www.militaar.net

Makaarik kirjutas:... No-nii... üüberprohv! ... iga väeliigi emeriitmarssali ... hetero...

Vot see on tase!
(... ja mul on täitsa kama sellest, kas ja miks Makaarik vihkab heterosid ...)

Makaarik kirjutas:Ülejäänutele - kui lähete laskekatsele, kus neljaks lasuks on kokku 90 sekundit ja kell käivitub peale esimest lasku, siis soovitan märklehega enne tutvuda. Tabamisala 17 sendine ring 75 meetrilt näha ei ole.

75 meetrilt??

mart2 kirjutas:

Drax kirjutas:Vabamüügis olevate tagumiste PM asendussihikute puhul tähistab number sihiku kõrgust, ehk siis mida suurem number, seda kõrgemale tabamused tulevad.

Jep, sellest olin minagi kuulnud (reservohvede kursusel 1988 Venemaal). Nii nagu ka seda, et et eraldi rakisega reguleeriti sihiku asendit vasakule-paremale horisontaali paika saamiseks.
Tundsin huvi sõna "sihikuklass" pärast.

Selle teema kahel esimesel lk-l on too PM-de tagumise sihiku "salapäraste numbrite" küse juba ammu piisavalt selgeks vaieldud..
Mingeid müstilisi "sihikuklasse" a la "nummer ühed kagebiitidele" ja viimane nummer "kõige lollimale postimiilitsale" loomulikult olemas ei ole

Numbrid tähistavad enamvähem seda, mida siin üleval tsitaadis kirjeldatud ja on tingitud puhtalt tehnoloogilistest põhjustest:
-- kui PM-i tabamuste keskpunkt horisontaalsuunas reguleeriti tehases paika tagumise sihiku vasakule/paremale nihutamisega spetstööpingil, siis jäigalt raami külge fikseeritud vintraua tabamuste keskpunkti vertikaalsuunas reguleerimise võimalust puudus
-- ja sõltuvalt sellest, kui kõrgele/madalale antud püstol siis testlaskmisel põrutas, vastavalt sellele ta ka omale sihiku sai - mis olid numereeritud ja erinesid ka ise kõrguse poolest
-- asja lõppeesmärk oli tabamuste vertikaalse keskpunkti ühtlustamie püstolipartiides - kui keegi sellest veel siiamaani aru pole saanud

Kogu lugu

Borja kirjutas: ... Selle teema kahel esimesel lk-l on too PM-de tagumise sihiku "salapäraste numbrite" küse juba ammu piisavalt selgeks vaieldud..
Mingeid müstilisi "sihikuklasse" a la "nummer ühed kagebiitidele" ja viimane nummer "kõige lollimale postimiilitsale" loomulikult olemas ei ole
... Kogu lugu

Jep! Selle pärast soovisingi, et akf annaks viite. Äkki otsimise käigus tutvub ta juba olemasoleva infoga ...

Makaarik kirjutas:Ülejäänutele - kui lähete laskekatsele, kus neljaks lasuks on kokku 90 sekundit ja kell käivitub peale esimest lasku, siis soovitan märklehega enne tutvuda. Tabamisala 17 sendine ring 75 meetrilt näha ei ole.

Huvi pärast küsiks, kuskohas selliseid veidraid laskekatseid korraldatakse? Püstolitiirud on reeglina 25 või 50 meetrit, sileraudse laskekatse 35 meetrit ja vintpüssitiirud 50 ja 100 meetrit ning enam.

Klassikalise sportmärgi must ala on 20 cm läbimõõduga ja seda on võimalik 100 meetri tiirus kenasti näha, kui nägemine korras (või prillidega korrigeeritud). Võrdluseks, inimsilueti pea on ka suurusjärk 20cm laiusega.

PS. 90 sekundit on 4 lasu sooritamiseks terve igavik. See teeb 20 sekundit sihtimiseks + varu. Kauem ei tohikski sihtimisega mökutada - kui selle ajaga ei jõua lasku ära teha, siis tekib juba väsimus ja tuleks vahepeal kätt ja silma puhata.
Kui kell käivitub aga alles peale esimest lasku (jällegi, mis veider ajamõõtmine see on), jääks järgnevate 3 lasu jaoks tervelt 30 sek./lask.

