Soomusvesti valimine

[Kapten Trumm]

NB! Pehmed killuvestid ei ole torkeriistade kindlad (pole selleks mõeldud).
Sestap vene miilitsavestidel oli mingist õhukesest plekist rinna esine sisu.

Ka minul on selline 40 eurone kodus olemas, kui midagi kiruda, siis jänkide nn pask-vest kõige suurem nr on way suurem ikka.
Need on vanad Bundeswehri vestid tootmisaastaga ca 1995. Väliselt tõesti vähekasutatud.
Kellel näpud liiguvad, siis võiks proovida seda, et ostke 2 tk (hind on tõesti soodne) ja toppige topelt kaitse-elemendid sisse, saate selle TT kuuli ka pidama.
TT kuul ongi suure läbimisvõimega.

[Leo]

Tere rahvas!

Ostsin omale ka kasutatud BW killuvesti. Kuna olen oma nahast naeruväärselt heal arvamusel, siis ostsin kohe 2 vesti, et üks neist puruks lasta ja otseallikast kindlaks teha, mille vastu killuvest siis ka kaitseb.
Nii, inimkeha panin imiteerima sulalund täis 100l koti(arvestusega, et inimkehagi ju enamuses vesi), mille ümber siis kinnitasin killuvesti. Vest oli ümber koti kinni samamoodi kui oleks inimese küljes. Distantsiks 10m.
I. 22lr vintpüss (kuul 2,6g, algkiirus 445m/s). Vest pidas.
II. Püstol PM. Vest pidas.
III. 16cal 8mm haavlilaeng. Vest pidas.
IV. 16cal kuul (kuul 28g, algiikur 415m/s). Tehniliselt võttes vest pidas, kuigi kuul venitas ca 3cm võrra aramiitkiudu vesti sisevoodrist läbi.
V. Püstol TT (kuul 5,4g, algkiirus 440m/s). Vestist läbi, kotist läbi, jäi pidama vesti seljaplaadi(mati vms sisse).
VI. Lisakatsena pussitasin vesti täägiga. Tääk läheb läbi erilist vastupanu kohtamatta.

Selline jutt siis, loodan et on abiks rahvale oma otsuste langetamisel. Isiklikult usun, et selle raha eest (40€) on kaitset küll ja veel. Lisaks on vest väga mugav.

See kodune testimine ja raport on hea näide, kuidas iseseisvalt ja olemasolevate relvadega saaks vestide kindlust kontrollida. Lühidalt võib kokku võtta, et katsetused tõestasid, et kaitsevest on sobiv ja kaitseliitlased peaksid selliseid veste võimalikult palju ostma, sest riigi poolt midagi paremat niipea ei tule. Lahingus on esmane oht ikkagi kild, mille eest BW killuvest kaitseb hästi. Killuvest peab tavaliselt kinni 9 Para kuuli, PM on sellest oluliselt väiksema ja TT suurema löögijõuga. Torkekindluse saamiseks pannakse vestidele torkekindel plaat juurde, samuti on võimalik tellida sileraudse jahipüssi kuuli kaitseplaat, killuvest ei ole noakindel. NIJ standardi järgi ei tohi muljumise jälg taustas olla üle 44 mm sügav, sest üle selle on sisemiste vigastuste oht väga suur. Vene standard lubab 25 mm muljumisjälge. NIJ IIIA näiteks ei olegi jahipüssi kuuli peatamiseks mõeldud, see eeldaks ikka mingit kõva plaati rindkere peale, sest tugev löök võib lõhkuda ribisid ja veresooni.

[Smith]

Tere rahvas!

Ostsin omale ka kasutatud BW killuvesti. Kuna olen oma nahast naeruväärselt heal arvamusel, siis ostsin kohe 2 vesti, et üks neist puruks lasta ja otseallikast kindlaks teha, mille vastu killuvest siis ka kaitseb.
Nii, inimkeha panin imiteerima sulalund täis 100l koti(arvestusega, et inimkehagi ju enamuses vesi), mille ümber siis kinnitasin killuvesti. Vest oli ümber koti kinni samamoodi kui oleks inimese küljes. Distantsiks 10m.
I. 22lr vintpüss (kuul 2,6g, algkiirus 445m/s). Vest pidas.
II. Püstol PM. Vest pidas.
III. 16cal 8mm haavlilaeng. Vest pidas.
IV. 16cal kuul (kuul 28g, algiikur 415m/s). Tehniliselt võttes vest pidas, kuigi kuul venitas ca 3cm võrra aramiitkiudu vesti sisevoodrist läbi.
V. Püstol TT (kuul 5,4g, algkiirus 440m/s). Vestist läbi, kotist läbi, jäi pidama vesti seljaplaadi(mati vms sisse).
VI. Lisakatsena pussitasin vesti täägiga. Tääk läheb läbi erilist vastupanu kohtamatta.

