Kas hädakaitse ?

[vtl]

Ametnikud on võtnud seisukoha, et tulirelva kasutamine enda kaitseks ei ole õigustatud, kui inimest parasjagu ei rünnata justnimelt tulirelvaga.

Mõni ametnik võib ju sellisel seisukohal olla, aga mingit üldist sellist põhimõtet õiguskaitsesüsteemis kindlasti ei ole ning seadusest seda välja lugeda ei anna.

Ametnikud ei mõista tulirelva kasutajaid süüdi, kohus mõistab.

Ehk tegelikult ka - ma mäletan veel üsna eredalt seda, kuidas esmasel relvakoolitusel räägiti a'la "kamp tuleb pimedas pargis vastu ja norib tüli - mida te teete" ja ...ma ei tahaks päris nii otse öelda, aga sisuliselt õigustati, et mitte öelda, propageeriti relva tõstmist enese ja vara kaitseks. "Ületamata muidugi hädakaitse piire", lisas ta ruttu.

Loomulikult, ärilises mõttes tulebki esmasele relvakoolitusele minejale anda kinnitust, et ta tegi õige valiku ning õigustama relva vajalikkust enesekaitselisel otstarbel. Pärast saab talle (loodetavasti) müüa relva, kabuuri, moona, tiiruaega ja võib-olla veel mõningaid praktilisi koolitusi.

Samas tuleb aru saada, et teisele inimesele kuuli kerre kihutamine on ikkagi üsna radikaalne samm ning võib üsna suure tõenäosusega lõppeda surma või eluaegse invaliidistumisega. Selle sammu õigustamiseks peab ikkagi kaalul olema mitte vähem kui oma elu ja/või oluline tervisekahjustus.

Tagantjärgi mõeldes sai küll lugupeetava koolitaja loengult palju huvitavat ja kasulikku teada ning ka julgust ja südikust ennast vajadusel kaitsta, aga võimalik, et nii mõnigi inimene võib selle loengu tagajärel saada julgust liigagi kergekäeliselt relva haaramiseks konflikti lahendamiseks või "õigluse jaluleseadmiseks" (sic!). Reaalsus on aga see, et hiljem kohtusaalis oled sa sisuliselt üksi ja ükski õpetaja või relvaguru sind toetama ei tule. Kui oled piisavalt jõukas, et lubada endale advokaati, kes musta valgeks räägib (a'la "me mängisime mehega tihti snake drill relvamängu"), siis on ehk mingit lootust, aga seegi ei ole 100% kindel.

Eelpoolkirjutatuga EI SOOVI ma mitte mingil juhul enesekaitserelva vajalikkust maha teha või mingeid piiranguid propageerida, küll aga tuua välja seda, et koolitusel võib jääda vale illusioon, nagu relv oleks mingi imeasi turvalisuse tagamisel. Selle vajaduse ja hirmutunde tekitamise sildi all annab ju müüa inimestele nii kõikvõimalikke lahendusi, sellest "kõige õigemast" enesekaitsemoonast alustades ja isikliku tuumavarjendiga lõpetades, nagu USA prepperitest näha.

Ma ei oleks isegi muidu sellele järeldusele jõudnud, kui poleks samas "koolis" käinud AKF-i kirjutistest sama õpetaja "käekirja" ära tundnud. Tulemus on see, et inimene on ennast väga sügavalt enesekaitse-teemasse sisse kaevanud ning tegeleb aktiivselt lahenduste lihvimisega. Mis iseenesest ei ole ju paha ega väär, ainult et kusagilt jookseb reaalsuse piir.

Turvalisus algab tegelikult sellest, et vältida olukordi, kus sind võidaks ootamatult rünnata ja sellele võiks rohkem tähelepanu pöörata. (Tänava)rünnaku ohvtiks sattunud inimesed käituvad tihti nii, et ei märka enda ümbrust ega ei pööra tähelepanu ilmsetele ohumärkidele. Ründaja ei ründa reeglina lambist, vaid jälgib eelnevalt oma ohvrit, hindab samuti OMA riske ründe õnnestumise ja vahelejäämise tõenäosuse kohapealt ning läheb kindla peale välja.
Teine asi on riskikäitumine a'la kuskil nurgataguses baaris võõrastega tutvuste sobitamine jms.

