www.militaar.net

Olen ka käinud sõbral abiks küla- ja trahvotarbija lõpus olevas talus kreissaega küttepuid saagimas. Sõber helistas naabrile iga kord ette, et kas ta tohib panna mõneks tunniks oma minisaeveski käima. 25.A 380V peakaitsmed mõlemil. Ja pidi ka vastupidine teavitamine olema. Kahele tarbijale seal liini otsas korraga lihtsalt võimsust ei jagund.

See on maakohas tavaline probleem, et Elektrilevi on 70A kaitsmega trafo taha pannud 200A eest tarbijaid.
Ise nad nimetavad seda "kasutuskoefitsendi ärakasutamiseks". Konkurentsiamet nimetab seda "efektiivsuseks".
Tegelikult on selle nimi tarbija riiklikult lubatud petmine - samahästi võiks bensiinijaam müüa sulle lubatust madalama oktaaniga bensiini, enamasti ju bensiini maksimaalset oktaanarvu vaja ei lähe ja kui mootor hakkab kõval kiirendusel detoneerima, saab alati hämada "erandliku olukorraga".

Sellisel juhul tuleks leppida naabritega kokku ja korraldada kord nädalas trafo kaitsme väljalaskmine (kõik panevad korraks suured tarbijad sisse).
On seda 10 korda juhtunud, hakkab Elektrilevi liigutama.

Selles ma olen üsna kindel, et sellised 120V 40A tüüpi laadimist Eesti küla välja ei vea, ka juba 10 km Tallinnast. Piisab, kui 100 maja kohta laeb korraga 10 elektriautot ja hakkavad tekkima probleemid.

Kogu see elektrivarustus seisab püsti sellel, et tegelikult tarbib elamu keskmiselt mõne ampri korraga ja taolisi 16-25A "liitumisi" on praegu võimalik lõdvalt oma 70A postitrafode järgi maha müüa ning kasumitki saada.

Tuima näoga müüakse aladimensioneeritud võrguühendusi, mulle ka kunagi seletati et 32A ei tähenda seda et saab tarbida 32A. Küsisin et mida siis tähendab 32A peakaitse. Noh seda et lülitab välja kui koormus on üle 32A. Jne.
Lõpuks vaatasin postitrafo juurest et seal on tuimalt keeratud reguleeritav kaitse 25A peale, võtsin kruvari ja keerasin 32 peale. Probleem lahendatud.

Elekter on keeruline teema ja lihtne on rahvale mingit mula ajada.

Kui võtaks õige Eesti päevase bensumüügi kokku, kas on kellelgi seda numbrit ? Saaks teha väääga huvitava arvutuse elektriautode osas.

Kapten Trumm kirjutas:See on maakohas tavaline probleem, et Elektrilevi on 70A kaitsmega trafo taha pannud 200A eest tarbijaid.

Kõik õige, aga kuidas see teemasse puutub?

Sobib ilmselt siia või ka paraleelteemasse.Kujutage ette jõule või vanaaastaõhtut.Kõik panevad pajad tulele ja lülitavad sisse praeahjud.Hopaa!Järgnev õhtu möödub pidulikus küünlavalguses.

Eks hajaasustatud piirkondades saab elektriautondusega olema samamoodi nagu praegu kiire internetiga. Nagu autot oleks hirmsasti vaja, lähim asula võib-olla kilomeetreid eemal aga alajaam nõrgavõitu ja ülekandeliinid vajaksid ka väljavahetamist. Elering on vast seda nõus tegema. Aga sa pead selle siis ise kinni maksma. Umbes sama kui küsiksid Pirital eramajade rajoonis Telialt juhtmega püsiühendust. Ei ole ja ei ole ka hetkel tulevikuplaanides, kui tahad siis maksa 20 tuhhi.

Madis Reivik kirjutas:Tuima näoga müüakse aladimensioneeritud võrguühendusi, mulle ka kunagi seletati et 32A ei tähenda seda et saab tarbida 32A. Küsisin et mida siis tähendab 32A peakaitse. Noh seda et lülitab välja kui koormus on üle 32A. Jne.
Lõpuks vaatasin postitrafo juurest et seal on tuimalt keeratud reguleeritav kaitse 25A peale, võtsin kruvari ja keerasin 32 peale. Probleem lahendatud.
Elekter on keeruline teema ja lihtne on rahvale mingit mula ajada.
Kui võtaks õige Eesti päevase bensumüügi kokku, kas on kellelgi seda numbrit ? Saaks teha väääga huvitava arvutuse elektriautode osas.

Mootorikütuse tarbimine Eestis on aastas ca 900 tuhat tonni. Sellest veerand on bensiin ja 2/3 diisel.

Kriku kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:See on maakohas tavaline probleem, et Elektrilevi on 70A kaitsmega trafo taha pannud 200A eest tarbijaid.

Kõik õige, aga kuidas see teemasse puutub?

