Javelin AT

[tommy]

Värskeim tehing...

The Government of Qatar has requested a possible sale of 500 Javelin Guided Missiles, 50 Command Launch Units (CLU), Battery Coolant Units, Enhanced Performance Basic Skills Trainer (EPBST), Missile Simulation Rounds (MSR), tripods, Javelin Weapon Effects Simulator (JAVWES), spare and repair parts, rechargeable and non-rechargeable batteries, battery chargers and dischargers, support equipment, publications and technical data, personnel training and training equipment, U.S. Government and contractor representative engineering, technical and logistics support services, and other related logistics support. The estimated cost is $122 million.

[kaur3]

1 presentatsioon.

http://www.dtic.mil/ndia/2013PSAR_13/hicks.pdf

[kaur3]

Javelin teistsuguses "pakendis".

http://www.wired.com/dangerroom/2013/12 ... e-of-navy/

[Troll]

Kas Javeliniga on võimalik lasta ka madalal kõrgusel ja aeglaselt liikuvate õhuobjektide pihta (helikopterid, püststardiga lennukid)? Ja kui on, siis kus maalt algavad piirangud (kõrgus, liikumiskiirus jne)?

[Kruuda]

Saab küll kui piloot kaasa aitab, näiteks ei märka raketti. Kiiruses ei ole probleemi aga see lendav elukas ei tohi eriti manööverdada. Rippes olevat kopterit võib lasta ka mite manööverdava rpg ja piloodil on valik kas tappa köitel laskuvad mehed ja säästa ennast kõrvalepõikamisega või oodata nagu part tabamust ning loota, et mehed on selleks ajaks juba maas.

[Kapten Trumm]

Kas Javeliniga on võimalik lasta ka madalal kõrgusel ja aeglaselt liikuvate õhuobjektide pihta (helikopterid, püststardiga lennukid)? Ja kui on, siis kus maalt algavad piirangud (kõrgus, liikumiskiirus jne)?

On küll.
TT rakettide erinevus A2A rakettidest on muidu piiratud võime tabada kiiresti liikuvaid märke, ei olegi aru saanud, millest, kas nende seeker head on lihtsalt algelisem või on mingi aerodünaamiline probleem (pole tiibu nt). Ehk siis märk võib raketi ees üsna vähe kraade sekundis liikuda. Taolised tehnilised andmed ei ole tavaliselt avalikud, aga suurim kõrgus on nii 2/3 laskekaugusest.

Javelin nt suudab lukustuda isegi inimese kehasoojuse peale, sestap A-stanis on britid ja ameeriklased kasutanud seda ohtlike taliibide positsioonide vastu (nt snaiprid ja kuulipilduja pesad).
Kasutada saab ka seepärast, et rakett lõhkeb sihtmärgi kohal, mitte ei taba seda. Venelased claimivad, et Iraani-Iraagi sõjas olevat üks Iraagi Mi-24 tulistanud AT-4 raketiga alla Iraani F-4. See aga ainult claim.

[rbl]

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt toob välja mõned olulisemad aspektid, miks just Javelin meie jaoks see õige valik on:

“Tõsiasi, et Eesti ja USA hakkavad kasutama samasugust relvastust, võimaldab Eesti Kaitseväge varustada lisalaskemoonaga võimaliku kriisi või sõjaolukorra puhul,“

“Selle tehinguga tapab Eesti kaks kärbest ühe hoobiga: Käitsevägi saab endale tipptasemel relvasüsteemi, samas kui Eesti jääb reaalse tule alla sattudes hästi varustatuks.“

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68895455

Samas on Poola välisminister Radoslaw Sikorski mõningatel andmetel väitnud, et USA –le ei maksaks nagu eriti loota.

“Nädalakiri W-prost on teatanud, et omab salvestisi, milles välisminister Sikorski väidab endisele rahandusministrile Jacek Rostowskile, et Poola tugev liit USA-ga pole midagi väärt ning on isegi kahjulik, kuna loob võltsi turvatunde.”

http://www.postimees.ee/2835987/poola-a ... dagi-vaart

USA küll ärpleb aga reaalselt pole midagi suutnud Ukraina või Iraagi heaks ära teha.

[Roamless]

Poola lindiskandaal on kas sisepoliitiline võitlus või mõned seal usuvad, et tegu on ka venelaste karvase käega.

[setu]

Esimene ajalooline fotoreportaaž: Javelini laskmine Eestis



http://www.postimees.ee/2871769/video-j ... -sihtmarki

Avaldatud: 29. juuli Kell 20:29

Täna kaitseväe keskpolügoonil tankitõrjeraketisüsteemi Javelin näidislaskmisel tabasid kõik kolm lastud raketti sihtmärki.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on kaitseväe tankitõrjevõime arendamine riigikaitse pikaajalise arengukava kolme olulisema prioriteedi seas jalaväe kahingumasinate ja iseliikuvate suurtükkide hankimise kõrval.