PS. Loomulikult on õige, kui enesekaitse relvas kasutataks enesekaitse-olukordadeks mõeldud laskemoona. Iseasi on see, millist riski või vaeva on keegi nõus selle nimel ette võtma. Mina isiklikult ei soovi riskida illegaalse moonaga ning kui ka mingile kuulile on PPA/EKEI heakskiit saadud, pean veidi paljuks ja tülikaks padrunikomponentidest enesekaitsemoona iselaadimist. Eriti veel arvestades Relvaseadus §73 lg 4-ja, mis ütleb, et ilma tegevusloata tohib füüsiline isik valmistada laskemoona ainult sportimise või jahipidamise eesmärgil.

[tuuba]

lisanduseks akf vtl-i kirjutisele (millele kirjutan kahe käega alla) tahaks öelda, et tegelikult on relvast inimese pihta laskmine suuresti mõtlemises kinni elik paljud,kes omavad tulirelva ,ei suudaks kunagi inimese pihta lasta.

seepärast olen ma seda meelt ,et päris igaühele ei tohiks anda relva koos selle kaasaskandmise õigusega.siia lisanduseks vana tõetera--kui võtad relva välja, siis kasuta seda kohe sihipäraselt,mitte ei hakka lugema moraaliloenguid a la filmid (eriti meerikamaa omad)

teine asi on kodus. kui ikka näed,et pätt ronib sinu aeda ja tuppa eesmärgiga teha sinust või su lähedastest invaliidid/laibad, siis pole vaja miskit koolitust,isegi meeleheitel koduperenaine suudab käsirelvast/jahipüssist pauku teha, iseasi ,kui täpselt...

[mongol]

Teoorias ollakse ikka ütlemata tugevad. Päriselt on ka mõni relva kasutanud tänaval?

[Mudakoon]

Seni on foorumis silma jäänud vaid üks kasutaja , kes reklaamis , et oskab ja suudab inimest "365-l" erineval moel elimineerida (letaalselt).

[LoneRider]

lisanduseks akf vtl-i kirjutisele (millele kirjutan kahe käega alla) tahaks öelda, et tegelikult on relvast inimese pihta laskmine suuresti mõtlemises kinni elik paljud,kes omavad tulirelva ,ei suudaks kunagi inimese pihta lasta.

seepärast olen ma seda meelt ,et päris igaühele ei tohiks anda relva koos selle kaasaskandmise õigusega.siia lisanduseks vana tõetera--kui võtad relva välja, siis kasuta seda kohe sihipäraselt,mitte ei hakka lugema moraaliloenguid a la filmid (eriti meerikamaa omad)

Kuidas sellesse nüüd suhtuda? Kas peaks hakkama kuidagi kindlaks tegema, kes suudab inimese pihta lasta? Ja sellele siis ei annaks relva, kes ei suuda? Või vastupidi?

Tegelikult nagunii ei õnnestu kuidagi päris täpselt välja filtreerida neid isikuid, kellele tohiks anda relva, kellele mitte. Selle mõttega aitab hakkama saada teadmine, et relv ise ei tapa kedagi, tapab ikkagi inimene ise. Kui tal legaalset relva pole, siis võib-olla suudab ta hankida illegaalse või kasutada kuritööks muid käepäraseid vahendeid.

Usun, et ilma varasema hädakaitse kogemuseta inimene saab alles selle olukorra ilmnedes teada, kas ta suudab inimese pihta lasta või siis ei. Kes on elus pidanud mõnes füüsilise rünnaku olukorras olema või ka näiteks gaasi enesekaitseks kasutanud, tema äkki omab mingit väikest osa sellest vastusest.

Oluline on, et relvaomaniku hinges ei valitseks mingi kihk või ootus selle olukorra ees, kus ta saaks oma relva kaitseks kasutada. Et poleks nii nagu võib-olla mõnel koolipoisil, kes on natuke näiteks ju-jitsu trennis käinud ja siis ootab, et saaks mõnele klassivennale pasunasse anda.

[Walter2]

teine asi on kodus. kui ikka näed,et pätt ronib sinu aeda ja tuppa eesmärgiga teha sinust või su lähedastest invaliidid/laibad, siis pole vaja miskit koolitust,isegi meeleheitel koduperenaine suudab käsirelvast/jahipüssist pauku teha, iseasi ,kui täpselt...

Ilmselgelt ületad hädakaitse piire, kui tulistad lihtsalt oma valdustesse roniva võõra isiku pihta (teadmata tema kavatsusi sest neid ei saagi ju teada enne reaalse ründe algust?).
Mingi aeg tagasi vaadati relva kasutamisele oma koduse vara ja perekonna kaitsel nii, et kui oled juba taganenud magamistuppa, sealt edasi pole enam kuhugi minna ja kurikael järgneb juba sinna siis loetakse seaduse silmis normaalseks relva kasutamist tema ründe tõrjumisel (vähemalt on jäänud meelde ühest kohtulahendist). Huvitav kuidas tänapäeva kohtupraktika siin asjale vaatab?

[Kriku]

Kus ruumis hädakaitset rakendatakse, pole oluline. Loeb ikkagi see, kas tõrjutakse juba alanud või vahetult eesseisvat rünnet või mitte. Kellelgi ei ole kohustust magamistuppa taganeda. Vt. Riigikohtu lahendit:

14. Viru Ringkonnakohus tuvastas, et pärast ukse lõhkumist tungis T. T. Krutkovide korteri esikusse ja sellest hetkest oli V. K. hädakaitseseisundis. Seda põhjusel, et T. T. käitumises esinesid KarS § 266 (omavoliline sissetung) tunnused. Samas leidis ringkonnakohus, et T. T. ei kavatsenud V. K. käes olnud noataolise esemega veel lüüa. Sellest tegi ringkonnakohus järelduse, et V. K. ületas hädakaitse piire. Riigikohus ei nõustu sellise järeldusega.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =206126487

[Rand]

Ametnikud ei mõista tulirelva kasutajaid süüdi, kohus mõistab.

Polegi vastupidist väitnud aga see ei vähenda toimunu järgse / kohtuistungile eelnevat aja olulisust. Prokuröridel on tugev tendents hüsteeriaga taotleda võimaliku H̶K̶ relvakasutamise juhtumi puhul inimesele koheselt eelvangistus. Tundub, et tegemist on juba "template" lahendusega, et pannakse igaks juhuks kinni. Kui see pole lugupeetavate arvates inimese n-ö "ette süüdimõistmine" eksisteerivate kokkulepete baasil, siis mina ei tea, mis veel ole. Selline temp võib vaimselt laostada süütu inimese ja on suurepärane viis, kuidas sundida teda kokkuleppementluse teed minema ning seda vaid seepärast, et rohkem ei peaks kinni istuma. Hea näide sellest on paari aasta tagune Cafe VS juhtum - ei hakka siinkohal midagi arvama laskurist endist ja tema poolt kordasaadetust. Küll aga on huvitav mõelda, mis oleks saanud, kui too poleks kokkuleppementluse teed läinud..

Ehk tegelikult ka - ma mäletan veel üsna eredalt seda, kuidas esmasel relvakoolitusel räägiti a'la "kamp tuleb pimedas pargis vastu ja norib tüli - mida te teete" ja ...ma ei tahaks päris nii otse öelda, aga sisuliselt õigustati, et mitte öelda, propageeriti relva tõstmist enese ja vara kaitseks. "Ületamata muidugi hädakaitse piire", lisas ta ruttu.

Selguse huvides mainib siinkirjutaja, et ei usu jõu kasutamisse, mistahes kujul ja vahenditega, kui see pole just väga vajalik. Mingisuguse äreva ja/või ohtlikult eskaleeruva olukorra lahendamiseks saab väga palju ära teha ka viisakate aga konkreetsete sõnadega. Antud teemadel ei tasu aga kunagi kellegi juttu absoluutse tõena võtta vaid ise ka lugeda ning analüüsida juhtumeid/kohtulahendeid.

Samas tuleb aru saada, et teisele inimesele kuuli kerre kihutamine on ikkagi üsna radikaalne samm ning võib üsna suure tõenäosusega lõppeda surma või eluaegse invaliidistumisega. Selle sammu õigustamiseks peab ikkagi kaalul olema mitte vähem kui oma elu ja/või oluline tervisekahjustus.

Viimase lausega tabasid kümnesse ning muuseas on taoliselt kirjeldatud ka paljude USA osariikide seadusandluses letaalse jõu kasutamise tingimused. Minu silmis pole aga tulirelva korrektne ja sihtotstarbeline kasutamine (seaduse mõistes) radikaalsem, kui teostatav või eelseisev ohtlik rünnak isiku suhtes. Selguse huvides - ei innusta kedagi niisamuti ja otstarbetult tulirelva kasutamisega hoiatama, reaalselt kasutama ega ka selle järele avalikus ruumis haarama.

Reaalsus on aga see, et hiljem kohtusaalis oled sa sisuliselt üksi ja ükski õpetaja või relvaguru sind toetama ei tule. Kui oled piisavalt jõukas, et lubada endale advokaati, kes musta valgeks räägib (a'la "me mängisime mehega tihti snake drill relvamängu"), siis on ehk mingit lootust, aga seegi ei ole 100% kindel.

Paraku on jah selline seis, et ega eksperttunnistaja saamine on suhteliselt keeruline tegevus. Iseenesest väga kurb aga ei tähenda, et ei tasu proovida. Jah, ei muutnud need Udrase ütlused kohtuotsust.. veel. Eks näeme, mis sellest asjast tuleb.

Aga et hiliskevadist juhtumit see advokaat kohe nii lolli jutuga proovib valgeks rääkida..

Eelpoolkirjutatuga EI SOOVI ma mitte mingil juhul enesekaitserelva vajalikkust maha teha või mingeid piiranguid propageerida, küll aga tuua välja seda, et koolitusel võib jääda vale illusioon, nagu relv oleks mingi imeasi turvalisuse tagamisel. Selle vajaduse ja hirmutunde tekitamise sildi all annab ju müüa inimestele nii kõikvõimalikke lahendusi, sellest "kõige õigemast" enesekaitsemoonast alustades ja isikliku tuumavarjendiga lõpetades, nagu USA prepperitest näha.

Mäletamist mööda just manitseti ning paluti osalejatel asjale tasakaalukalt läheneda. Mingisugust hirmutamist, vajaduse ega illusioonide tekitamist kohe kindlasti polnud. Isegi, kui Sa räägid siin tuttavast "käekirjast", toimusid need koolitused ilmselt erinevatel aastatel ning ajaga muutuvad ka inimeste seisukohad, vaated ning soovitused. Iseasi, kas nüüd oluliselt..

Tulemus on see, et inimene on ennast väga sügavalt enesekaitse-teemasse sisse kaevanud ning tegeleb aktiivselt lahenduste lihvimisega. Mis iseenesest ei ole ju paha ega väär, ainult et kusagilt jookseb reaalsuse piir.

Tulemus on hoopiski see, et inimene saab aru, kui dünaamilised ja erinevad on HS/HK olukorrad, saab aksepteerivas mahus aru sellega kaasaskäivast seadusandlusest/vastutusest ja säilitab ka enda relvakäsitsemise oskust.

Otsapidi oleme aga jälle tagasi selle juures, et kui ainult "enese ja vara kaitse" eesmärgil relva omav inimene käib tiirus sagedamini, laseb rohkem ja oskab tavapärasest veidi enam, siis liigitame tegevuse kummaliseks ja inimese nüüd ka foobiliseks. Akf teab suurepäraselt, kui kiiresti see oskus käest ära läheb. Isikliku praktika kohaselt on palju mõistlikum jagada senine ühe tiiruskäigu padrunikulu kahega ning külastada tiiru korra (1h) asemel kaks korda (30min ja 30min). Enne, kui keegi hakkab rääkima, et ka kord kuus on inimesel palju harjutada/lasta, siis saan kogemuse järgi öelda, et kahekuulise pausiga on oskus ikka suuremalt jaolt käest ära läinud.

Turvalisus algab tegelikult sellest, et vältida olukordi, kus sind võidaks ootamatult rünnata ja sellele võiks rohkem tähelepanu pöörata. (Tänava)rünnaku ohvtiks sattunud inimesed käituvad tihti nii, et ei märka enda ümbrust ega ei pööra tähelepanu ilmsetele ohumärkidele. Ründaja ei ründa reeglina lambist, vaid jälgib eelnevalt oma ohvrit, hindab samuti OMA riske ründe õnnestumise ja vahelejäämise tõenäosuse kohapealt ning läheb kindla peale välja.
Teine asi on riskikäitumine a'la kuskil nurgataguses baaris võõrastega tutvuste sobitamine jms.

+1

PS. Loomulikult on õige, kui enesekaitse relvas kasutataks enesekaitse-olukordadeks mõeldud laskemoona. Iseasi on see, millist riski või vaeva on keegi nõus selle nimel ette võtma. Mina isiklikult ei soovi riskida illegaalse moonaga ning kui ka mingile kuulile on PPA/EKEI heakskiit saadud, pean veidi paljuks ja tülikaks padrunikomponentidest enesekaitsemoona iselaadimist.