Puutub nii, et taolise viletsa jaotusvõrguga pole erilist lootust elektritranspordi massiliseks kasutamiseks, ei tsiviilis ega sõjanduses.
Seda muide on välja öelnud kõrgelt haritud autotööstuse juhid vastuseks (poliitilisele) visioneerimisele sõita elektriga.
Tööstusele on selgelt kama 2, mis mootoriga autot nad toodavad, kui kasum tuleb, siis tehakse elektriga kah.

Laiem probleem on selles, et visioneerimine algab enamasti sellistest Kiige-tüüpi tublidest noorpoliitikutest, kelle praktiline kogemus elektri akumuleerimisega piirdub enda nutitelefoni ja akupangaga.

Laadija on ju miski 10A?

Kriku kirjutas:Laadija on ju miski 10A?

See tuleb olemasolevale võimusele lisaks arvestada ju. Kui on miski lahjem alajaam ja kõik tarbijad selle taga tahavad elektriautot laadida siis ei pruugi toime tulla. Ja mul kuri kahtlus, et inimesed tikuvad oma autosid üsna samal ajal laadima. Näiteks kell 18:00 kuni 07:00. 10A laadijaga ei saa selle ajaga akut täiski.
Ehk siis infraks vaja korralikke alajaamu, korralikke kaableid (äkki isegi maa-aluseid?) ja keskkonnasõbralikke elektrjaamu. Ja et infrat alustatakse alati suurematest asulatest siis miskid kolkakülad jäävadki oma uut alajaama ootama.
Lahenduseks oleks sõita kuhugi läheduses asuva kiirlaadija juurde ja ootad seal järjekorras teiste omasuguste järgi, et siis rõõmsalt tunnike särtsu akusse lasta ja koju pääseks.

Ehk siis nähtavas tulevikus on elektriauto koht RA tingimustes staabiohvitsere vedada ja parimal juhul väeosa sööklast mannerguga sööki metsas möllavale kompaniile viia?

Pean vajalikuks küsida, kas akf-id elektriautode asemel vesinikul töötavaid masinaid loogilisemaks arenguks ei pea. Eestis veel vastavaid tanklaid pole aga mingid kütusehaid on juba andnud märku, et plaanivad tulevikus midagi sellist välja arendada.

Kas vesinikuautodel talvekülmas mingeid tõsiseid probleeme ei ilmnenud? Või mäletan ma valesti, et soomlastel talvetestid nendega hukka läksid? Veeaur vist jäätus väljalaskesse ja tänavad pidavat kiilasjääga kattuma ja nii edasi ja tõesti

Akutehnoloogia koha pealt arvan ma endiselt et tulevik on vahetatavates akudes. Praeguse tankla sarnases ettevõttes on akud riiulitel reas ja kui keegi sisse sõidab vahetab robotkäsi aku loetud sekunditega ära. Laaditakse kiirlaadijategsa samas jaamas ja mitte igaühele ei pea koduõue 6 megavatist kaablit vedama.
Renault lubas mingid aastad tagasi sellist konseptsiooni kusjuures aku polegi müüdav vaid autole kaasa renditav isegi siis kui keegi tahab auto välja osta. Renault-Nissan-Mitsubishi on olenevalt arvutusmetoodikast suurim sõiduautode tootja, teine tegija on VAG ja kolmas PSA-FIAT-Chryslerist tekkinud kontsern. Ilmselt suudavad nad oma võrgustikud välja ehitada ja standardites kokku leppida. Võib-olla Toyota või hiinlaste Volvo on ka küsijad aga ülejäänud on puhas nishikaup millel elektriautondusega asja pole. Tesla seejuures hävib muarust just oma olematu koostekvaliteedi tõttu, Kui just ime ei juhu ja pimedaid mehi konveierite tagant minema ei peksta.

Some kirjutas:

Kriku kirjutas:Laadija on ju miski 10A?

See tuleb olemasolevale võimusele lisaks arvestada ju.

Öösel, kui autot laetakse, pliite ja pesumasinaid tüüpiliselt ei jooksutata. Aga jah, auto laadimine kestab kaua ja suure tõenäosusega on külas kõik laadijad mingil ajahetkel korraga taga.

Kriku kirjutas:

Some kirjutas:

Kriku kirjutas:Laadija on ju miski 10A?

See tuleb olemasolevale võimusele lisaks arvestada ju.

Öösel, kui autot laetakse, pliite ja pesumasinaid tüüpiliselt ei jooksutata. Aga jah, auto laadimine kestab kaua ja suure tõenäosusega on külas kõik laadijad mingil ajahetkel korraga taga.

Seeest kütetakse maja elektriga öösiti (või siis kui börsihind on madal) Olgu siis maaküte, õhksoojuspump või otse elektriküte, võimsused on suured ja hinnatundlikud tarbijad optimeerivad... muide pesumasina kohta sama teema.