"Oleme oma USA liitlastega alustanud läbirääkimisi täna demonstreeritud tankitõrjeraketisüsteemi Javelin ostmiseks ning loodetavasti jõuame konkreetse hankelepinguni juba käesoleval aastal," ütles Mikser.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul saavad hangitava tsüsteemi alase väljaõppe nii tankitõrjeüksustes teenivad ajateenijad kui kaitseliitlased. "Kümne aasta jooksul, mil oleme harjutanud teise põlvkonna Milani süsteemiga, on kaitseväe lahinguvõime märkimisväärselt tõusnud," ütles kaiteväe juhataja, kelle sõnul on kaitseväelastel praegu piisavalt oskusi ja kogemusi kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemidega tegutsemiseks.

Tankitõrje raketisüsteeme kasutavate allüksuste väljaõpet viiakse praegu läbi Viru pataljonis ja Scoutspataljonis. "Kaitseväelase jaoks on kõige olulisem, et rakett suudab tabada sihtmärki ka pealtpoolt, mis on soomusmasinatel vähem kaitstud. Seetõttu suudab raketisüsteem hävitada pea kõik teada olevad soomusmasinad," ütles kaitseväe taktika õppetooli lektor major Tõnis Metjer. "Javelini eeliseks on lihtsus ja kasutajasõbralikkus, ta viib kaitseväe tankitõrjevõime täiesti uuele tasemel andes sõduritele lahinguväljal oluliselt enam tegevusvabadust."

Tankitõrjeraketisüsteem Javelin on alates 1990. aastate keskpaigast USA ja paljude teiste riikide relvastuses. Tegemist on nn "lase-ja-unusta" süsteemiga, st rakett lukustub pärast väljatulistamist automaatselt sihtmärgile ning sihtur ei pea raketti kuni tabamuseni sihikul hoidma, mis suurendab kaitseväelaste ohutust lahinguväljal.

Hangitavate seadmete suurusjärk on 80, pakutava seas on ka väljaõppesimulaatorid.

Javeline on edukalt kasutatud nii 2003. aasta Iraagi sõjas Iraagi soomusmasinate vastu kui ka hiljem Afganistani mässulistevastases võitluses.

Elagu Eesti!

[allatah]

Ei tea, kas Milan kantakse siis lähiaastatel maha? Palju nende Milanite töökorrashoidmine ja väljaõppinud meeste olemasolu tagamine kah maksta võiks? Tegemist on ju siiski juhitava tankitõrjeraketiga, mida saaks kasutada paljude erinevate vene masinate vastu. Ehk saaks sellega ka jätkuvalt tanke lasta koostöös Javelinide, TT kahurite, õlaltlastavate ja TT miinidega. Eduka tankitõrje tagab ju erinevate relvaliikide koostöö.

Aga muidu toetan igati nende Javelinide hanget, saaks nad vaid kiiremini Eesti pinnale.

[HeiniR]

Allatah:Ei tea, kas Milan kantakse siis lähiaastatel maha? Palju nende Milanite töökorrashoidmine ja väljaõppinud meeste olemasolu tagamine kah maksta võiks? Tegemist on ju siiski juhitava tankitõrjeraketiga, mida saaks kasutada paljude erinevate vene masinate vastu. Ehk saaks sellega ka jätkuvalt tanke lasta koostöös Javelinide, TT kahurite, õlaltlastavate ja TT miinidega. Eduka tankitõrje tagab ju erinevate relvaliikide koostöö.

Minu arusaamise järgi juhtub ikkagi see, et Milaneid (mida on üpris hää kogus tegelikult) ei kanta maha hävitamise või mujale kinkimise mõttes, vaid need ikkagi jäävad reservi nendele meestele, kes on õppinud nendega varasemalt laskma. Seega võimaliku konflikti puhul peakski see juhtuma, et Milanid ja Javelinid lasevad paralleelselt.
Aga siiski, see on minu isiklik arusaam ja arvamus.

[rbl]

http://www.postimees.ee/2871769/video-j ... -sihtmarki

Eestil on viimase kümne aasta jooksul välja arendatud väga muljetavaldav tankitõrjevõime rakettidega mis me raketisüsteemidega, mis me muretsesime kümme aastat tagasi ja täna oleme olukorras kus me peame Milan süsteemid välja vahetama, et hoida oma väga tugevat tankitõrjevõimet ja selle raketisüsteemi hankimisega me oluliselt suurendame meie tankitõrjevõimet.

