Relvaseadus

[Andrus1973]

Vabandust ma kohe ei saa.. Taunitav ja karistatav (ilmselt karmilt) peaks olema tegu, ehk siis ähvardamine. Kas ähvardatakse puuhalu, relva taolise eseme (huvitav, kui taoline on piisavalt taoline?) kokanoa või pärisrelvaga, ei tohiks teo olemust väga muuta.

[vtl]

Vabandust ma kohe ei saa.. Taunitav ja karistatav (ilmselt karmilt) peaks olema tegu, ehk siis ähvardamine. Kas ähvardatakse puuhalu, relva taolise eseme (huvitav, kui taoline on piisavalt taoline?) kokanoa või pärisrelvaga, ei tohiks teo olemust väga muuta.

On vahe, kas minna panka röövima puuhalu, kokanoa või relva(taolise eseme)ga.
Karistusseadustik §200 näeb muide ette erineva karistuse lihtsalt röövimise (2-10a) ja relva ähvardusel röövimise (3-15a) eest.

Samuti on vahe, kas sa huligaanitsed niisama või teed seda relvaga.

§ 262. Avaliku korra rikkumine
(1) Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.
[...]
§ 263. Avaliku korra raske rikkumine
(1) Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud:
1) vägivallaga või
2) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Sarnaseid konstruktsioonipaare leiab ka teistest KarS §-st.

"Huvitav, kui taoline on piisavalt taoline?" - siis, kui teine pool ei saa aru, et tegu on maketi, mänguasja või imitatsiooniga.

[Andrus1973]

Vabandust ma kohe ei saa.. Taunitav ja karistatav (ilmselt karmilt) peaks olema tegu, ehk siis ähvardamine. Kas ähvardatakse puuhalu, relva taolise eseme (huvitav, kui taoline on piisavalt taoline?) kokanoa või pärisrelvaga, ei tohiks teo olemust väga muuta.

On vahe, kas minna panka röövima puuhalu, kokanoa või relva(taolise eseme)ga.
Karistusseadustik §200 näeb muide ette erineva karistuse lihtsalt röövimise (2-10a) ja relva ähvardusel röövimise (3-15a) eest.

"Huvitav, kui taoline on piisavalt taoline?" - siis, kui teine pool ei saa aru, et tegu on maketi, mänguasja või imitatsiooniga.

See teise poole arusaamine on ikka väga subjektiivne.. Minu mälu järgi on ka banaani käes hoidvat kodaniku relvastatuks peetud kusagil välismaal..

Just nimelt relvana kasutatava, mitte relvana tunduva esemega..

Ma arvan, et mina küll ei oska ennast kuidagi rõõmsamalt tunda, kui õhtuses pargis üritab minu rahakoti omanikuks saada nt pesapallikurikaga tegelane püstoli moodi välja paistva esemega tegelase asemel....

[trs]

Minu mõte oli küll pigem selles, et kaitsta idioote nende enda lolluse eest nii palju kui see võimalik on. Tahtlikku lollust see kindlasti ei välista(nagu ka kõik muud seadused). Päris püstolil ja airsofti mänguasjal ei ole võimalik juba paari meetri pealt vahet teha ning sellises situatsioonis on suhteliselt tõenäoline, et tulirelva olemasolul kasutatakse seda enda või üldise korra kaitseks ilma pikemate läbirääkimisteta. Ilmselt sellisel juhul kasutades üritaks igaüks relvastatud ohu kiiresti ja lõplikult neutraliseerida, mitte ei alusta hoiatuslasu või mingite vähemohtlike kehaosade sihtimisega. Ja kes siis lõpuks loll on, kui keegia laseb liiga palju John Wicki filme vaadanud ja airsofti püstoliga vehkinud debiiliku maha?

[Andrus1973]

Kõiki ei õnnestugi kaitsta. Toon ühe näite.. Mul oli au hiljuti ühes poes kohtuda härraga kes soovis soetada mingit rakettide laskmise agregaati asenduseks politsei poolt ära võetud sarnase riistapuu asemele. Soetuse eesmärgiks olla võimalik maatüli lahendamine. Relvaluba sellel härral ei olnud, kuna selle tegemine olevat tema sõnul keeruline ja kallis. (Õnneks.) Mina selles vestluses ei osalenud, kuid kuulsin seda paratamatult pealt.
Sarnaste juhtumite valguses ongi mul kujunenud veendumus, et iga asja kohta ei peagi eraldi seadust olema. Asju tuleb lahendada terve mõistuse tasandilt. Osa meist hakkaks selle juhtumi baasil kindlasti signaalrakettidega maatüli lahendamist käsitlevat seadust ette valmistama... Või keelaks üldse maatülid või raketid ära .. Inimesed ongi erinevad..

[vtl]

Sarnaste juhtumite valguses ongi mul kujunenud veendumus, et iga asja kohta ei peagi eraldi seadust olema. Asju tuleb lahendada terve mõistuse tasandilt...

Loomulikult ei õnnestugi iga üksiku juhtumi kohta eraldi seadust kirjutada. Seetõttu ongi seadustes eraldi kategooriad eri raskusega väär- ja kuritegude jaoks.

Tänasel päeval on paljudel inimestel arvamus, et kui poes müüakse vabalt "stardipüstolite" ja airsofti sildi all täiesti identseid replikaid, siis järelikult on nendega vehkimine (ja purjuspäi "argumendina esitamine") samuti täiesti okei ja süütu tegevus. Kahjuks ei teavusta need idioodid, et nad riskivad reaalselt tina vastu saada.

Kui aga replikaga sooritatud rikkumine (olgu või huligaansus) võrdsustataks pärisrelvaga tehtud kuriteoga, siis võib-olla keegi mõtleks kaks korda enne kui sellise mänguasja endale soetab või sellega naabrimehe ees vehkima läheb.

Jah, teist inimest võib raskelt vigastada raketipüstoli või kasvõi välgumihkli ja juukselakipudeliga, aga praeguse teema iva on justnimelt selles, et üsna tihti üritatakse tulirelva imitatsiooniga mingeid "olukordi lahendada" ja see on ohtlik nii lahendajale endale, kõrvalseisjatele kui korrakaitsjatele, kes ei pruugi aru saada, millega igal konkreetsel juhtumil tegu on.

[vtl]

Päris püstolil ja airsofti mänguasjal ei ole võimalik juba paari meetri pealt vahet teha...

Osadel juhtudel ei ole pärispüstolil ja mänguasjal võimalik ka kätte võttes vahet teha.

Kunagi aastaid tagasi ostsin ise relvaeksamiks valmistumiseks venelaste tehtud Makarovi püstoli gaasiversiooni. Väidetavalt on 80% detaile originaalsed Makarovi jupid. Välimus on sama, kaal on sama, päästikukäik ka on täpselt sama (...sitt... sellepärast saigi ostetud, kuna toona tehti laskekatset PM-ga), kukk liigub, kelk liigub, raua otsast sisse vaadates paistab nagu 9mm läbimõõduga ava... Isegi kelk käib samamoodi maha, nagu päris Makarovil. Alles siis kui salve välja võtad, saad aru, et midagi on nagu valesti.

Mõned laskurid jällegi treenivad identsete airsofti kloonidega, mis imiteerivad üsna täpselt isegi tagasilööki, muust rääkimata.

[Andrus1973]

Kui aga replikaga sooritatud rikkumine (olgu või huligaansus) võrdsustataks pärisrelvaga tehtud kuriteoga, siis võib-olla keegi mõtleks kaks korda enne kui sellise mänguasja endale soetab või sellega naabrimehe ees vehkima läheb.

Toon jälle oma elust ühe näite. Kunagi mõned aastad tagasi jalutasin poisiga pargis. Lapsel oli kaasas mingi mängupüstol, mis suuruse poolest oli umbes väiksemat sorti pärispüstoli suurune, hõbedast värvi. Selline kahest vormipoolest kokku sulatatud käkerdis. Kus ta selle sai ma ei suuda meenutadagi. Ühel hetkel andis poiss selle minu kätte "hoiule". Jalutasin siis ja keerutasin "tulenuia" ümber sõrme, ei imiteerinud ei laskmist ega laadimist, lihtsalt keerutasin seda näppude vahel. Ühel hetkel tabasin ennast mõttelt, et mõnele võib see vidin tunduda äkki "liiga päris" ja teatab "kuhu vaja". Toppisin selle mõtte peale püstoli taskusse, vältimaks võimalikke eksesse. Samas ma ei tunne tõesti, et oleks ok peita mänguasju lihtsalt selleks, et need võivad mõnele valvsale või hirmunud kodanikule liiga päris tunduda.
Purjuspäi muidugi ei maksa üldse millegagi vehkima minna, ei mängu- ega päris püstoliga. Isegi paljas rusikas on liiast tegelikult.

[Andrus1973]

kõik relva meenutavad mänguasjad mänguasjapoedest ära korjata, siis lapsed ei saa relvasarnase esemega avalikus kohas vehkida!

Selgitan veel kord ja hästi aeglaselt: jutt käibki praegu sellest et mõned "mänguasjad" ei ole pärisasjadest väliselt eristatavad.

Võib ka vastupidi olla! Hiljuti puhastasin revolvrit. Sellist väikest, alumiiniumraamiga. Tuleb tütar ,vaatab minu tegemist natuke pealt ja siis uurib, et miks ma poja mängupüstolit nühin...

[Walter2]

Võib ka vastupidi olla! Hiljuti puhastasin revolvrit. Sellist väikest, alumiiniumraamiga. Tuleb tütar ,vaatab minu tegemist natuke pealt ja siis uurib, et miks ma poja mängupüstolit nühin...

Sul poeg on pärisrevolvriga salaja mängimas käinud?

[Kriku]

Sarnaste juhtumite valguses ongi mul kujunenud veendumus, et iga asja kohta ei peagi eraldi seadust olema. Asju tuleb lahendada terve mõistuse tasandilt...

Loomulikult ei õnnestugi iga üksiku juhtumi kohta eraldi seadust kirjutada. Seetõttu ongi seadustes eraldi kategooriad eri raskusega väär- ja kuritegude jaoks.

Seetõttu ongi õigusnormides olukordi & tegevusi kirjeldatud üldistatult ja kasutatakse fraase nagu "relvana kasutatav ese" jms. Sealt edasi tuleb tõlgendamine, mis on vältimatu etapp õiguse kohaldamisel.

"Huvitav, kui taoline on piisavalt taoline?" - siis, kui teine pool ei saa aru, et tegu on maketi, mänguasja või imitatsiooniga.

Siis, kui kohus nii otsustab.

[Kriku]

Mänguasjad eraldasin omaette teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 41&t=44552

[ElrikThunderson]

Relvaseadus läbis teise lugemise, kolmas tuleb 23.01.2020 10:00.

Ühe või teise erakonna nägemuse siia kopeerimise asemel soovitan lugeda otse allikast, milline fraktsioon muudatusettepanekuid tegi, millised vastu võeti ja millised mitte.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnou ... 20SE%20II)

[ElrikThunderson]

Akf vtl etteheitest ajendatult klõpsasin kuiva juriidika lahti ja süübisin korra relvaseaduse teise lugemise nüanssidesse.

Diskleimer kah: Allpool minu nopped ja utreeringud. Võtan omaks, et keskendusin peamiselt mind ennast huvitavatele osadele. Täiesti võimalik, et ma ei saa aru ja ei oska lugeda. Huvitatud ja asjaga seotud akf-id võivad vabalt kommenteerida-kritiseerida-selgitada-põrmustada, kuidas asi nende nägemuses tegelikult oli, on ja saab olema. Aga palun nii, et sellel kõigel ka teemaga seonduv mõte sees oleks.

Kes-on-kes

Komisjon küsis kaasamise raames eelnõu kohta arvamust Eesti Jahimeeste Seltsilt, Eesti Practical-Laskmise Ühingult (edaspidi EPLÜ), Eesti Turvaettevõtete Liidult, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioonilt, Eesti Jahispordi Liidult, Eesti Reservohvitseride Kogult, Muuseumite, ajalooklubide ja kollektsionääride esinduselt, kes esitasid õiguskomisjonile ka oma seisukohad muudatusettepanekute tähtajaks.

Huvirühmade esindajatest osalesid [istungitel] EPLÜ esindaja, juhatuse liige Armin Meesit ja Jevgeni Travin. Eesti Turvaettevõtete Liidu ja Eesti Reservohvitseride Kogu esindaja Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht.

Hanno Pevkur osales [detsembris] komisjoni istungitel ja tutvustas oma ettepanekuid.
Siseministeeriumist osalesid korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar (9.12.2019 ja 13.01.2020 istungitel) ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast ja nõunik Sven Põierpaas.
Kaitseministeeriumist kaitseinvesteeringute osakonna hangete valdkonna juht Markko Lepikult ning
Riigikogu Kantseleist õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Kaido Jõgeva osalesid õiguskomisjoni istungil 13.01.2020 aasta istungil.

Kokku on eelnõule esitatud 40 muudatusettepanekut:
1. Riigikaitsekomisjon (esindaja L.Kunnas) esitas 2 muudatusettepanekut, millest ühte ettepanekut arvestas komisjon täielikult ja teist arvestas osaliselt.
2. EKRE fraktsioon (L.Kunnas ja A.Poolamets) esitas 20 muudatusettepanekut, millest enamus ettepanekuid arvestas komisjon täielikult või osaliselt ning arvestamata jäetud ettepanekute kohta on juttu allpool.
3. Õiguskomisjon algatas koostöös Siseministeeriumiga (eelnõu koostaja) kokku 16 muudatusettepanekut, mis tulenesid huvirühmade, riigikaitsekomisjoni, EKRE fraktsiooni, Riigikogu liikme Hanno Pevkuri ettepanekutest, samuti algatas komisjon ettepanekuid omal initsiatiivil. Minu arust need kõik läksid sisse.

Kõigepealt millega siis EI arvestatud:

• Ettepanek tulirelva oluliste osade hulgast välja arvata relvaraam. Komisjon viitas et EL direktiivis on relvaraam sees ja seega see on oluline osa ning asi mutt.

