Eesti Kaitseväe kergekuulipildujad 1939 aastal.

[represseritu]

Sooviksin informatsiooni Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus enne nõukogude
võimu relvastuses olnud kergekuulipildujaist (minu teada Madsen ja vist
ka Lewis: relvade kaliiber, padruni tüüp, automaatika tööpõhimõte,
laskekiirus, magasinide mahutavus ja relva kaal).

[hillart]

Uudishimu on muidugi tänuväärt asi, kuid - kas poleks enne selliste küsimuste esitamist lihtsam eelnevalt võtta kätte üks vastav entsüklopeedia, või mis veel lihtsam, neti otsingus vastav lehekülg hetkega enese ette võluda. See oleks nagu tagatiseks, et jutt siin foorumis liiga lapsikuks ja pinnapealseks ei kujuneks (nagu see vahetevahel juba olema kipub).
See on muidugi vaid minu sügavalt isiklik arusaam asjast ja keegi ei pea sellest ennast solvatuna tundma. See viimane kommentaar on ajendatud tõsiasjast, et nii mõnegi minupoolse varematel aegadel tehtud arvamuseavalduse peale olen saanud väga kurjas (ja võib öelda, et lausa räiges) toonis privakontakte, missugused küll mitte südantsoojendavad olnud ei ole.

[represseritu]

Tänan Hillart õpetliku vastuse eest. Kui tead, siis ehk vaevud ka minule ja ühtlasi ka teistele mitteteadjatele teatama vastava entsüklopeedia nimetuse, väljaandja ja väljaandmise aasta või otsinguaadressi internetis.
Minul kahjuks ei ole õnnestunud seni sellele küsimusele vastust leida

[kashey]

minut otsimist ja http://en.wikipedia.org/wiki/Lewis_Gun#History

elagu tiigrihüpe!!!

[hillart]

Olen ise küll rohkem paberkandjal teatmematerjali pooldaja, sest sellisel kujul on see (isiklik arvamus) nagu lugemisega kaasnevaks mõttetööks sobivam ning ka erineva võrdlusmaterjali kasutamine on selliselt mugavam, kuid pole kunagi ka kiire infovajaduse korral mitte internetti põlanud. Ja seda viimast eriti just, kui on vajalikuks osutunud hästi mitmekülgse ja kiire info saamine.
Mis siis esimesel momendil kohe meelde tuleb? Muidugi kõigile teadaolev klassika - Žuk´i kataloog (antud välja viimase 20 aasta jooksul vähemalt 4-5 korda. Siis üks paremaid ja ülevaatlikumaid on (minu eelistus) veel "Schützenwaffen gestern" (antud välja nii originaalses saksa keeles, kui ka tõlkena vene keelde). Jne, jne.
Näe ikka pisut (!) vaeva kah, siis on asjal ka naudungumekki man, kui miskit leiad ja teada saad! Netis tuleb asi tegelikult ju nagu kandikul kätte, ei hakka isegi mitte juhtnööre sulle andma, et seda vähestki avastamisrõõmu sulle mitte ära rikkuda.
Edu sulle eneseharimisel, teadmistejanune poiss!!!

[Würger 190G]

Muidugi kõigile teadaolev klassika - Žuk´i kataloog (antud välja viimase 20 aasta jooksul vähemalt 4-5 korda. ...Ost/Müük müügis

[Andres]

Näit: Koguteos "Sõja ja Rahu vahel" I köide/ Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani. Tallinn 2004. lk. 238-239, 248-249 (lühike kuid korralik ülevaade) + veel lisa 20 lk. 463.

Maerjaalosa, käitamise ja hoolduse kohta muidugi siit ei saa.

[Andres]

Zuki väljaandes kuulipildujaid pole, vähemalt ei tea, et see osa ka ilmunud oleks. Minu eeltoodud teosest leiad pigem kaliibrid ja arvud, kui palju mida oli.

Madseni ja Lewise kohta eesti keeles ilmunud teadaolevalt omal-ajal 1-2 lühikest sõjaväe matrjaalosa, hooldus-käitus manuaali. Vähemalt Madseni kohta 1930date aastate algusest küll üks ametlik. Kuuluvad arvatavasti bibliofiilsete harulduste hulka. Suurtes raamatukogudes vast ka kättesaadavad.

