K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[Smith]

Ja akudest ka. Mul on maja ehituseks pea täiskomplekt DeWalti akuriistu (2 trelli, 2 kruvikat, 1 mutrikeeraja, 1 rellakas). Akut saab täiesti tühjaks töötada, niiet riist jääb vait. Ma sihilikult ei tööta, aga on juhtunud.

Siis on järelikult amatöörseeria sulle kraesse määritud.

https://www.tooriistamaailm.ee/blogi/Lu ... iumakudest

Premium Lithium-Ion tehnoloogia pakub „400% pikemat eluiga”. Seda tänu Electronic Cell
vältida aku ülekuumenemist ja samuti ülekoormust ja täielikku tühjenemist Protection (elektrooniline elemendi kaitse) ehk ECP süsteemile. ECP püsivalt jälgib akuelemente

Endal on kõik tööriistad Makita ja Milwaukee brändi omad. Vanematel mallidel laseb aku täiesti tühjaks vedada
aga viimase ca 7 aasta jooksul ostetud riistad seda teha ei lase.

Räägi nüüd täpsemalt kus sulle räägiti , et liitiumakule on kõige parem kui ta täiesti kotti lasta ja
siis ELMO kiirlaadijaga räigelt kiiresti täis pressida ? Äkki oled jäänud nikkelakude aega kinni oma mõtlemisega ?

[kraal]

Kas ikka elektriauto laadimine toimub ainult öösel? Inimene läheb töölt koju, lükkab auto laadima ja hakkab süüa vaaritama.

Seda teevad ka kõik enam-vähem korraga.

Teevadki, ja sellega peab arvestama. Kas 20 aastat tagasi elektrivõrgu rajamisel osati arvestada, et tulevikus tavatarbija elektrienergia tarbimine suureneb märgatavalt. Mina küll ei oska ennustada mis elektrienergia tarbimine mul 20 aasta pärast võiks olla. Äkki on mul kuuri nurgas vesinikku tootev seade ja saadud vesiniku tangin autosse. Või siis elektri pealt töötavad robotid kes majapidamis töid teevad, või hoopis kodune väike elektrijaam ja elektrivõrku ei olegi üldse vaja. Aasta aastalt tehnoloogia areneb. Materjali teadus viimasel kümnendil on maruliselt arenenud ja uued materjalid võivad olla aluseks jumal teab millele. Üks on kindel, elujärje paranemisel ka tarbimine suureneb. Ning paljud kütused nt puit ja süsi asenduvad nt elektriga.

[Kilo Tango]

Kas ikka elektriauto laadimine toimub ainult öösel? Inimene läheb töölt koju, lükkab auto laadima ja hakkab süüa vaaritama.

Seda teevad ka kõik enam-vähem korraga.

Juba Nissan Leafidel (vanemad on varsti 10-aasta vanused) saab öelda autole:
1. Lae näiteks kella 7:30-ks aku täis või
2. Lae selle ja tolle kellaaja vahemikus näiteks kuni 80%-ni

või midagi muud mida kodanik tahab. See on üsna lihtne ja nende seadete mitte kasutamine eeldab, et elektriauto omanik on idioot. Et elektripaketti oskab valida, aga seda, et suurimat elektritarbijat on mõistlik laadida öösel, ei oska. Mõni vbl. muidugi on ka (ca. 16% teatud erakonna valijaskonda), aga enamus siiski mitte.

Sedalaadi seaded on olemas praktiliselt kõikidel elektriautodel, mis turul liiguvad. Lihtsamatel, nagu iMiev vbl. mitte, aga uutel turule tulevatel elektrikatel peaks sellise seadistamise võimalus kõigil olemas olema.

Kortermajad on muidugi eraldi teema ja ma miskipärast ei arva, et korteriomanikud (eriti nõukaaegsetes majades) omale niipea (vähemalt 10 aastat) elektriautosid hakkaksid ostma. Kui see probleem tekib, saab seda lahendada ka majakaupa akupõhiste koormuse stabilisaatorite välja ehitamisega.
Teine teema kortermajadega on see, et korteri peakaitsmega ei ole sellel auto laadimisel midagi pistmist, sest keegi ei hakka üheksandalt korruselt õue laadimiskaablit vedama. See tähendab ikkagi ühistu poolt taristu välja ehitamist ja iga tarbija jaoks eraldi laadimiskaitsme rajamist. Sama hooga saab ka piirata teatud kellaegadel laetavate autode arvu jms.