Selline jutt siis, loodan et on abiks rahvale oma otsuste langetamisel. Isiklikult usun, et selle raha eest (40€) on kaitset küll ja veel. Lisaks on vest väga mugav.

Tänuväärne ettevõtmine !

https://www.youtube.com/watch?v=NA-A_i3pJGc

Siin samuti (küll valesti) testitud BW vesti.

https://bestprotection.de/shop/en/Body- ... 2-pcs.html

Need plaadid mahuvad väga edukalt "ümbrise" ja "sisu" vahele.
Alla 200 euri eest SK4 + killukaitse.

[Metsamiis]

Bestprotectioni plaadid on vahvad küll aga need lisades kerkib kaal kohe selliseks, et lahingkompleki lisades ei pruugi põlved enam lukustuda . Pluss hind (139€ oli kõige vanem aastakäik, 2007a eest küsitakse juba üle 300€.

[alari]

http://epl.delfi.ee/news/eesti/ajahada- ... d=70781061

Ajahäda kuulivestide ostmisel läheb kaitseväele maksma üle miljoni euro
13. veebruar 2015 03:30

Suure riigihanke ootamatult võitnud firma konkurendid kahtlustavad kokkumängu.
Täpselt nädala eest teatas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Kuku raadios uhkelt, et kolm-neli aastat tagasi kõigil veel kiivreid ja kuuliveste ei olnud, aga praeguse nelja-aastase arengukava eesmärk on saavutada selline kaitse kogu Eesti kaitseväe lahinguüksustele. Tegelikult on suurt hulka kuuliveste vaja hoopis kiiremini, sest järjest lähemale jõuab kevadine suur-õppus Siil.

Kuigi selleks on valmistutud juba väga pikalt ja ka vajadus kuulivestide järele oli vähemalt aasta ette teada, juhtus nende ostmiseks korraldatud suurhankel ikkagi, et võitja taganes ootamatult ja seetõttu jäi ajast puudu.

Kuna kaitsevägi otsustas, et ei kasuta võimalust nõuda alt hüpanud firmalt trahvi, lähevad kuulivestid riigile maksma üle miljoni euro kavandatust rohkem. Nimelt kandus tellimus kallima pakkumuse teinud ettevõttele. Hankest ilma jäänud konkurendid kahtlustavad riigile ebasoodsa olukorra tekitamises koguni firmade omavahelist kokkumängu.

Magusa summaga hange

Mis siis täpsemalt juhtus? Möödunud aasta alguses avaldatud hankeplaanis oli kirjas, et kaitsevägi ostab järgmistel aastatel 6,3 miljoni euro eest kuuliveste. Selleks ajaks, kui hange aprillikuus välja kuulutati, oli summa kasvanud juba 10 miljonile. See on varustuse hankena väga suur summa mitte ainult Eesti mõistes, vaid meelitab kohale ka välismaiseid pakkujaid. Hankele rivistusid teiste seas Norra firma NFM Production, Soome ettevõte C.P.E Production ning Bristol Trust ja Eurosec Eestist. Kõik nad jõudsid kvalifikatsiooniringist edasi ja 18. septembriks esitasid firmad oma pakkumused. Kui see tähtaeg kukkus, rebiti ümbrikud lahti ja kõik pakkujad said teada, kes ja mis hinnaga esimest kuulivestipartiid kaitseväele pakub.


Norrakate hind oli kõige madalam, järgnesid C.P.E ning Bristol Trusti ja Galvi-Linda AS-i ühispakkumus. Eurosec võis mängu lõppenuks lugeda. Pakkujate täpse järjekorra üleslugemine on siin väga oluline, arvestades, mis juhtub edasi.

Kaks kuud tegeles kaitsevägi pakkumuste hindamise ja näidiste uurimisega. Senikaua istusid ettevõtted täielikus teadmatuses, kes tellimuse lõplikult endale saab. Otsus langes 20. novembril. Eesti Päevalehe käsutuses olevast käskkirjast selgub, et NFM ei vastanud hanke nõudmistele ja võitjaks sai hinnalt järgmine C.P.E Production OY, mille esimene kuulivesti tarne oleks maksnud riigile 1,5 miljonit eurot.

