K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[Kilo Tango]

...
rohkem teadust paluks edaspidi!
näiteks:
https://energy.mit.edu/wp-content/uploa ... ummary.pdf

Selles uuringus ei ole kõrvutatud sisepõlemismootoriga ja elektrimootoriga sõidukite keskkonnajalajälge. Käsitletakse hoopis teisi teemasid.

[Gideonic]

rohkem teadust paluks edaspidi!
näiteks:
https://energy.mit.edu/wp-content/uploa ... ummary.pdf

Limkisin eelmisel lehel teadustöö selle kohta, mida sa sujuvalt ignoreerid

[Smith]

Soomes tavaline vaatepilt, pigem isegi reegel (isegi vanades majades):
igal parkimiskohal on AC pistik, 16 amprit pakuks.
Laeb aeglaselt , aga palju keskmine linlane päevas maha sõidab?
3.7 kw kodupistik 16A laeb ca 29km sõiduulatust tunnis => õhtu 7st hommiku 7ni ca 350km
järgmise päeva sõitudeks (viide allpool)

Veel pessimistidele:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... A2020_EK_täisteks.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Ülalpool toodud tulemused näitavad, et sellistes regioonides nagu Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa, kus elektritarbimine on suur ning elektrivõrgud on projekteeritud koormuse varuga, elektriautode mõju elektrivõrkudele pole suur- elektrikoormuse kasv laadimise ajal on alla 5%. Samal ajal sellistes maakondades, kus elektritarbimine on madal (Jõgevamaa, Põlvamaa) elektriautode arvu kasv võib suurendada elektrikoormusi rohkem kui 10% võrra. Antud uuring on näidanud et, juhul kui elektriautode osakaal Eestis jääb vahemikku 10–30% kogu sõiduautode arvust, see mõjutab elektrisüsteemi vähesel määral, välja arvatud mõned alad kus jaotusvõrkude ümberehitamine võiks osutuda vajalikuks

Arvutused näitasid, et Tartus eraisiku elektriauto kuulub keskmiselt 2,56 kW∙h. elektrienergiat päevas, sellest tuleneb, et igapäevaseks laadimiseks piisab aeglast laadijat (16A), see tähendab et Tartus eraisikute elektriautode laadimiseks kortermaja autoparklas ei pruugi olla liiga võimsat laadijat.

Väga suur osa sõiduautodest võiks olla tulevikus elektrilised ja ülejäänud osa (pistiku?)hübriidid. Küsimus on lihtsalt rahas.

[nimetu]

juhul kui elektriautode osakaal Eestis jääb vahemikku 10–30% kogu sõiduautode arvust

Kui jutt käib täielikult fossiilkütustest loobumisest, mis on kokkuvõttes pikaajaline kliimaeesmärk, siis sellise protsendiga jääme hätta. Aastaks 2030 peame suutma heitmeid vähendada 50%. Me peaksime sellisel juhul juba praegu võrku aktiivselt välja arendama, et olla valmis selle nõude täitmiseks.

[Smith]

Jah, harjumaal oleks kasv siis 5% elektritarbimisele.
Võib järeldada, et kui 90% sõiduautodest oleks elektrilised on tõus 15%.
Enne kui hakata võrmu välja vahetama on veel märksõnad:
1. Staatiline koormuse juhtimine;
2. Ajaliselt jagatud koormuse juhtimine;
3. Dünaamiline koormuse juhtimine.

Samuti tuleb luua ka töökohtadele laadimiskoht, mis hajutab
võrgukoormust ööpäevas veelgi

[logistik76]

Sellised avalikud notsud (pilt paar posti ülal) saaks panna nt randadesse, RMK parklatesse-ühesõnaga ka inimeste liikumise sithkohtadesse.
Mingi maksmisvõimalus tuleks ainult lisada.Võrgu koormus väheneks veelgi.
Säästaks ka elektriautode akut kuna esmase kütmise või jahutuse saaks teha võrgust.

[nimetu]

Ma hakkasin korraks mõtlema, et on need Soome pistikud üldse laadimiseks mõeldud? Mulle tundub, et need on hoopis mootoriplokkide soojendamiseks. Teoreetiliselt on ilmselt võimalik neid ümber kohandada laadimiseks, kuid ma ei tea mis nüansid sellega kaasnevad ning kui lihtne see on.

[Kilo Tango]

Ma hakkasin korraks mõtlema, et on need Soome pistikud üldse laadimiseks mõeldud? Mulle tundub, et need on hoopis mootoriplokkide soojendamiseks. Teoreetiliselt on ilmselt võimalik neid ümber kohandada laadimiseks, kuid ma ei tea mis nüansid sellega kaasnevad ning kui lihtne see on.

