Makaarik kirjutas:... No-nii... üüberprohv! ... iga väeliigi emeriitmarssali ... hetero...
Vot see on tase!
(... ja mul on täitsa kama sellest, kas ja miks Makaarik vihkab heterosid ...)
Makaarik kirjutas:... No-nii... üüberprohv! ... iga väeliigi emeriitmarssali ... hetero...
75 meetrilt??Makaarik kirjutas:Ülejäänutele - kui lähete laskekatsele, kus neljaks lasuks on kokku 90 sekundit ja kell käivitub peale esimest lasku, siis soovitan märklehega enne tutvuda. Tabamisala 17 sendine ring 75 meetrilt näha ei ole.
mart2 kirjutas:Jep, sellest olin minagi kuulnud (reservohvede kursusel 1988 Venemaal). Nii nagu ka seda, et et eraldi rakisega reguleeriti sihiku asendit vasakule-paremale horisontaali paika saamiseks.Drax kirjutas:Vabamüügis olevate tagumiste PM asendussihikute puhul tähistab number sihiku kõrgust, ehk siis mida suurem number, seda kõrgemale tabamused tulevad.
Tundsin huvi sõna "sihikuklass" pärast.
Jep! Selle pärast soovisingi, et akf annaks viite. Äkki otsimise käigus tutvub ta juba olemasoleva infoga ...Borja kirjutas: ... Selle teema kahel esimesel lk-l on too PM-de tagumise sihiku "salapäraste numbrite" küse juba ammu piisavalt selgeks vaieldud..
Mingeid müstilisi "sihikuklasse" a la "nummer ühed kagebiitidele" ja viimane nummer "kõige lollimale postimiilitsale" loomulikult olemas ei ole
... Kogu lugu
Makaarik kirjutas:Ülejäänutele - kui lähete laskekatsele, kus neljaks lasuks on kokku 90 sekundit ja kell käivitub peale esimest lasku, siis soovitan märklehega enne tutvuda. Tabamisala 17 sendine ring 75 meetrilt näha ei ole.
Borja kirjutas:Numbrid tähistavad enamvähem seda, mida siin üleval tsitaadis kirjeldatud ja on tingitud puhtalt tehnoloogilistest põhjustest:
-- kui PM-i tabamuste keskpunkt horisontaalsuunas reguleeriti tehases paika tagumise sihiku vasakule/paremale nihutamisega spetstööpingil, siis jäigalt raami külge fikseeritud vintraua tabamuste keskpunkti vertikaalsuunas reguleerimise võimalust puudus
-- ja sõltuvalt sellest, kui kõrgele/madalale antud püstol siis testlaskmisel põrutas, vastavalt sellele ta ka omale sihiku sai - mis olid numereeritud ja erinesid ka ise kõrguse poolest
-- asja lõppeesmärk oli tabamuste vertikaalse keskpunkti ühtlustamie püstolipartiides - kui keegi sellest veel siiamaani aru pole saanud
mongol kirjutas:Makarr kui antiik on selline, et sihikud on üpris ühes tükis kelguga. Iga relvaga jooksevad tabamused tihedalt, aga iga relvaga peab "iseennast sisse laskma". Koputada vasakule-paremale tegelikult isegi saab, aga ma enda omaga ei katseta, harjusin hoopis ise tema tabamispunktiga.
On keegi proovinud vasakule-paremale timmida, täitsa huvitab, kas üldse saab ja kas on tolku?
mart2 kirjutas:1992 kui Kupis makarovi sain, lasi see päris kõrvale (minu jaoks). Võtsin haamri ja metallitüki ning koputasin laskeväljal. Liikus väga raskelt - tihe ühendus. Kordasin paar korda (test ise ostetud padrunitega) ja sain ilusasti keskjoonele jooksma.
Illike kirjutas:Minu lasketreeneri sõnade kohaselt olnud ta kuuekümnendate lõpp, seitsmekümnendate algul olnud Leningradi sõjaväeringkonna meister makaroviga laskmises. Ta rääkis meile, et oli kirbule juurde tinutanud ja siis viilinud õigesse asendisse..
mart2 kirjutas:Vene kroonus reservohvitseri kursustel räägiti, et on spetsiaalne rakis, kus kelk pannakse raami ja siis vindiga keeratakse paika. Ise ei näinud.
Borja kirjutas:..hullu võib muidugi igat moodi panna - eriti kui lubatakse riigi relvi haamriga taguda // tinavalamisega "täiustada"
Ise ma tehaserelvade sihikute kallale haamrite jms kindlasti ei läheks
Seda enam, et tehaserelvast liiga vasakule // paremale tabamisel on enamasti hoopis muu (ja pallu lihtsam) põhjus.....
Borja kirjutas:..hullu võib muidugi igat moodi panna - eriti kui lubatakse riigi relvi haamriga taguda // tinavalamisega "täiustada"
Ise ma tehaserelvade sihikute kallale haamrite jms kindlasti ei läheks
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 47 külalist