• Ettepanek kollektsioneerimisloaga padrunite arvu üldse mitte piirata. Komisjon polnud nõus aga tõstis kollektsioneerijale lubatud määra 50lt 200 ühikuni ühe padrunimudeli kohta, mille tootmist alustati pärast 1945 aastat.

• Ettepanek täpsustada juriidilise isiku vastutust. Muudatusettepanekut ei toetatud, kuna see muudab regulatsiooni liiga rangeks.

• Ettepanek, et laskesportlane (lubatud suurema mahuga ja A-klassi tulirelv) peaks olema relvaloa taotlemise hetkel kahe viimase aasta jooksul aktiivne. Komisjon arvas, et mineviku aktiivsus pole näitaja, tõenduskohustus on taotlejal ja üleüldse.

• Ettepanek muuta lubatud padrunikoguste piirmäärasid, kuna praegused määrad ei võimalda piisavalt laskmist harjutada. Ei arvestatud , kuigi Siseministeerium arvas, et antud ettepanek on kindlasti osaliselt kaalutav tulevikus, kui töötatakse välja uus RelvS-i kontseptsioon.

• Ettepanek (mujal Euroopas) laskekõlbmatuteks muudetud relvade registrisse kandmise tähtaja pikendamiseks. Komisjon arvas, et juba määratud 6 kuud on piisav.

• Kaks omavahel seotud ettepanekut lasersihikute kohta. Komisjon arvas, et lasersihik jäägu vaid sportlastele.

Millega arvestati:

• Hulgem lisandusi ja täpsustusi seadusesse muuseumide ja relvakollektsioonide kohta, kuna kõik ka eramuuseumid peavad oma relvakollektsioonid nüüd arvele võtma, näiteks, et muuseumite üle teeb järelevalvet Muinsuskaitseamet, mida ja kuidapidi ikkagi muuseumis hoida tohib, kes seal vastutab jne.

Mis üldse muutub senise eelnõuga:

• Täpsustati relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu ning välismaalaste relvaoste Eestist. Relvade üle piiri viimine EL vaimus ikka rangemaks.

• Enne 1.03.2020 saadud relvad jäävad omanikule senise korra alusel. Enne 1.03.2020 ostetud relvale suuremamahulise salve ostmine käib nüüd Politsei menetlusega koos relvaloa muutmisega vajadusel.

Foorumit ehk huvitab: Servapidi saavad pihta kõik vastava relvaloata salvede kollektsioneerijad, kes peavad tegema loa või viima oma salved Politseisse. Ajalooliste relvasalvedega on aga järgmine nüanss: Piiratud käibega padrunisalveks ei peeta padrunisalve, mis on ette nähtud relvadele, mida hakati tootma enne 1946. aastat, ja mis ei sobi kinnitamiseks relvatüübile, mida hakati tootma pärast 1945. aastat.

• Enne 1.03.2020 saadud Euroopa tulirelvapassiga relv tuleb piiriüleseks liikumiseks viia Politseisse relva klassi määramiseks, vajadusel relvaloa ümberregistreerimiseks. Lõivuvabalt küll aga bürokraatia ikkagi.

• Laskesportlane peab vastava loa saamiseks kuuluma konkreetsesse klubisse, mitte vaid laiemasse organisatsiooni. Ilma klubita saab olla vaid oma kehtiva relvaloa lõpuni.

• Relvi omavad muuseumid peavad ühinema MUIS-iga ja määrama relvakollektsiooni eest vastutava sobiliku isiku või hankima kollektsioneerija relvaloa. Sellega oli hulgem täpsustusi, ettepanekuid ja arvestusi-mittearvestusi, mille selgituseks võiks mõni valdkonnas tegev akf sõna võtta.


Kõige huvitavama osaga aga jooksin natuke kokku.

Ehk siis mis muutub relvaloaga isiku jaoks ja eriti "riigikaitses osaleva isiku" jaoks, kuna mul läks lõpuks järg käest ära, kes ja kuidaspidi tohib näiteks neid hirmus ohtlikke rohkem kui 10-lasulisi pika püssi salvesid siis ikkagi omada ja kanda. Ühest küljest on viited olemas, et (riigikaitses osalevale) kaitseliitlastele on need lubatud, teisalt miski imelik seletuspunkt, kus kaitseliitlasel peab olema relvaloal märge pikkade salvede kandmise kohta?

Kui jälle jaksan seda eelnõud lugeda, siis täiendan.

Las alata vestlus...

[Larry]

Huvitavamad arvestamata jäetud parandusettepanekud olid relvaraami väljaarvamine tulirelva oluliste osade loetelust; lasersihiku lubamine tsiviilkäibesse; kõigi turvalisuse tagamise otstarbega relvade peale kokku lubatud laskemoona kogus - kuni 1000 padrunit.