Elekter on elekter. Mis seal vahet on. Mootoriploki soojendaja võtab sisse tavalist võrguvoolu niisamuti, kui ka elektriauto laadija. Minu teada on soomlastel need ka mingitviisi voolumõõtjate taga. Täpselt ei mäleta. Neil olid need plokisoojendamise pistikud olemas juba 90-date alguses. Ennem seda ei tea - polnud võimalust vaatamas käia.

[nimetu]

Nagu ma ütlesin, ma ei tea mis nüansid sellega kaasnevad. Võimalik, et asi on lihtne.

[logistik76]

Ei taha ja ilmselt ka ei tohi reklaami teha.
Järgnev info Skoda ametlikult lehelt ainult laadimisvõimekuse ilmestamiseks:
230V pistikust saab laadida 6-10A’ga ehk kuni 2,3kW võimusega(ehk siis igasugune notsu)
Eraldiseisev kodulaadija:
vajab min 230V ühefaasilist 16A toidet, et saaks laadida kuni 3,6kW võimusega(see laadimispost ilma igasuguse ümberehituseta)
Ja praegu istub mul ka fossiilipõletaja hilissügisest varakevadeni notsu otsas, salong siis kohe sõidu alguses soe.

[Kapten Trumm]

Soomes tavaline vaatepilt, pigem isegi reegel (isegi vanades majades):
igal parkimiskohal on AC pistik, 16 amprit pakuks.
Laeb aeglaselt , aga palju keskmine linlane päevas maha sõidab?
3.7 kw kodupistik 16A laeb ca 29km sõiduulatust tunnis => õhtu 7st hommiku 7ni ca 350km
järgmise päeva sõitudeks (viide allpool)

Oled kindel? Ma olen näinud taolisi kapikesi, kus sees on 220V pistikupesa.
Need on mõeldud mitte elektriautodele, vaid seisusoojenduse (Defa nt) jaoks.
Minu töökohas on sellised, mitte kapikesega, vaid välitingimuste pistikupesaga, tükki 10.
Tulen sõidust, pistan juhtme sisse, pärast startides on soe auto.
Kogu ürituse peale on vist jah üksainus 16A kaitse.

Keskmine Defa seisusoojendus on nii 2-2,5 kW, mis on ühefaasilise voolu puhul selline mõistlik piir.

[Kapten Trumm]

Elekter on elekter. Mis seal vahet on. Mootoriploki soojendaja võtab sisse tavalist võrguvoolu niisamuti, kui ka elektriauto laadija. Minu teada on soomlastel need ka mingitviisi voolumõõtjate taga. Täpselt ei mäleta. Neil olid need plokisoojendamise pistikud olemas juba 90-date alguses. Ennem seda ei tea - polnud võimalust vaatamas käia.

Kui lähed ligi mõnele ELMO laadijale, siis seal paistavad nii vahelduv- kui alalisvoolu laadimisega sootuks teised suurusjärgud.
Äkki 220V koduvõrgust ei laeta lihtsalt seepärast, et voolu tuleb sealt vähevõitu ja hoonete elektrivõrk pole enamasti ehitatud 16A voolu läbi laskma.
Hoone elektrivõrgus on enamasti 1,5 mm2 ristlõikega juhtmed seina sees, sellise maksimaalne lubatud vool on 13A

[Väino]

Aastatuhande vahetuse paiku olid Soomes paljude kortermajade parklates ilma voolumõõtjateta kellaga pistikupesad. Juhet seina lükates paned kellale väljasõiduaja ja 2h enne hakkab soojendama. Makstes parkimiskoha kuumaksu maksid ka elektri eest. Kuna sõiduautode mootorisoojendused on vist enam vähem sarnase võimsusega on selline asi võimalik, aga elektriautode laadimisel pole sellise kellaga midagi teha ja ilma voolumõõtjata vaevalt laadimist lubatakse.
Lisatud: Akf Trummile, kilbist saab ikka 2,5 ruuduse kaabliga 16A kätte.

[Kilo Tango]

...
Äkki 220V koduvõrgust ei laeta lihtsalt seepärast, et voolu tuleb sealt vähevõitu ja hoonete elektrivõrk pole enamasti ehitatud 16A voolu läbi laskma.
...

Praktiliselt kõik Eesti elektriautoomanikud laevad valdavalt (kui mitte 100%) 220V koduvõrgust. Mina kaasa arvatud.

[logistik76]

Kui mõnes hoones tõesti nii viletsad juhtmed siis üle 6 A ei julgeks pidevalt koormata.
Laadimisaeg läheb küll väga pikaks, aga ikka on põhimõtteliselt võimalik elektriautot laadida.
Mõistlik on ikka 16 A ja veel parem 3x16A.
Edit :Trummile