Tsiteerin end teisest teemast:
"Pean märkima, et oleks absurdne oodata tavaliselt relvaomanikult iselaadimise tahet/oskust/võimekust. Seepärast on n-ö kodanikualgatuse korras käima lükatud protsess, et kaitseotstarbeliste padrunite soovijatel/eksootilisema kaliibriga relva omanikel oleks võimalik pöörduda PPA-poolset tegevusluba omava ettevõtte poole nendele padrunite laadimiseks, nõuetekohaseks märgistamiseks ja tsiviilkäibesse lubamiseks. Kuna tegevus ei meenutaks tööstuslikku tootmist ja oleks üsnagi piiratud, ei saaks ka ilmselt kehtivat seadusandlust rakendada taolise tegevuse puhul (liiga karmid nõuded). Kas ja kuidas sellest midagi välja tuleb, kuulete ilmselt tulevikus. Praegu on aga aktiivne suhtlus erinevate ametite ja ministeeriumide vahel lahenduse leidmiseks."
Sellele lisandub siis ka koos sellega esitatud ettepanek iselaadimise küsimuses.

Kodaniku ettepanekutel ja soovis millegi muutmiseks ei näe aga kohe teps mitte midagi halba ning ehk vb vaadatakse asju teise pilguga, kui tullakse nendega väljastpoolt eksisteerivaid seltse/ühinguid. Lähtun printsiibist, et kui miski ei meeldi ega sobi, peaks proovima seda muuta. Mitte aga toriseda ja viriseda nagu inimestel ikka kombeks.

[Kriku]

Ametnikud ei mõista tulirelva kasutajaid süüdi, kohus mõistab.

Polegi vastupidist väitnud aga see ei vähenda toimunu järgse / kohtuistungile eelnevat aja olulisust. Prokuröridel on tugev tendents hüsteeriaga taotleda võimaliku HK juhtumi puhul inimesele koheselt eelvangistus. Tundub, et tegemist on juba "template" lahendusega, et pannakse igaks juhuks kinni. Kui see pole lugupeetavate arvates inimese n-ö "ette süüdimõistmine" eksisteerivate kokkulepete baasil, siis mina ei tea, mis veel ole. Selline temp võib vaimselt laostada süütu inimese ja on suurepärane viis, kuidas sundida teda kokkuleppementluse teed minema ning seda vaid seepärast, et rohkem ei peaks kinni istuma.

Oleks huvitav teada, milliste juhtumite üldistava analüüsiga niisugusele järeldusele on jõutud.

Hea näide sellest on paari aasta tagune Cafe VS juhtum - ei hakka siinkohal midagi arvama laskurist endist ja tema poolt kordasaadetust. Küll aga on huvitav mõelda, mis oleks saanud, kui too poleks kokkuleppementluse teed läinud..

Selles loos ei väitnud isegi mitte süüdistatav, et oleks olnud hädakaitse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 23#p562723

[Rand]

Oleks huvitav teada, milliste juhtumite üldistava analüüsiga niisugusele järeldusele on jõutud.

Arreteerimine ja eelvangistuse määramine on prokuratuuri standardmeetod, kuidas panna kaitse ebasoodsasse strateegilisse olukorda ja suruda kokkuleppementlust. Tulirelva kasutamine on nende silmis suurepärane viis väitmaks kohtule hüsteeritsedes, kuidas laskur "võib jätkata kuritegude toimepanemist" jmt.

Tsiteerin vandeadvokaati:

"Arreteerimine kitsendab kaitsevõimalusi. Esiteks on nüüd takistatud tõhus infovahetus kahtlustatava/süüdistatava ja kaitsja vahel, tõendite iseseisev kogumine, jne. Teiseks, pärsitud saab võitlusvaim. Piisavalt kaua kinni olles hakkavad ahvatlevatena paistma mistahes riigi poolsed ettepanekud, mis vabadusse pääsemisega seotud. Kui oled vahi all, tõuseb tõenäosus, et valid mõne lihtmenetluse (nt kokkuleppemenetluse), lepid ka reaalse vangistuse ning süüdimõistva otsuse muude tagajärgedega.