[represseritu]

Eesti kaitseväes oli minu teada kasutamisel 2 padrunitüüpi:vene 7,62 mm ja inglise 7,71 mm. Kaitseliidus veel jaapani padrun 6,5 mm, kuna
kaitseliitlased olid põhiliselt relvastatud Jaapani vintpüssiga Arisaka. Internetis hulkudes leidsin Madseneid ainult kaliibriga 7,92 ja 8,0 mm, kuid ka info, et Madseneid toodeti mitmesuguste kaliibritega. Huvitav, millise kaliibriga Madsenid olid Eesti kaitseväes. Lewis oli teadagi inglise padruniga 7,71.

[propatria]

...Huvitav, millise kaliibriga Madsenid olid Eesti kaitseväes.

Meilt leitud salvede (ning nendel olevate kirjete) järgi julgen öelda, et mõlema kaliibriga.

ProPatria

[paharet]

...Huvitav, millise kaliibriga Madsenid olid Eesti kaitseväes.

Meilt leitud salvede (ning nendel olevate kirjete) järgi julgen öelda, et mõlema kaliibriga.

ProPatria

On jah andmeid,et kasutati nii vene kui inglise padruniga Madseneid.30 datel jäid kasutusel põhiliselt inglise padruniga relvad.

[metssiga]

Lopuks jah standardiseerimine ajas asjad kokku, aga tegelikult oli eri kaliibreid. Suuremates raamatukogudes, nagu Rahvusraamatukogu, Tallinna Ulikooli Akadeemiline Raamatukogu, ilmselt ka Tartu Ulikooli oma leiab omaaegsed manuaalid, kus ilusas ja korralikus eesti keeles kirjas kogu lugu vastava relva kohta. Kui ise kataloogist ei leia, tasub alati konsutanditadilt, kes istub kataloogide juures, kusida.

[MOrav]

Jalaväe relvade materjalosa : kerge-kuulipilduja Madsen : üldine kirjeldus, õpetamise meetodid ja hoolekandmise reeglid jalaväe kompaniidele
2. parand. tr.
Tallinna : Kindralstaabi VI osakond, 1927 (Tallinn : Riigi Trükikoda)
90 lk., 2 murtud l. tab. ; 18 cm
Markus Esitrükk: Tallinn : Kindralstaabi VI osakond, 1924

*

Jalgväe relvade materjaal-osa : k.k. Madsen : üldine kirjeldus, õpetamise metoodid ja hoolekandmise reeglid jalgväe kompanidele
Tallinn : Kindralstaabi VI osakond, 1924 (Tallinn : Riigi Trükikoda)
90 lk., 2 murtud l. tab. ; 18 cm

*

K. k. "Madsen" : "Madseni" süst. k. k. osade nimestik
[Tallinn? : s.n., 192-?]
[6] l., 22 l. ill. : fot. ; 18x25 cm

*

Laske-eeskiri jalaväe relvadele. II vihk (L.E.II), K.K."Madsen"
Tallinn : Kaitsevägede Staabi VI osakond, 1933 (Tallinn : Riigi Trükikoda)
74 lk. ; 18 cm

*

Muudatused laske-eeskirjas jalgväe relvadele. (II vihk). Muudatused eeskirjas "Jalaväe relvade materjalosa - k.k. Madsen"
[Tallinn : s.n., 1929] (Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus)
3, 13 l., 1 murtud l. tab. ; 18 cm
Päistiitel. - Tekst lehe ühel küljel

*

Jalgväe relvade materjaal-osa : K. k. Lewis (Jalgväe mudel) : üldine kirjeldus, õpetamise metoodid ja hoolekandmise reeglid jalgväe kompanidele / Kindralstaabi VI osakonna väljaanne
Tallinn : Kindralstaabi VI Osakond, 1924 (Tallinn : Riigi Trükikoda)
54 lk., 1 murtud l. tab. ; 18 cm

[metssiga]

No sellistele nagu Estoloog pole midagi lisada Lisaks ainult veel, et akadeemilistes raamatukogudes te need leiate ...

[represseritu]

Tänan kõiki selles küsimuses lahkeid kaasaitajaid. Vana reaali hüüdlause
oli: "Üks kõigi, kõik ühe eest!" Usun, et see kehtib ka tänapäeval tõsiste
eesti meeste seas.