TUVASTADA suurtükimoon, mürsk, mürsukest
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Soodla...
Need labad tunduvad olema seda tõugu, mis "PLÕKSTI" laiali lähevad peale rauast väljalendu. Pakuks, et tanki oma... Neid jurakaid liikus sealkandis omajagu ja katsetati igasugu perversset moona.
Kõige vingem näide oli ca 3,5 kilo stabikatega naelu (analoogilised, ent tiba lühemad on galili varitsuspüssgranaadis - lingvistid - vabandust!) täis tuubitud õhukese seinaga mürsk.
Kui oleks väiksemamõõdulisem ja teise kujuga, siis oletaks midagi muud. Paraku ainult tankis võib sellist junni kasutada. Liiati on tal rõngas ilma soonteta, mis viitab tanki rauale???
Need labad tunduvad olema seda tõugu, mis "PLÕKSTI" laiali lähevad peale rauast väljalendu. Pakuks, et tanki oma... Neid jurakaid liikus sealkandis omajagu ja katsetati igasugu perversset moona.
Kõige vingem näide oli ca 3,5 kilo stabikatega naelu (analoogilised, ent tiba lühemad on galili varitsuspüssgranaadis - lingvistid - vabandust!) täis tuubitud õhukese seinaga mürsk.
Kui oleks väiksemamõõdulisem ja teise kujuga, siis oletaks midagi muud. Paraku ainult tankis võib sellist junni kasutada. Liiati on tal rõngas ilma soonteta, mis viitab tanki rauale???
- Panzergrenadier
- Liige
- Postitusi: 1555
- Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
- Asukoht: Tartu/Tallinn
- Kontakt:
nii palju kui ma oma demineerimisperioodist mäletan, peaks tegu olema klassikalise tankivastase mürsuga. ei pea olema ilmtingimata siledaraudne relv. võib olla nii tankisuurtüki lask kui ka tavalise tankitõrjekahuri kahuri oma.
kahjuks ei ole aimugi täpsematest detailidest. igatahes ei meenu, et minu lõhkamisperioodi jooksul oleks sellise ehitusega sõjaaegseid asju märganud.
kahjuks ei ole aimugi täpsematest detailidest. igatahes ei meenu, et minu lõhkamisperioodi jooksul oleks sellise ehitusega sõjaaegseid asju märganud.
sileraudsest veel kah poole sõnaga: sileraudne võeti kasutusele siiski mürsu kineetilise energia suurendamiseks. sileraudsus vähendab hõõrdumist ja raua kulumist. kahjuks ka täpsust. meenub, et kui venemaal võeti relvastusse 125mm sileraudse suurtükiga T64 siis tankistid kiitsid peale katsetusi-õppusi, et nüüd on meil tank maailma võimsama suurtükiga, millest on võimatu vastast tabada.
tagasilöögi osas aga...hehe...kui nüüd loogiliselt mõelda siis väiksem hõõrdumine rauas just suurendab tagasilööki sest tihedalt raua vstu liibuv mürsk surub ju ka rauda enda liikumise suunas. no selle kohta ma mingit täpsemat inffi tuua ei oska.
tagasilöögi osas aga...hehe...kui nüüd loogiliselt mõelda siis väiksem hõõrdumine rauas just suurendab tagasilööki sest tihedalt raua vstu liibuv mürsk surub ju ka rauda enda liikumise suunas. no selle kohta ma mingit täpsemat inffi tuua ei oska.
Hülss
Tere
Mul selline hülss kodus http://pilt.ee/view/433282/. Olen midagi taolist näinud piltidelt ja seal oli tegemist vene mortiiriga. Leidsin veel neid palju ka Auverest. See pildil olev mürsutugi vedeles ka nende hülsside juures, mis on saksa päritolu. Kas võib tegemist olla laengu hülsiga, kui on , siis, mis aparaadile see kuulus?
Mul selline hülss kodus http://pilt.ee/view/433282/. Olen midagi taolist näinud piltidelt ja seal oli tegemist vene mortiiriga. Leidsin veel neid palju ka Auverest. See pildil olev mürsutugi vedeles ka nende hülsside juures, mis on saksa päritolu. Kas võib tegemist olla laengu hülsiga, kui on , siis, mis aparaadile see kuulus?
See soadf hülss seal pildil on ilmselt siis 80 mm suurtüki oma. Sellise kaliibriga suurtükke toodi ilmale Austria-Ungaris (hiljem ilmselt Austrias) 1905-1940. Küllap see lõunast-edelast tulijatega ka siiamaile on jõudnud. Ankur on veidi probleemsem ornament. Kas tõesti merekahuritele toodetud? Huvitav, kust selline hülss leitud?
PANZERGRANADIER:
PANZERGRANADIER:
See 38 võib hülsi pikkus olla ja r võib märgistada hülsi põhja serva kuju. Aga võib muidugi ka aasta olla ja "R" võib olla vene "G" - god - aasta.Mul on vene mürsu hülss seal kirjas 38r
See heledam silinder seal pildil on ikka hülss ma arvan, aga ei tea, mis see läbimõõt võiks olla...? 210 mm? Siis Saksa nn "mortiir" 21cm Mrs 18. 150 mm? Siis Saksa haubits 15cm FH 18. Vaevalt, et vene oma on.
See roostes julla võib olla vajalik mürskude upitamiseks sisselaadimiskohale või mürskude transpordiks-tassimiseks. Kindel siiski pole. 15 cm kiri tundub loetav olevat.
See roostes julla võib olla vajalik mürskude upitamiseks sisselaadimiskohale või mürskude transpordiks-tassimiseks. Kindel siiski pole. 15 cm kiri tundub loetav olevat.
see hülss on sõrve metast pärit.hummel kirjutas:See soadf hülss seal pildil on ilmselt siis 80 mm suurtüki oma. Sellise kaliibriga suurtükke toodi ilmale Austria-Ungaris (hiljem ilmselt Austrias) 1905-1940. Küllap see lõunast-edelast tulijatega ka siiamaile on jõudnud. Ankur on veidi probleemsem ornament. Kas tõesti merekahuritele toodetud? Huvitav, kust selline hülss leitud?
PANZERGRANADIER:See 38 võib hülsi pikkus olla ja r võib märgistada hülsi põhja serva kuju. Aga võib muidugi ka aasta olla ja "R" võib olla vene "G" - god - aasta.Mul on vene mürsu hülss seal kirjas 38r
- dZonn
- Liige
- Postitusi: 204
- Liitunud: 08 Veebr, 2005 14:24
- Asukoht: Kanepi (Põlvamaa)///Tartu
- Kontakt:
Mis kest on?
Tuulasin pööningul ja näppu jäi üks kest. Mille oma see olla võiks
http://www.zone.ee/numismaatur/Mursuhuls1/
http://www.zone.ee/numismaatur/Mursuhuls1/
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist