HOIATUSEKS harrastussapööridele - ohud ja õnnetused
- -=Mortyr=-
- Liige
- Postitusi: 363
- Liitunud: 26 Okt, 2005 13:00
- Kontakt:
Sõber!-=Mortyr=- kirjutas:okok tegelikult läx algul syda saapaäärde, sest algul kui kaevasime lõi vend sellele miinile labidaga pikuti sälgu..aga ma ei taha eriti ohtlik kodani olla..ja pro'l on õigus proovige ise seda kraami välja sulatada ja istuge seal lõkke ääres veel
Tark inimene, enne kui ta asub midagi lammutama või sulatama, püüab endale esmalt teoreetiliselt selgeks teha asja olemuse - millega võib olla tegu ja siis valib vastavad töövõtted ja vahendid.
Ka esmapilgul üsna põhjalikke kirjalikke allikaid ei saa selles valdkonnas 100%-liselt usaldada, sest sõja tingimustes on kasutatud sageli erinevaid lõhkeaineid ja materjale.
Seda on siin ka teised kasutajad juba korduvalt rääkinud.
Ammooniumsalpeetri baasil valmistatud lõhkeaineid on kõige tulemuslikum ja ohutum eemaldada surve all veejoaga. Seadme nimetus on vist kõrgsurvepesur (või midagi sinnakanti)?
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Selle T-34 kohta nii palju, et USA-s testiti 40-nendatele ka jumal teab kust saadud T-34-ja ja jõudsid oma uuringutes selgusele, et sellel oli liialt rabe ja pehme soomus.Asi vist toimus kuskil 42. või 43. aastal, ja raport saadeti ka Moskvasse, tänu sellel võib-olla saigi T-34 endale hiljem parema soomuse.
See raport ise oli kunagi veel googlis üleval.
See raport ise oli kunagi veel googlis üleval.
- -=Mortyr=-
- Liige
- Postitusi: 363
- Liitunud: 26 Okt, 2005 13:00
- Kontakt:
Lendas küll!
Siis veel midagi -=Mortyr=- -le.Soovitaks igasugustest lõhkeainetests eemale hoida.
Kunagi rääkis mul vanaema ühe loo kahest vennast, kes leitsid ka mingid pommid ja karta on, et hakkasid ka lõhkeainet "välja keetma".Peale aktsiooni oli alles ainult üks vend ja seegi sant.Nii, et sitta puutuda ei maksa.
Siis veel midagi -=Mortyr=- -le.Soovitaks igasugustest lõhkeainetests eemale hoida.
Kunagi rääkis mul vanaema ühe loo kahest vennast, kes leitsid ka mingid pommid ja karta on, et hakkasid ka lõhkeainet "välja keetma".Peale aktsiooni oli alles ainult üks vend ja seegi sant.Nii, et sitta puutuda ei maksa.
Q kirjelduses miski ei klapi. Ei 20, 23, 25 ega 30 millimeetriste kahurite jaoks pole minu teada seatava viitega sütikuid tehtud. Aknake mürsu tagaosas? Väikesekaliibrilised lasud on padrunina laetud ja läbi hülsi ei näe mingit akent. Taga võib olla vaid trasser või põhjasütik. Päissütuku ümmargused augud on võtme jaoks, millega sütik otsa keerati. Väikesekaliibrilised õhutõrjemürsud olid küll iselikvideeruvad, kuid aeg ei olnud seatav.
Muidu on põhimõte õige. Õhutürjemürskudel, samuti muudel šrapnell-, valgustus-, agitmürskudel on aeg- ehk distantssütik, vene keeles "trubka" ehk "toruke". Nimetus tuleb sellest, et esimesed aegsütikud kujutasid endist puust torukest, mis oli püssirohuga täidetud.
Uuemad aegsütikud sisaldasid püssirohust rõngaid, mille asendit sai korpuses oleva ava suhtes muuta. Seega muutus põlemisaeg ja vastavalt kaugus/kõrgus, kus mürsk plahvatas. On ka kellamehhanismiga sütikuid. Tänapäeval muidugi elektroonika platsis. Kõigi aegsütikute põhimõte on, et aeg hakkab jooksma lasu hetkel. Midagi ERILISELT ohtlikku nende sütikute juures pole. Sütikud võivad olla ka kombineeritud, kus mürsk lõhkeb ettenähtud aja möödudes või löögist vastu takistust. Algul ei uskunud oma silmi, kuid N. Liidu õhutõrje kasutas ka KTM-1 sütikutega mürske. Need on puhtalt lööksütikud. Võimalus lennukile kahurist pihta saada on umbes sama kui kuulipüssiga kaarrajal taldrikut tabada. See tähendab, mürsud lõhkesid maas või juhul kui mürsk kaotas stabiilsuse ja küljega vastu maad kukkus, jäi üliohtlikuna ohvrit ootama.
Saksa lahingumoona leidmisel peab arvestama võimalusega, et tegemist spetsiaalse sabotaažimoonaga. Miinipildujamiinidele paigaldati spetsiaalsed sütikud, mis rakendusid sütiku väljakeeramisel, lennukipommidel võib sütiku all olla lisasütik Zus.Z. 40, mis paneb samuti pommi plahvatama sütiku eemaldamisel, granaatidel, mis taganedes maha jäeti, võis olla ilma viiteta sütik, püssipadrunid sisaldasid lisaks püssirohule detonaatorit...
Muidu on põhimõte õige. Õhutürjemürskudel, samuti muudel šrapnell-, valgustus-, agitmürskudel on aeg- ehk distantssütik, vene keeles "trubka" ehk "toruke". Nimetus tuleb sellest, et esimesed aegsütikud kujutasid endist puust torukest, mis oli püssirohuga täidetud.
Uuemad aegsütikud sisaldasid püssirohust rõngaid, mille asendit sai korpuses oleva ava suhtes muuta. Seega muutus põlemisaeg ja vastavalt kaugus/kõrgus, kus mürsk plahvatas. On ka kellamehhanismiga sütikuid. Tänapäeval muidugi elektroonika platsis. Kõigi aegsütikute põhimõte on, et aeg hakkab jooksma lasu hetkel. Midagi ERILISELT ohtlikku nende sütikute juures pole. Sütikud võivad olla ka kombineeritud, kus mürsk lõhkeb ettenähtud aja möödudes või löögist vastu takistust. Algul ei uskunud oma silmi, kuid N. Liidu õhutõrje kasutas ka KTM-1 sütikutega mürske. Need on puhtalt lööksütikud. Võimalus lennukile kahurist pihta saada on umbes sama kui kuulipüssiga kaarrajal taldrikut tabada. See tähendab, mürsud lõhkesid maas või juhul kui mürsk kaotas stabiilsuse ja küljega vastu maad kukkus, jäi üliohtlikuna ohvrit ootama.
Saksa lahingumoona leidmisel peab arvestama võimalusega, et tegemist spetsiaalse sabotaažimoonaga. Miinipildujamiinidele paigaldati spetsiaalsed sütikud, mis rakendusid sütiku väljakeeramisel, lennukipommidel võib sütiku all olla lisasütik Zus.Z. 40, mis paneb samuti pommi plahvatama sütiku eemaldamisel, granaatidel, mis taganedes maha jäeti, võis olla ilma viiteta sütik, püssipadrunid sisaldasid lisaks püssirohule detonaatorit...
Tundub, et pärast privaatarutlust EODga on viitsütikuga mürskude osa end ammendamas. Eriti ohtlikuks võib lugeda taas vaid väljatulistatud mürske, mis mingil põhjusel on jäänud lõhkemata. Samuti olukorda kus mõni harrastuskollektsionäär üritab aegsütikut mürsust eemaldada. Võiks veel arutleda käsigranaatide ohtlikuse üle. Ka neil on viitsütik. Kui leitud granaadil on visuaalsel vaatlusel näha sütik või sütiku jäänused?
Viimati muutis Q, 06 Mär, 2006 22:19, muudetud 1 kord kokku.
Eespoolmainituist pole tegelikult veel mitmetel meile sattunud granaatidel väliselt näha sütikut: näiteks RPG-40, RPG-43; Eesti Kaigas; hilisematest RKG-3oliver kirjutas:Granaatidest millede sütiku olemasolu/puudumist kohe näha ei ole meenuvad momendil ainult Saksa kaigas ja Vene RGD33. Teistel peaks kõigil näha olema. Vähemalt II Maailmasõja käigus meile sattunuil.
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Uuurisin ülaltoodud granaaditüüpe venelaste militaarteemalistelt lehekülgedelt, mille lingid on meie foorumis üleval. Tõepoolest ei ole võimalik sütiku olemasolu tuvastada, kuid leiu puhul tuleb lähtuda ikka sellest, et sütik võib seal sees olla. Kuidas käituvad granaadisütikud kui nad on pea pool sajandit kuskil pinnases vedelenud- tõkestusmehhanismid (stopperid, splindid) võivad olla ju läbi roostetanud!
Nagu isegi arvata võid, käituvad sellised asjad ettearvamatult
Splint võib ju olla läbi roostetanud, samuti võib ka vedru "väsinud" olla ja viitesegu niiskunud, aga lõhkeaine kapslis täiest töökorras - ootamas oma naiivset ohvrit
Seega ei julgeks arutleda teemal, kas on mingi võimalus, et ei ole ohtlik. Kui ei tunne, ära näpi ja kui oled juba näppinud, ära kohe maha viska
Splint võib ju olla läbi roostetanud, samuti võib ka vedru "väsinud" olla ja viitesegu niiskunud, aga lõhkeaine kapslis täiest töökorras - ootamas oma naiivset ohvrit
Seega ei julgeks arutleda teemal, kas on mingi võimalus, et ei ole ohtlik. Kui ei tunne, ära näpi ja kui oled juba näppinud, ära kohe maha viska
Viimati muutis Endel, 08 Mär, 2006 22:44, muudetud 1 kord kokku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist