Ak-47 vs. Ak-74

[ivanorav]

Olen oma silmaga näinud PM-ist lastud kuulist tabatud vene ajateenijat (lask toimus minu silme all), tabas lähidisdistantsilt abaluud ja kuul jäi pidama parema kõrva taga naha all. Vant palus, et tal minna lastaks , siiski viis tema tee traumapunkti.

No sellel on üldse mingi kuubikutaoline kuul, see sisuliselt ei tungi mitte kuhugile kövemasse sisse !
Hirm oli lausa laskmist turvata, kui kuulid pörkusid puust-puusse, kuni löpuks jöud otsa sai ja maha kukkusid.

[ivanorav]

Ärge mind nüüd maha lööge, aga minarust see 5.45 "muudetud raskuskeskmega" kuuli jutt on ehe punavene müstika - aga võibolla ma ka eksin, arvamus on empiiriline sel teemal.
Tuleb see sellest, et väiksekaliibriline automaadikuul muudab väga kergesti suunda (energia väike), isegi nt laskevälja maltsapõõsa tabamisel lendab see täiesti suvalises suunas.
Galili 5.56 kuul käitub täpselt analoogselt - suunamuutus ja kuuli pöördumine midagi tabades.
Kui teha öine laskmine trasseritega (panna lindid ja salved ainult trasserit täis), kus korraga lasevad 5.56 Galil ja 7,62 MG3, siis on see efekt lausa võhikulegi näha. Kogu laskevälja kohal olev õhuruum on ühtäkki täis Browni liikumist meenutavat väikeste trasserite siksakki, samas 7,62 kuulid lendavad märgatavalt "sirgemalt" ega tee sellist pulli. Silmaga on see kohe eristatav, 7,62 trasser märksa suurem paistab. Laskevälja tõusvad sihtmärgid (tahvel mingist alumiiniumplekist) panevad Galili kuulid väga hästi rikoshettima, samas 7.62 lendab sealt otse läbi ja lendab edasi ka veel. Samamoodi mõjutab tuul

Kui näiteks lasta sellise "poolpehme" asja pihta nagu helipüüdja õhuvahedega asetatud soome papi tahvlid lasketiiru laskekoha kõrval, siis kuul läbib 2-3 tahvlit otse (väike auk) ja järgmises tahvlis on auk juba poole peopesa suurune - kuul kaotas suuna ja pöördus põigiti ning viimase energiaga lõi selle tüki välja.

Sestap tundub, et "väike" kuul võib tekitada suuremagi vigastuse kui täiskaliibriline - kui 7,62 lendab otse läbi, siis 5.56 pöörab sul käsivarres end põigiti ja võib väljuda näiteks teiselt poolt peopesa suuruse lihatükiga, jättas suure väljumishaava).

Hillart, kommenteeri palun!

Ega eesmärk ei olegi läbi heinte/takistuste tulistamine, vaid vöimalikult suurte kehavigastuste tekitamine (et kuul muidugi sisse jääks ), soovitavalt, et haavatu kulutaks kövasti med.personali ressursse. Suurema kaliibriga relvad on jah, toredad asjad, aga aga asjatundjad arvavad, et parema tulemuse saavutab odavamate ja kergemate vahenditega.Pealegi tegelik tulistamistegevus selliste relvadega toimub väiksematel kaugustel, kui lasketiiru pikkus.

[hillart]

Sestap tundub, et "väike" kuul võib tekitada suuremagi vigastuse kui täiskaliibriline - kui 7,62 lendab otse läbi, siis 5.56 pöörab sul käsivarres end põigiti ja võib väljuda näiteks teiselt poolt peopesa suuruse lihatükiga, jättas suure väljumishaava).

Hillart, kommenteeri palun!

Ega eesmärk ei olegi läbi heinte/takistuste tulistamine, vaid vöimalikult suurte kehavigastuste tekitamine (et kuul muidugi sisse jääks ), soovitavalt, et haavatu kulutaks kövasti med.personali ressursse.