Üllatuslikult aga seisab käskkirjas ka, et C.P.E on kümne miljoni eurose hanke võitjana otsustanud oma pakkumuse tagasi võtta. See tähendab, et võitjaks osutus hinnalt alles kolmas, Bristol Trusti ja Galvi-Linda ühispakkumine. Nende esimese tarne hind oli ca 1,8 miljonit eurot ehk võitjast umbes 260 000 euro võrra rohkem.


Riik trahvi ei tee

Siin sattuski kaitsevägi keerulise dilemma ette. Seaduse järgi saaks kaitsevägi nõuda pakkumise tagasi võtnud C.P.E-lt sisse sellesama 260 000 eurot, mille võrra nende althüppamise tõttu hange riigile kallimaks läks. Kohustust seda raha tagasi nõuda ei ole. Kaitsevägi otsustaski, et trahv jääb tegemata. Või nagu ütlevad võitja konkurendid: riik tegi C.P.E-le kingituse.

C.P.E juhatuse esimees Harri Kolu ütles Eesti Päevalehele telefonivestluses, et mäletab seda hanget küll, kuid kuna kõik hangetesse puutuv on konfidentsiaalne, siis ei saa ta loobumise põhjusi selgitada.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse hanketeenistuse juhi Kaia Kadai sõnul ei teinud riik C.P.E-le kingitust. Ta kinnitas, et C.P.E soovis oma pakkumuse tagasi võtta praktiliselt kohe pärast esitamist, kuid seadus sellist võimalust ette ei näe. „C.P.E põhjendas, et tal on tootmise ja kvaliteediprobleemid, mistõttu tarne veniks kolm kuni viis kuud,” selgitas Kadai. „Põhjus, miks kaitsevägi trahvi ei rakendanud, oli ajapuudus – C.P.E oleks trahvi korral lepingu allkirjastanud, kuid sellisel juhul oleks kaitsevägi võtnud riski, et kuuliveste Siili ajaks ei tule.”

Ajapuuduse tõttu tekkinud riski maandamine läheb nüüd riigile maksma esimese tarne pealt 260 000 eurot, aga kui arvestada, et hankeleping on sõlmitud nelja aasta peale, siis üle miljoni euro. Eesti Päevalehele on viidatud, et see summa võib isegi ulatuda 1,5 miljoni euroni.

Kogu loo muudab segasemaks see, et konkurentide arvates ei astunud C.P.E ootamatult tagasi sugugi juhuslikult. Hankel lootusetu pakkumise teinud Euroseci tegevjuht Toomas Villo kahtlustab kokkumängu. C.P.E ja hanke lõplik võitja Bristol Trust on kauaaegsed koostööpartnerid. „Seni on Bristol Trust kuulivesti hangetel pakkunud C.P.E toodangut või veste, mis sisaldavad Soome firma ballistilisi plaate,” ütles Villo. „Ka 2013. aastal toimunud kaitseväe hanke võitis Bristol Trust vestidega, milles olid C.P.E plaadid.”

Seega tundus Villole kummaline, et pakkumuste avamisel üksteise järele asetunud koostööpartneritest odavama pakkumuse teinud firma aitab tagasi tõmbudes võidule kallima hinna pakkunud ettevõtte. Kuna varem on ka Bristol Trust pakkunud C.P.E toodangut, ei ole Villo kindel, kas seegi kord pole vestides Soome firma ballistilised plaadid.


Kui Bristol Trusti juht Ants Põldsam Eesti Päevalehe küsimustele vastas, võis aru saada, et ta ei seisa sellise süüdistusega silmitsi esimest korda. Tema sõnul on valdkonnas konkurents iga aastaga karmimaks läinud, kuid talle on arusaamatu, miks Eurosec ei pöördu hangete vaidlustuskomisjoni poole, kui millegagi rahul pole. Põldsam ei eitanud, et teeb C.P.E-ga koostööd, ja lubas seda ka edaspidi teha. „Sellesama kuulivestide hanke tegime koos Galvi-Lindaga, mõne teise hanke puhul oleme jällegi konkurendid,” sõnas ta.

Põldsami sõnul ei saanud C.P.E kokkumängu korraldada, kuna kõik said ühel ajal teada, et väikseima hinna pakkunud norrakate NFM tingimustele ei vasta. „Kaitsevägi ei anna hindamise ajal mingit infot, kuidas kellelgi läheb. Isegi telefoni ei taheta võtta, et saaksin küsida, millal hindamisega valmis saadakse,” sõnas Põldsam. Ta kinnitas, et seekord ei pakkunud Bristol Trust kaitseväele C.P.E toodangut, seepärast oma pakkumus tehtigi. „Nii seda kui ka teisi hankeid, mida Bristol Trust on võitnud, on hiljuti minu teada Euroseci kaebuste peale uuritud ja pole rikkumisi leitud,” lisas ta.