Küsimus on ka selles, kellele surub aeg peale ja tihti tuleb ajakitsikuses olijal teha teise poole kasuks mööndusi, nt kokkuleppemenetluse läbirääkimistel. Senikaua, kui kahtlustatav on vabaduses, on tal aega maa ja ilm. Võimalik menetluslik valik on lükata asja arutamine ja kohtuotsus võimalikult kaugele edasi. Kui oled vahi all, on lugu vastupidine.

Parima kaitse teostamiseks tasub vahistamist vältida ja säilitada kaitsetegevuseks avaram mänguruum."

Hea näide sellest on paari aasta tagune Cafe VS juhtum - ei hakka siinkohal midagi arvama laskurist endist ja tema poolt kordasaadetust. Küll aga on huvitav mõelda, mis oleks saanud, kui too poleks kokkuleppementluse teed läinud..

Selles loos ei väitnud isegi mitte süüdistatav, et oleks olnud hädakaitse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 23#p562723

Parandasin HK -> relvakasutamiseks

[Kriku]

Väide

Prokuröridel on tugev tendents hüsteeriaga taotleda võimaliku HK juhtumi puhul inimesele koheselt eelvangistus.

jäi niisiis argumenteerimata. Ma ei tea ühtegi põhjust, miks seda just HK asjades peaks esile tõstma.

[Rand]

Väide

Prokuröridel on tugev tendents hüsteeriaga taotleda võimaliku relvakasutamise juhtumi puhul inimesele koheselt eelvangistus.

jäi niisiis argumenteerimata.

Mustakivi ja instruktori laskmise juhtumid on head näited hiljutisest ajast. Päris tõsiselt - arvate, et kumbki teo toimepanijatest oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud või jätkuvalt toime pannud kuritegusid ning vahistamine oli VÄLTIMATULT VAJALIK? Minu teada ei olnud prokuröril ette näidata kummalgi juhul ei karistusregistrit, käitumuslikku mustrit ära kadumiseks ega objektiivselt tõendada nende isikute "suurt ohtlikkust" ühiskonnale.

Instruktori laskmise puhul vaidlustati vahistamise otsus õige kiirelt Riigikohtus ja seepärast ka leian, et eeluurimiskohtunikud tunduvad käituvat sellises olukorras* pigem nagu kummitemplid, kes lubavad ilma korrektsete ja sisuliste argumentideta kedagi vahistada. Väga karm arvamus aga selline see minul ole sellest asjast.

Nagu eelnevalt mainitud - selliste lolluste pärast vist Riigikohus ka "vihjeid" alamatele astmetele ka saadab.

Ma ei tea ühtegi põhjust, miks seda just HK asjades peaks esile tõstma.

Pole ka ühtegi põhjust, miks mitte kirjutada relvakasutamisele järgnevast kadakalipust. Tõsi küll - kogu see arutelu, mis sai alguse Relvaseaduse teemast on nüüd pilla-palla segamini kahe teema vahel. Andsin oma panuse selle segaduse loomisel ja vastavalt ka vabandan.

*Olukorra näol pean silmas situatsiooni, kus tulirelva kasutamise asjaolud on veel vägagi ebaselged (kas, kes, kuidas ja miks) aga tullakse juba taotlusega isik vahi alla võtta.

[Kriku]

Mis instruktori laskmisest on jutt?

[Mudakoon]

Mis instruktori laskmisest on jutt?

Bahovski

[Kriku]

Seda uuritakse mitte kui hädakaitset, vaid kui olmetapmist (ühise alkoholitarbimise käigus tekkinud peretüli, mis lõppes tapmiskatsega). Ka süüdistatav ei väida, et tegu oleks olnud hädakaitsega, vaid räägib relvamängust: https://www.ohtuleht.ee/1004441/naine-s ... -kaest-ara

Mõlemal oli mitmeid tulirelvi, mille seaduslikkust kontrollitakse. Jah, ma arvan, et sellistel asjaoludel on kõrgem risk, et kahtlustatav jätkab kuritegude toimepanemist. Perevägivald on tüüpiliselt kõrge retsidiivsusega.

Võimalik, et kuriteo toime panek tulirelvaga (pean siin silmas kõike muud kui hädakaitse piiride ületamist) suurendab tõepoolest võimalust, et kohaldatakse vahistamist, nagu akf Rand kirjutab - aga see nõuaks põhjalikumat analüüsi. On ju tulirelvaga toime pandud kuriteod tüüpiliselt ka raskemad. Igal juhul on see küsimus teemast väljunud.