Ei. Detsentreeritud raskuskeskmega kuul pole mitte nõukogudeaegne forlkloor, vaid tõsiasi. Nagu ma juba kirjutasin, siis taolist moona toodeti 80-ndatel aastatel suhteliselt lühikest aega ja kasutati seda peamiselt Afg-s. Kuna aga kuulitäpsusomadused jätsid kangesti soovida, siis selle tootmisest loobuti.
5,45 kasutamisel loodeti massi vähendamisest tulenevat potentsiaalse energia vähenemist kompenseerida suurema kineetilise energiaga, kuid praktikas selgus, et see suur kineetiline energia kippus vahemaa kasvades väike massiga kuulil kangesti kiiresti vähenema ja sellest tulenevalt langes lubatavatest piiridest välja ka täpsus keskdistantsidel. 7,62 seda viga pole. Lähidistantsidel on aga täiest kama, mis kaliibriga lasta. Läbimine on ikkagi sirgjooneline. Väiksema kaliibriga moona aga saab üks võitleja märgatavalt enam endaga kaasa võtta. Suure algkiirusega väikesekaliibriliste kuulide tappevõime (õigemini vigastamisvõimet, sest tabamise eesmärk pole ju mitte tappa, vaid võitlusvõimetuks muuta) suurendamise ülesande on nii NATO, kui vene konstruktorid, lahendanud selliselt, et kuuli ehitus tagaks selle võimalikult kiire fragmenteerumise peale sihtmärgi tabamist (mantel on vaid voolundi funktsioonis ja moodustab fragmente). Vene ja NATO vastavad kuulid killunevad küll reeglina (ehitusest tulenevalt) erinevalt, kuid tulemus on nende tabamusel praktiliselt sama.
Omaaegse detsentreeritud kuuli efekti võib näha aga trasseritel, missugused lennu ajal oma raskuskeset muudavad ning tabamuse korral sellega on tõepoolest võimalik eelpoolnimetatud rullumise efekt. Kuna aga ülejäänud kuul on ehituselt analoogiline tavakuuliga, siis taolist rullumist kehas neil siiski tavaliselt ka pole, sest selle esiosa fragmenteerub ja oma teekonda kehas ei jätka see mitte ühes tükis, vaid killuvihuna Sellest tulenevalt võib ka väljumisava, kui seda selliselt üldse nimetada võib, olla mitukümmend korda suurem sisenemisavast.
7,62 lennukiirus on reeglina tunduvalt väiksem, kui väikesepaliibrilisel kuulil ja oma inetrsusest tulenevalt on selle haavakanal tavaliselt sirgjooneline, olles väga vähe mõjutatatud oma teele jäävatest erineva tihedussega kudedest. Ka on taolise kuuli kiirus fragmenteerumiseks liigväike, et saavutada väikesekaliibrilise kuuliga analoogset efekti.

Ehk siis - igale kuulile on oma otstarve ja kasutamistingimused. Universaalsus tähendab tavaliselt, et see ei kõlba 100%-liselt mitte millekski.

Ega eesmärk ei olegi läbi heinte/takistuste tulistamine, vaid vöimalikult suurte kehavigastuste tekitamine (et kuul muidugi sisse jääks ), soovitavalt, et haavatu kulutaks kövasti med.personali ressursse.

EKV-s seda muret pole. Meil med. teenistust ei ole (ega tule ka järgneva 10 aasta jooksul) ja ka vastavaid ressursse ei kulu. EE skeemilt võite nüüd lausa piltlikult seda oma silmaga näha. Meditsiini asendab orkester, kuna tuhanded surnud väärivad siiski sõjaväeliste auavaldustega matmist. Ja orkestri pidamine on selgelt odavam, kui ... Pragmaatilisus eelkõige!

[Leo]

Siin esinenud gurude loengutele eri kuulide purustavast toimest ei ole muud lisada kui ainult soovitus hoolikalt läbi lugeda ja intensiivselt kaasa noogutada.

Illustratsiooniks olgu kaks graafikut, mis näitavad eri kaliibriga militaarkasutuses olnud ja olevate kuulide ajutist ja jäävat haavakanalit. Pöörake tähelepanu, kuidas vanad vindikuulid keeravad ennast kehas ringi ja lähevad suhteliselt sirgelt läbi ning uuemad kergemad ja kiiremad kuulid lagunevad ja lammutavad kudet. Militaarmoona eesmärk on tungida läbi kergemast barjäärist, k.a. kaitsevest ja omada seejärel piisavalt energiat, et muuta kombatant WIAks, sest temaga tegelemine on kallim ja keerulisem, kui KIA ehk laadung 200 käsitlemine. Jalaväelane peab jaksama kaasa tassida palju laskemoona, sest lahingus on tabavus madal ja laskemoona kulu suur, sest adrenaliinipilves meestel on kombeks sihtimata lasta ja ikka valanguga

Uuemates konfliktides, kus vastasel on kaitsevesti ja kiivri asemel särk voi villane mantel, on oluline, et kuul hakkab lagunema kohe peale kudede tabamist. Vanadel kuulidel oli kombeks kiitsakamatest meestest läbi joosta, tekitades ainult kuuli diameetriga haava. Kui näiteks väike kuul tabab lihast, kuid jätab suuremad veresooned, luud ja elundid terveks, siis voib nahk tommata nii hästi kokku, otsi siis auku nagu naaskli torkejälge.

Kergetel ja kiiretel kuulidel oleneb fragmentatsioon otseselt lennukiirusest, mis on normaalse rauaga automaatrelva suudmes yle 900 m/sek ja väheneb kiiresti. See oli automaadi M16 kusagil 200 ja karabiinil M4 isegi 150 meetrit, kui kuuli kiirus langeb alla 700 m/sek ja fragmenteerumine kaob. Igasugu kompaktsetel karabiinidel, nagu G36C, on reaalne oht, et suudmekiirus ei yletagi vajalikku fragmenteerimise kiirust ja tabamuse korral tekib ainult väike haavakanal. Kujutage siis ette karmide sofikate jahmatust ja pahameelt, kui haavatud duhh laseb peale mitut tabamust ikka vastu voi paneb lihtsalt plehku

Igasugu kuulilegendid on kerged tekkima, sest ainult murdosa kombatantidest, peamiselt sofikad, saavad nii palju erinevate kaliibritega lasta, et tekib isiklik kogemus kuulide toime kohta. Ja muidugi armee meditsiinikorpus, kellel on au koiki neid vigastatuid lappida, keda ette kantakse. Internetis on hulganisti materjale kuulide ja kildude mojust kudedele, kuid need ei ole söögiisupildid. Eriti räme on missioonil välihaiglas teeninud kaitseväelaste isiklik arhiiv, mida valitud seltskonnale näidatakse vastavalt teenistuslikule vajadusele. Olen näinud, ei soovita.

Hillart kriitikale EKJ eelistustest, et orkester on meditsiinikorpusest olulisem, ei ole samuti midagi lisada. See oli ju ammu teada. Pealegi on paraade vähemalt 2 korda aastas, kuid lahingutegevust Eestis oluliselt harvemini. Miks peaks siis mingeid motetuid arstitädisid ja sanitare palgal hoidma ja koolitama?

Kui sojaks läheb, siis meie liitlastel on ju palju meditsiinivarustust koos personaliga, mida kohe Eestisse paisata!! Lisaks mobiliseerime koik kiirabibrigaadid ja perearstid ning moodustame neist kompanii esmaabimeeskonnad ja pataljoni meditsiiniryhmad!!! Ajateenijatele ja noortele kaitseliitlastele peaks peale SBK läbimist hakkama jagama nimelisi padruneid, et ikka abi oleks käepärast, kui valu muutub väljakannatamatuks ja meedikuid ei ole ning surm ka veel ei tule. Jube moeldagi, mis siis juhtuma hakkab, kui päriselt suuremaks madinaks läheb ja teeperved täituvad korisevate ja verest tyhjaksjooksvate eesti meestega. Meedikute teenistuspystolit sanitaarlaskudeks tuleb ohtrasti tarvitada

[kaurkoor]

olete ajast maha jäänud v ...on ju veel ak 105 ja 108

ak 12 on ka olemas http://world.guns.ru/assault/rus/kalash ... -12-e.html