Miks ma räägin, et kortermajad ei ole probleem - Eesti elamufondist ca. 1/3 on eramajad. (statistikaameti andmetel 29,61% + 3,03% paaris- ja ridamaju). Seni, kuni elektriautode osakaal Eestis ei küüni ~1/4-ni, on kortermajades laadimise mure pseudomure.

[kraal]

Kortermajad on muidugi eraldi teema ja ma miskipärast ei arva, et korteriomanikud (eriti nõukaaegsetes majades) omale niipea (vähemalt 10 aastat) elektriautosid hakkaksid ostma. Kui see probleem tekib, saab seda lahendada ka majakaupa akupõhiste koormuse stabilisaatorite välja ehitamisega.
Teine teema kortermajadega on see, et korteri peakaitsmega ei ole sellel auto laadimisel midagi pistmist, sest keegi ei hakka üheksandalt korruselt õue laadimiskaablit vedama. See tähendab ikkagi ühistu poolt taristu välja ehitamist ja iga tarbija jaoks eraldi laadimiskaitsme rajamist. Sama hooga saab ka piirata teatud kellaegadel laetavate autode arvu jms.

Miks ma räägin, et kortermajad ei ole probleem - Eesti elamufondist ca. 1/3 on eramajad. (https://www.stat.ee/dokumendid/62865). Seni, kuni elektriautode osakaal Eestis ei küüni ~1/4-ni, on kortermajades laadimise mure pseudomure.

Mitte ükski ühistu ei hakka mingeid akupakke autode laadimiseks välja ehitama. See oleks arulagedalt kallis. Kuigi ühistu võib rajada parkla ja otsustada, et rajame ka autolaadimise punktid. Üks tegemine. See võib juhtuda kui elektriautode hinnad väga palju kukuvad ja paljudele on auto soetamine taskukohane. Korteri elektrit puudutab niipalju, et korterites on tarbimine aasta aastasse suurenenud ja see on lisakoormus elektrivõrgule. Sellist olukorda tuleb vaadelda mitte majapõhilisena vaid piirkonna põhilisena. Ühe alajaama taga on mitmeid kortermaju ja mitmed alajaamad omakorda keskpine sõlme taga.

Eramajade rajoonis nt Nõmmel tuleb ka sellega arvestada. Suures osas on elektrivõrgud uuendatud aastaid tagasi. Aastatega on maju renoveeritud ja juurde ehitatud ning loobutud puuküttest nt maakütte või õhksoojuspumba kasuks. Lisaks on ehitatud elektriküttel saunu jne. Võrkude planeerimisel ja ehitusel arvestatakse reserviga aga see ei ole kordades. Samas ka paljudel on majapidamises juba 2 autot ja kui autod muutuvad odavamaks siis tekib ka autosid juurde.

Elektriautode levik on hoogustunud viimase 10 aasta jooksul aga elektrivõrke planeeritakse paari kolmekümne aasta perspektiivis. Ei ole mõeldav, et iga 5 aasta järel vaadatakse võrkude olukord üle ja asendatakse vanad võrgud. Seda ei jõua keegi kinni maksta.
Jaotusvõrgul on praegu üle 24000 alajaama ja üle 60000 km elektriliini, lisaks alajaamad ja võrgud mis ei ole jaotusvõrgu omanduses.

[Kilo Tango]

...

Mitte ükski ühistu ei hakka mingeid akupakke autode laadimiseks välja ehitama. See oleks arulagedalt kallis.

Täna kindlasti. 10 aasta pärast, kui see probleem päriselt tekib, tõenäoliselt enam mitte. Ja akudel stabilisaatoreid ei rajataks mitte autode laadimiseks vaid maja tippkoormuse katmiseks, mis osal ajast sisaldab ka autode laadimist, osal mitte. Pakun, et 10 aasta pärast on akudega stabiliseerimine oluliselt odavam, kui lisavõimsuste välja ehitamine.

Teiseks on see väide osalt ka täna juba jabur. Võrgusõlmede tasandil on stabiliseerimisseadmete ehitamine akude baasil täna veel ilmselt liiga kallis, kuid terve võrgu tasandil seda juba tehakse mitmel pool maailmas kommertstasandil ja teenitakse sellega ka kasumit (ostes elektrit miinimumhinnaga ja müües suure nõudluse perioodil võrku tagasi).

Kuigi ühistu võib rajada parkla ja otsustada, et rajame ka autolaadimise punktid. Üks tegemine. See võib juhtuda kui elektriautode hinnad väga palju kukuvad ja paljudele on auto soetamine taskukohane. Korteri elektrit puudutab niipalju, et korterites on tarbimine aasta aastasse suurenenud ja see on lisakoormus elektrivõrgule. Sellist olukorda tuleb vaadelda mitte majapõhilisena vaid piirkonna põhilisena. Ühe alajaama taga on mitmeid kortermaju ja mitmed alajaamad omakorda keskpine sõlme taga.

Sellest ma räägingi, et vaja on stabiliseerida koormust võrgule korterite tarbimise ja vbl. ka nendega samasse ajavahemikku langeva laadimiskoormuse ajaks. Aga seda perioodi on 2-3 tundi. Ülejäänud elektriautode laadimine toimub võrgu madalkoormuse perioodil.

...

Elektriautode levik on hoogustunud viimase 10 aasta jooksul aga elektrivõrke planeeritakse paari kolmekümne aasta perspektiivis. Ei ole mõeldav, et iga 5 aasta järel vaadatakse võrkude olukord üle ja asendatakse vanad võrgud. Seda ei jõua keegi kinni maksta.
Jaotusvõrgul on praegu üle 24000 alajaama ja üle 60000 km elektriliini, lisaks alajaamad ja võrgud mis ei ole jaotusvõrgu omanduses.

AMTEL prognoosib, et lähematel aastatel (alates 2023) tuleb juurde ca. 3000 elektriautot aastas. Sellise tempoga võtab ühepereelamute omanike katmine aega >100 aasta. Oletame, et see kasv kiireneb kümnekordseks (60% uute autode müügist Eestis). Ka siis võtab see aega 10-aastat. Kortermajade jaoks on standardsed stabiliseerimislahendused siis kindlasti turul. Koos päikesepaneelidega näiteks, millede hind jätkab selgelt langemist.

[Kriku]

Euroopa Liit prognoosib, et 2030. aastaks peaks siinsetel teedel vurama ringi 35 miljonit elektrilist sõidukit ning Saksamaal on see siht seatud 10 miljonile võrreldes praeguse 400 tuhandega. Mitmed suuremad majandused on juba tõmmanud maha joone, alates millest lõpetatakse sisepõlemismootoritega autode müük sootuks. Kõige varasema sihi on võtnud Norra (2025), Rootsis, Taanis, Indias, Hollandis, Iirimaal ja Iisraelis keelatakse bensiini- ja diiselautode müük 2030. aastast ja ka Saksamaa puhul on samast tähtajast räägitud. Suurbritannia ja California on seadnud sihi 2035. aastale ning Prantsusmaa ja Hispaania 2040. aastale.

https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale= ... Id=5559955

[Kilo Tango]

Euroopa Liit prognoosib, et 2030. aastaks peaks siinsetel teedel vurama ringi 35 miljonit elektrilist sõidukit ning Saksamaal on see siht seatud 10 miljonile võrreldes praeguse 400 tuhandega. Mitmed suuremad majandused on juba tõmmanud maha joone, alates millest lõpetatakse sisepõlemismootoritega autode müük sootuks. Kõige varasema sihi on võtnud Norra (2025), Rootsis, Taanis, Indias, Hollandis, Iirimaal ja Iisraelis keelatakse bensiini- ja diiselautode müük 2030. aastast ja ka Saksamaa puhul on samast tähtajast räägitud. Suurbritannia ja California on seadnud sihi 2035. aastale ning Prantsusmaa ja Hispaania 2040. aastale.

https://fp.lhv.ee/news/newsView?locale= ... Id=5559955

Huvitav, mida see "keelamine" tähendab. Meil peaksid olema hõõglambid ka keelatud, aga neid saab endiselt soovi korral osta (https://kaup24.ee/et/koduremont/valgust ... ?id=898170).

[Kriku]

Oletan, et rahvale müüdavad sõiduautod jäävad ära. Kütusemüüki kinni pannes on seda lihtne reguleerida, erinevalt hõõglambist.

[Kilo Tango]

Oletan, et rahvale müüdavad sõiduautod jäävad ära.

Ma pigem oletan, et see on autotootjatele mõeldud sõnum, et "elektrifitseeru või sure".
Praktiliselt jäävad ilmselt kasutusjuhud, kus kodanik/ettevõte saab põhjendada, miks tal sisepõlemismootorit vaja on ja võib selle siis osta.

[Kriku]

Pigem ikka ettevõte. Mastaabiefekti kadumisega koos jääb tootmine ka kängu.

[Leo]

Ma pakun nii kohvipaksu ja kõhutunde järgi, et kui vähese elanike tihedusega Baltikumis ja Skandinaavias ning Venemaal ning kõikides Aasia väheasustatud riikides toimub enne sisepõlemismootorite ärakeelamist tõsine müügiedu sisepõlemismootoriga autodele. Kui EU tootjad ei suvatse sobivaid autosid toota, siis müüakse mujal valmistatud autosid. Praegu on Soome üks kõige vanemate sõiduautodega riik EUs, autode keskmine vanus on 12+ aastat, sest uued autod on kallid ja paljud autod sõidetakse selletõttu romuks. Seega nende müügi lõpetamiseks läheb veel aastakümneid, enne kui sisepõlemismootorid tänavapildist kaovad. Seega peavad elektriautod muutuma oluliselt odavamaks ja nende laadimisvõimalusi tulema oluliselt juurde. Näiteks tänane majade juures asuv mootorisoojendajate kasutamise võrk elektriautode laadimist põhimõtteliselt ei kannata. 1 naabril paarikümnest oli elektriauto ja kui ta seda üksinda laadis, siis kannatas küll, kuid kui talvel kõik korraga hommiku poole ööd mootorisoojenduses tööle panid, kippus korke välja lööma.

[Kapten Trumm]

Selle autode elektrifitseerimise teema juurde.

Tuleb arvestada
1. nõudlus autode sõiduulatuse suurendamise järele (suurem aku) on väga tugev - mis tähendab suuremat laadimisvõimsust.
2. Eestis ostavad uusi kergeid sõidukeid (ka sõiduauto põhised kaubikud) peamiselt ettevõtted, kus auto valitakse vajaduse järgi, mitte ei kohandata harjumusi auto järgi nagu eraklient teeb. Vajadus on kiirem, võimsam, suurema veovõimega, igal hetkel valmis sõitma.
3. kuna automüüjad konkureerivad jõhkralt, siis hakatakse võistlema ka tehnilistes näitajates, sh akumaht ja laadimiskiirus - mis tähendab suuremat laadimisvõimsuse nõuet. Olen skeptiline lauselektrifitseerimise võimalikkuse osas. Areng on igal juhul selles suunas, et laadimisvõimsus tulevikus kasvab, mitte ei kahane.

Teine asi, mille suhtes (praktikuna) on mul skepsis, on hurraakorras, poliitiliselt peale surutavad rohelist laadi nõuded autonduses. Pisemate asjadega on varem auto kvaliteedile, töökindlusele ja elueale karuteeneid küllalt tehtud. Igaüks, kes on natuke rohkem auto kallal muterdanud, teab, mis probleeme see tähendab. Paar näidet:
1. tsinkkromaadist kaitsekatete keelustamine ja asendamine tavalise elektrokeemilise tsingiga. Kasutusel peamiselt kinnitusvahenditel (poldid, kruvid, mutrid seivid jne). Tsinkkromaadi protsess on mürgine. Tulemuseks on osade (eriti auto all) ülimalt kiire roostetamine, sest elektrokeemilise tsingi kate pole kuigi korrosioonikindel. On kahtlane, kas asjade parandamine kuumjoodisega hiljem on ikka rohelisem.
2. kuumjoodiste asendamine külmjoodistega - kuna kuumjoodis sisaldab pliid. Kasutusel autoelektroonikas. Kuumjoodis on väga pikaealine, võib töötada edukalt ka poolsajandi vanusena. Külmjoodisega seoses on massiliselt probleeme, kuna see lihtsalt tuleb lahti.
3. iselaguneva isolatsiooniga elektrijuhtmestiku kasutamine. Oli selline moejoon 1990ndate alguses. Näiteks Mercedes. Tulemus oli täielik fiasko, niiet tuli hakata uuesti tootma samu juhtmestikke, tavalise isolatsiooniga.

Heitgaaside saastenõuete osas võib enamvähem rahul olla, välja arvatud viimane, vist Euro6 nimeline üritus, mis nõuab diiselautol lisaainete kasutamist (ka sõiduautodel).

[Kilo Tango]

Selle autode elektrifitseerimise teema juurde.

