) ei oma see soovitus suurt sisu.

Liitiumakude väsimine tuleb dendriitide kasvust ja need kasvavad seda kiiremini, mida suurem on potentsiaalide vahe. S.t. mida rohkem on aku laetud.
Auto aku elementide koormuse tasakaalustamine on võtmesõna ja selleks on vajalik, et akuelemente ei laetaks iga kord 100%-ni. Selle kohta on parasjagu teadust olemas ja seda kinnitab ka kasutajate praktiline kogemus. Kui ma omale elektriautot ostsin, siis lugesin inimeste kogemuste kohta, kus laadimisharjumused ja aku jääkmahtuvus oli pandud sadade näidete põhjal graafikule kokku. Kindel eelis oli kasutajatel, kes käitusid vastavalt minu varasemas postituses märgitud juhendile: laetus 30%-80% on optimaalne.

[Kapten Trumm]

Akusaed töötavad. Ise küsimus on, et kas tahaks sellisega päevaks otsaks metsa minna.

Ma soovitaks soojalt ühe Husqvarna/Stihli "ülemise riiuli" sae ära proovida. Näiteks tükeldada kaminapuu pakkudeks paar tormis murtud 60-80 cm saarepuud.
Võibolla tõesti, "hinnad alates" mootorsaagidega võrreldes tundub elektrisaag suht tummine, aga peale korraliku mootorsae proovimist enamasti saadakse aru

Näiteks selline https://saestuudio.ee/toode/husqvarna-560-xpg/
Seal ei ole ka mingeid käivitumise ega tõrkumise teemasid.

Igale tööle muidugi oma riist, aga rääkida, kuida saagide puhul aku/elekter asendab bensiini, no ei asenda. Isegi metsa minemata on vahe päris ränk.
Samamoodi, paralleele tõmmates autoga, Hyundai i30ga võrreldes on Tesla äge, ainult kes on ikka Ferrariga sõitnud, seda on raske tehnoloogia-usku pöörata.

[Kilo Tango]

...
Igale tööle muidugi oma riist, aga rääkida, kuida saagide puhul aku/elekter asendab bensiini, no ei asenda. Isegi metsa minemata on vahe päris ränk.
Samamoodi, paralleele tõmmates autoga, Hyundai i30ga võrreldes on Tesla äge, ainult kes on ikka Ferrariga sõitnud, seda on raske tehnoloogia-usku pöörata.

Sellega saab ainult nõustuda. Samas tuleb ka tõdeda, et kes on korra Rimac-ga sõitnud see vaatab Ferrari peale pilguga, et "nähh, tore küll, aga eilne päev".

Praktikas on nii, et enamus inimesi sõidavad "Hyundai i30"-ga ja neile on elektriauto täiesti pädev alternatiiv. Mõned, kellel on vajalik suurem kaasavõetav energia kogus (rekkajuhid jms. "suure sae mehed"), ei saagi teistmoodi, kui vedada kaasas põlevaid vedelikke.

Trumm, kui sa üritad lahendada probleemi, et "kusagil keegi kuri tahab kõik sisepõlemismootorid ära keelata", siis imho oled sa endale ise probleemi välja mõelnud ja seda on sobilik lahendada kodus peegliga vaieldes.

Mis puutub minu praktilist elu elektriautoga, siis mina ei alustanud siin sinuga vaidlust, vaid lükkan sinu sildi lugemisel põhinevaid valeväiteid edukalt ümber praktikuna. Pole minu asi, millega sina sõidad. Liigu või hobusega kui tahad. Fakt on see, et elektriautode levik kasvab kiires tempos ja seda sel põhjusel, et elektriauto on enamikul kasutusjuhtudel parem auto. Kiirendab paremini, sellega on mugavam sõita ja jooksvad kulud on väiksemad.

[kraal]

Ma saaksin aru, kui me räägiksime sellest elektrivõrgu koormuse kasvust massiivse soojuspumpade rajamise tagajärjel. Aga elektriautode kontekstis jääb see segaseks. Elektriautosid laetakse peaaegu 100%-liselt öösel ja selle mõju maksimumkoormusele on olematu.

Isiklikul näitel julgen öelda, et ehkk maja elektrivõrk sai rajatud ilma elektriautole mõtlemata (pigem mõeldes kuludele), siis kõik toimib ja ma saan elektriautot laadida ka siis, kui mul samal ajal pesumasin, elektripliit ja -ahi ning tolmuimeja üürgavad. Peakaitse peaks mälu järgi olema 25A.

Kui suur on korteri peakaitse 40 aastat tagasi ehitatud kortermajas. 16A. Sellel ajal ei arvestatud nõudepesumasina, mikrolaineahju, elektripliidi ja ahjuga (juhul kui oli planeeritu gaaspliidid), automaatpesumasina ja kuivatiga. Kodukino ja miljoni muu tarbijaga. Nende koduseadmete massiline levik on viimase 10-20 aasta teema. Valgustus on palju säästlikumaks muutunud tänu LED valgustite massile levikule, muus osas on tarbijaid ohtralt juurde tulnud.

Kas ikka elektriauto laadimine toimub ainult öösel? Inimene läheb töölt koju, lükkab auto laadima ja hakkab süüa vaaritama. Saab ka muidugi nii, et auto paned laadima alles siis kui hakkab öine tariif kehtima. Kas seda teeksid kõik kliendid, vaevalt. Lisaks paljudel on juba töökohal ka auto laadijad ja auto istub ka päeval juhtme otsas. Laadimispunkte rajatakse praegu päris usinalt juurde.

Kindlasti on võrgu valdajad vastavad uuringud ja arvutused teinud. Neil parim ettekujutus mis olukorras neil võrk on.

Eleringil päris huvitav kaart https://vla.elering.ee/ sealt saab vaadata põhivõrgu vabasid võimsuseid. Nagu näha siis ega meil riigis roosilist pole midagi. Suurmeale osale Eestis suure tarbimisega tootmis ettevõtet või serverifarmi ila mahukate investeeringuteta ei tee.

[kraal]

Ma soovitaks soojalt ühe Husqvarna/Stihli "ülemise riiuli" sae ära proovida. Näiteks tükeldada kaminapuu pakkudeks paar tormis murtud 60-80 cm saarepuud.
Võibolla tõesti, "hinnad alates" mootorsaagidega võrreldes tundub elektrisaag suht tummine, aga peale korraliku mootorsae proovimist enamasti saadakse aru

Näiteks selline https://saestuudio.ee/toode/husqvarna-560-xpg/
Seal ei ole ka mingeid käivitumise ega tõrkumise teemasid.

Igale tööle muidugi oma riist, aga rääkida, kuida saagide puhul aku/elekter asendab bensiini, no ei asenda. Isegi metsa minemata on vahe päris ränk.

Viimase lausega sa ütlesid kõik ära. Igale tööle oma riist. Pidevalt vaja metsas saega töötada siis võtad sae sealt ülevalt riiulilt. Kui on majapidamises vaja aeg-ajalt puid lõikata siis ei ole mõtet 1000 euroist riista riiulile tolmava osta. Pigem ostad ühe tootja tööriistad ja tõstad akusid ühelt riistalt teisele. Igal tööriistal ei peagi oma aku olema.

[Kriku]

Kas ikka elektriauto laadimine toimub ainult öösel? Inimene läheb töölt koju, lükkab auto laadima ja hakkab süüa vaaritama.

Seda teevad ka kõik enam-vähem korraga.