Borja kirjutas:Numbrid tähistavad enamvähem seda, mida siin üleval tsitaadis kirjeldatud ja on tingitud puhtalt tehnoloogilistest põhjustest:
-- kui PM-i tabamuste keskpunkt horisontaalsuunas reguleeriti tehases paika tagumise sihiku vasakule/paremale nihutamisega spetstööpingil, siis jäigalt raami külge fikseeritud vintraua tabamuste keskpunkti vertikaalsuunas reguleerimise võimalust puudus
-- ja sõltuvalt sellest, kui kõrgele/madalale antud püstol siis testlaskmisel põrutas, vastavalt sellele ta ka omale sihiku sai - mis olid numereeritud ja erinesid ka ise kõrguse poolest
-- asja lõppeesmärk oli tabamuste vertikaalse keskpunkti ühtlustamie püstolipartiides - kui keegi sellest veel siiamaani aru pole saanud

Paljudel tänapäevastel püstolitel käib see täpselt samamoodi - esisihik on fikseeritud kõrguse ja asendiga ning tagasihiku vasakule-paremale nihutamisega tuvisaba-soones reguleeritakse horisontaalsuunda. Vertikaalsuunas reguleerimiseks on eri kõrgusega markeeritud tagasihikud. Lisan allpool väljavõtte Glocki relvameistri juhendist. Iga samm sihiku kõrguses muudab tulemust ca 5 cm / 25 meetri kaugusel.

Tänapäeval on tootmise tolerantsid piisavalt head, et üksikeksemplaride lõikes ei ole vaja tagasihiku kõrgust eraldi valida. Eri sihikud on selleks, et kasutaja saaks valida, kas 25 meetri pealt läheb lask sinna kuhu sihid või kümmekond cm. üles. Viimasel juhul tuleb sihtida sportlehe "musta alla". Sportlased eelistavad viimast, kuna kontrastse must-valge serva peale on lihtsam sihikuid asetada.

Makarr kui antiik on selline, et sihikud on üpris ühes tükis kelguga. Iga relvaga jooksevad tabamused tihedalt, aga iga relvaga peab "iseennast sisse laskma". Koputada vasakule-paremale tegelikult isegi saab, aga ma enda omaga ei katseta, harjusin hoopis ise tema tabamispunktiga.
On keegi proovinud vasakule-paremale timmida, täitsa huvitab, kas üldse saab ja kas on tolku?

Vene kroonus reservohvitseri kursustel räägiti, et on spetsiaalne rakis, kus kelk pannakse raami ja siis vindiga keeratakse paika. Ise ei näinud.
1992 kui Kupis makarovi sain, lasi see päris kõrvale (minu jaoks). Võtsin haamri ja metallitüki ning koputasin laskeväljal. Liikus väga raskelt - tihe ühendus. Kordasin paar korda (test ise ostetud padrunitega) ja sain ilusasti keskjoonele jooksma.
Ega ma mingi täpsuslaskur ka ei olnud - makarovist tuli keskmine ~75 punkti.

mongol kirjutas:Makarr kui antiik on selline, et sihikud on üpris ühes tükis kelguga. Iga relvaga jooksevad tabamused tihedalt, aga iga relvaga peab "iseennast sisse laskma". Koputada vasakule-paremale tegelikult isegi saab, aga ma enda omaga ei katseta, harjusin hoopis ise tema tabamispunktiga.
On keegi proovinud vasakule-paremale timmida, täitsa huvitab, kas üldse saab ja kas on tolku?

Minu lasketreeneri sõnade kohaselt olnud ta kuuekümnendate lõpp, seitsmekümnendate algul olnud Leningradi sõjaväeringkonna meister makaroviga laskmises. Ta rääkis meile, et oli kirbule juurde tinutanud ja siis viilinud õigesse asendisse. Ma ei tea kui õige või vale, kuid meil ei olnud põhjust kahelda tema sõnades.

mart2 kirjutas:1992 kui Kupis makarovi sain, lasi see päris kõrvale (minu jaoks). Võtsin haamri ja metallitüki ning koputasin laskeväljal. Liikus väga raskelt - tihe ühendus. Kordasin paar korda (test ise ostetud padrunitega) ja sain ilusasti keskjoonele jooksma.

Illike kirjutas:Minu lasketreeneri sõnade kohaselt olnud ta kuuekümnendate lõpp, seitsmekümnendate algul olnud Leningradi sõjaväeringkonna meister makaroviga laskmises. Ta rääkis meile, et oli kirbule juurde tinutanud ja siis viilinud õigesse asendisse..

..hullu võib muidugi igat moodi panna - eriti kui lubatakse riigi relvi haamriga taguda // tinavalamisega "täiustada"
Ise ma tehaserelvade sihikute kallale haamrite jms kindlasti ei läheks

Seda enam, et tehaserelvast liiga vasakule // paremale tabamisel on enamasti hoopis muu (ja pallu lihtsam) põhjus.....

mart2 kirjutas:Vene kroonus reservohvitseri kursustel räägiti, et on spetsiaalne rakis, kus kelk pannakse raami ja siis vindiga keeratakse paika. Ise ei näinud.

Pole kunagi kuulnud sellisest "rakisest" PM püstoli jaoks NArmees - ja ausalt öeldes ei suuda ka näha mingit mõtet/vajadust jõustruktuuride jaoks PM-i puhul sellise "rakise" järele..

Küll aga oli selline "rakis" (nats pöidlakruvi meenutav) NArmees täiesti olemas AK perekonna automaatide tarbeks - tolle "aparaadiga" kruviti/nihutati automaadi massiivse kirbusamba sisse tihkelt fikseeritud silindrikujulist kirbualust vasakule-paremale..

Seega ma arvangi, Mart, et sa oled(ki) need asjad pigem omavahel segamini ajanud..

Ida-Saksa toode


Praegu Venemaal saada olevad toode:

https://www.zosoptic.ru/price/zipoth/mp ... m-est.html

Tubli - aga see tõestab vaid vanahea tõde, et tänane kommertsturg teeb(ki) imesid

Borja kirjutas:..hullu võib muidugi igat moodi panna - eriti kui lubatakse riigi relvi haamriga taguda // tinavalamisega "täiustada"
Ise ma tehaserelvade sihikute kallale haamrite jms kindlasti ei läheks

Seda enam, et tehaserelvast liiga vasakule // paremale tabamisel on enamasti hoopis muu (ja pallu lihtsam) põhjus.....

Samuti on võimalik üles-alla.
Jäi vist vist tähelepanuta 2 aspekti selle postituse juures- laskmise treener ja sõjaväe ringkonna meister.
Mida ma enne ei lisanud: Võimeka laskesportlasena näitas end praegu Nõukogude armees aega teeniv ....... Tema kontos on 2 kuld- ja 1 pronksmedal Eesti NSV spordikoolide karikavõistlustel!, hõbemedal «Kalevi» meistrivõistlustelt ja pronksmedal noorte meistrivõistlustelt.
Tuntumad õpilased näiteks Kaire Kokk, Liia Nigul

Borja kirjutas:..hullu võib muidugi igat moodi panna - eriti kui lubatakse riigi relvi haamriga taguda // tinavalamisega "täiustada"
Ise ma tehaserelvade sihikute kallale haamrite jms kindlasti ei läheks

Kalassi sihikute horisontaalsuunas reguleerimiseks "põllu peal" oli ametlikus dokumentatsioonis umbes selline juhend:
"Võtad tühja padrunikesta ja asetad esisihiku küljele. Koputad ettevaatlikult haamriga peale kuni sihik on õiges kohas.
Jah, samaks toiminguks on ka AK jaoks miniatuurset kruustangi meenutav rakis olemas, ainult et laskeväljal pole tihti seda käepärast.