Tuleb arvestada
1. nõudlus autode sõiduulatuse suurendamise järele (suurem aku) on väga tugev - mis tähendab suuremat laadimisvõimsust.
2. Eestis ostavad uusi kergeid sõidukeid (ka sõiduauto põhised kaubikud) peamiselt ettevõtted, kus auto valitakse vajaduse järgi, mitte ei kohandata harjumusi auto järgi nagu eraklient teeb. Vajadus on kiirem, võimsam, suurema veovõimega, igal hetkel valmis sõitma.
3. kuna automüüjad konkureerivad jõhkralt, siis hakatakse võistlema ka tehnilistes näitajates, sh akumaht ja laadimiskiirus - mis tähendab suuremat laadimisvõimsuse nõuet. Olen skeptiline lauselektrifitseerimise võimalikkuse osas. Areng on igal juhul selles suunas, et laadimisvõimsus tulevikus kasvab, mitte ei kahane.

1. Nõus, aga see seos ei ole lineaarne. Inimeste sõiduulatus ei suurene koos suurema aku muretsemisega. Keskmine sõiduulatus jääb endiselt sinna, kus praegu (50km päevas?)
2. Selle argumendi sisust antud vaidluses ei saanud aru.
3. Suurenenud akumaht ei tähenda midagi. Keskmine sõiduulatus sellest oluliselt ei muutu. Laadimisvõimsusega on nii, et minu teada saab juba praegu elektriautodele öelda, kui suure võimsusega ta laadida tohib. Endal pole vaja olnud, aga minu teada on see uuematel mudelitel võimalik.

Teine asi, mille suhtes (praktikuna) on mul skepsis, on hurraakorras, poliitiliselt peale surutavad rohelist laadi nõuded autonduses.
...

Heitgaaside saastenõuete osas võib enamvähem rahul olla, välja arvatud viimane, vist Euro6 nimeline üritus, mis nõuab diiselautol lisaainete kasutamist (ka sõiduautodel).

Sellega võib enam-vähem nõus olla. Mulle meeldiks sellistes teemades rohkem maksustamise põhine lähenemine, mitte ära keelamine. Stiilis "las Trumm ostab venelastelt bensiini kui tahab, aga maksku osa minu elektriauto hinnast omale bensiiniautot või bensiini soetades kinni".

[Health]

Kui EU tootjad ei suvatse sobivaid autosid toota, siis müüakse mujal valmistatud autosid.

Viimastel aastatel on läinud elektriusku, või vähemalt sisepõlemismootori vastu, ka mitmed suured Aasia autotootjatest riigid. Kriku tsiteeritud lõik mainis Indiat, aga idee kallal nokitseb ka Hiina, Jaapan tuli just hiljuti välja plaaniga keelata kõik mis pole vähemalt hübriid aastast 2035 ning palju pole maas ka Lõuna-Korea. Kui need suured tootjad ära langevad, siis jäävad jänkid, kelle masinad tõenäoliselt ei saaks luba puhta sisepõlemismootoriga turule tulla, kui selline soov on, ning polegi väga midagi ülejäänud.

[Kapten Trumm]

Tallinna linn on meil väga roheline. Täiselektrilised trollibussid (läänes muidu neid ei tuntud, ainult idablokk) võetakse käigust maha ja asendatakse "keskkonnasõbralike" diisel-hübriidbussidega.

Nüüd võite kolm korda arvata, palju need hübriidbussid võtavad diislit vähem samasugusest, ainult diiselmootoriga bussist.

Mõnes mõttes võib Tallinna kiita, nimelt oli linnavalitsusel julgust ära keelata nende Lexuse bensiinijoodikutest "hübriidide" tasuta parkimine kesklinnas (stiilis Lexus 600h), selle CO2 lati juures mahub ka mõni pisem öko diiselauto sinna alla. Kesklinna tornmajade õhumüüjatel oli see enamasti autovaliku põhjus, ostame Lexuse 6-liitrise bensumootoriga "hübriidi", saab tasuta parkida. Mitte näiteks BMW 730d, mis võtab sellest "rohelisest" Lexusest poole vähem kütust.

keelata kõik mis pole vähemalt hübriid aastast 2035

Bensiinimootoriga "hübriid" ongi ju Jaapani enda tööstuse vaimusünnitis, madala kasuteguriga bensiinimootor kokku pandud hübriidajamiga. Kütusekulu sama, mis samasuurel VW Golf diislil, samas Golf läheb palju paremini edasi ja kiirteekiirustel võtab vähem kütust kui nt Prius.