Samas huvitav oleks teada, millel see meie viimase kümne aasta jooksul välja arendatud väga muljetavaldav ja tugev tankitõrjevõime ka Terrase arvates siis reaalselt baseerub? Tagasilöögita viiekümnendatest pärit tankitõrjekahuritel M40, Pvpj 1110? Mitte töökindlatel tandemlõhkepeata MAPATS-itel või hoopis kaheksakümnendate esimesest poolest pärit tandemlõhkepeata Milan-idel?

Milaneid (mida on üpris hää kogus tegelikult)

Tead sa ka palju meil neid siis tegelikult on? Mäletan, et kusagil oli kunagi kirjas, et miskid 16 kompleksi kõigest?

[Actual]

Huvitav, kas Javelini suguse relva vastu on mingeid tõhusaid vastumeetmeid ka leiutatud. Kui õigesti aru saan, Javelini sihtimisseade ja rakett ei kiirga midagi välja, ei laserkiirt, radarkiirgust ega muud? Sihtmärgi valimiseks soojuskontrastne pilt kujutise määramiseks ja raketil kujutisesensor, mis raketi sihtmärgini viib?
Sisuliselt sihtmärgil on keeruline avastada nii sihtimist, kui teel olevat raketti. Tõrjumine eeldaks, kas mingit radari olemasolu, mis on samas ka oht, kui midagi kiirgad, või mingit kiiret kujutisesensorit, mis tunneb ära lendava Javelini (nt lendava raketi soojusjälg) ja automaatika käivitaks vastumeetmed. Kas klassikaline suits, mis tehnika visuaalselt enda alla/taha peidab, on Javelini võimeline eksitama?
Seda ei tahaks uskuda, et Javelini vastu rohtu ei ole, iseasi, kui tõhus ja kulukas see oleks.

[Kapten Trumm]

Seepärast toimubki lukustamine ja sihitamine infrapunases diapasoonis, et rakette poleks võimalik suitsu, tolmu jne triviaalsega segada.
Kui jutt käiks puhtast optilis-kontrastsest süsteemist nähtava valguse diapasoonis, siis piisab ju suvalise läbipaistmatu tõkke tekitamisest (sõit maskeerimisvõrgu taha, suits, tolmupilv jne).
Eks need vene Arena jne aktiivkaitse süsteemide edukus on sama, mis muude taoliste rakettide vastu - avastamine sõltub rohkem radari võimekusest (ja raketi peegelpinna suurusest) ja süsteemi võimest õiges kohas vajalik tõrjelaeng lõhata.

Kvalitatiivselt on aga asi Milanitest jt kontaktset tüüpi rakettide poolest parem, kuna rakett suudab tekitada kumulatiivplahvatuse sihtmärgi kohal, tanki "lage" on aga seal asuvate luukide, mootori ventilatsiooniavade jne tõttu võimatu soomustada sama massiivselt kui nt tanki külgesid ja lootma peab ainult aktiivkaitsele. Aktiivkaitse on aga nagu iga taoline asi segatav ja spämmitav erinevate vastumeetmetega, pealeg on ikka küsimus, kuidas see värk intentsiivses lahingus, kus õhk on metallist paks, ikkagi toime tuleb vajalike sihtmärkide leidmisega.

[Actual]

Seepärast toimubki lukustamine ja sihitamine infrapunases diapasoonis, et rakette poleks võimalik suitsu, tolmu jne triviaalsega segada.
Kui jutt käiks puhtast optilis-kontrastsest süsteemist nähtava valguse diapasoonis, siis piisab ju suvalise läbipaistmatu tõkke tekitamisest (sõit maskeerimisvõrgu taha, suits, tolmupilv jne).

Sel juhul tuleks suitsupetekad asendada kuumuspetekatega ja "raketisilm" peaks segadusse sattuma. Muidugi rakett võib lennata ka viimati nähtud kujutise kohta, lootuses, et suitsu-kuuma petekate all sihtmärk endiselt olemas.
Teoreetiliselt võiks võimalik olla, pettemanöövriks luua tankil enda ümbrusse soojus granaatidega fantoomtanke - granaatidest soojusjälg, mis sarnaneb tankiga.
Kas infrapuna diapasooni ei saa eksitada, mulle tundub küll, et tahked osakesed, või ka vihm-udu võiks infrapuna diapasooni häirida. Eks see sõltub vast tolmu-udukihi paksusest.
Teine variant oleks tank katta jahutussärgiga, kus toimub pidevalt tankikontuuri jahutamine välistemperatuuriga sarnaseks, või jahutussärk muudab tanki kontuuri nii, et on pidev muuutmine, kus infrapunases diapasoonis ei ole ühene kontuur vaid aegajalt või ka pidevalt muutuv kontuur.