Ülim enesekindlus

Toomas Villot see ei veena. Tema sõnul teavad selles valdkonnas tegutsejad firmade võimeid üsna täpselt ja mõni pakkuja on võimalik väga lihtsalt välistada. Selles kuulivestide hankes oli nõutud ballistiliste plaatide vastavussertifikaati NIJ 0101.06, aga Villo kinnitusel on üldteada, et NFM sellele vastavat toodet ilmselt pakkuda ei suuda. „Tõsiasi, et NFM-i pakkumine oli hinnalt soodsaim, ei muuda olematuks fakti, et C.P.E. võttis oma pakkumuse tagasi ülima enesekindlusega, kui arvestada võimalikke trahvisummasid, millega riskitakse,” ütles ta.

Ja nagu eespool öeldud: C.P.E alt ära hüppamise eest trahvi ei saanud. „Kas see enesekindlus tugines soovil õnne proovida või oli aluseks mõne ametniku lubadus?” küsis Villo. Vaidlustuskomisjoni ei pöördunud ta oma kahtlustega seetõttu, et rahaliselt kallis vaidlemine poleks talle niikuinii selles hankes võitu toonud.

On veel üks asjaolu, mis võib Villo arvates viidata Bristol Trusti eelisseisule kaitseväe hangetel. Seal töötab nimelt kaks inimest, kes varem olid kaitseväe palgal ja tegelesid justnimelt hangetega. Priit Raju oli tollase nimega logistikakeskuse asejuht veel vähemalt 2013. aasta sügisel, sama osakonna endine ülem Neeme Kass aga lahkus ametist alles eelmise aasta septembris. Nüüd on nad mõlemad n-ö teisel pool lauda: hankijatest on saanud pakkujad.

Põldsam kinnitas taas avameelselt, et on tõesti mõlemad endised kaitseväe hanketeenistuse töötajad tööle võtnud. „Hankeid uuritakse kaitseväes pidevalt, siseauditi osakond kontrollib, rahandusministeerium, kõiki kontrollitakse,” ei näinud ta võimalust, et kellelgi võiks eeliseid olla. „Priit Raju ja Neeme Kass tulid meile täiesti ametlikult tööle. Nad küsisid ka oma otsestelt ülematelt, kas see on okei. Nad kirjutasid alla ka paberitele, et ei tohi ametisaladusi avaldada, ja rääkisid ka kapoga.”

„Peab olema optimist, et arvata, et siseinfot ei ole kasutatud,” on Villo vastupidisel arvamusel. „Meie näiteks ei tea veel 2015. aasta hankeplaani. Kui aga kellelgi on olemas info, mis seal sees on, saab see firma juba praegu hangeteks tooteid valmistada.”

Kahtlemata on ettevõtete kokkumängusüüdistuste taga turuvõitlus. Kuid ükskõik, kas asjad on käinud ausalt või mitte, igal juhul tekib vähemalt väliselt korruptsiooniohtlik olukord, kus turul edukalt tegutsev ettevõte palkab inimesed, kel potentsiaalselt võib olla kasulikku infot. Kindel on aga, et kui kaitsevägi poleks kuulivestide hankimisega jäänud ajaliselt ummikusse, oleks musta mängu kahtlusi olnud oluliselt vähem.



Mis on Siil?

Tänavu 4.–15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo Eesti kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal on planeeritud osalema kokku ligi 12 000 reservväelast, kaitseliitlast, ajateenijat ja tegevväelast.

Õppuse eesmärk on kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist. See tähendab suurt rõhku just üksuste formeerimise, sealhulgas mobiliseeritute vastuvõtu harjutamisele. Peale selle harjutatakse 1. jalaväebrigaadi lahingutegevust ning operatiiv- ja taktikalise tasandi juhtimist.

[Metsamiis]

Omik!

Lõpetasin järjekordse katse. Panin BW killuvestile topeltsisu, natuke sättimist oli, et takjapaelad omavahel koopereeruksid a valmis ta sai. Panin topelt selja ja rinnamatid(plaatdid need vist ei ole). Kaela ja õlakaitseid ei hakanud topelt ponnistama, asi oleks vast liiga kohmakaks muutunud.
Selja ja rinnamatt sobisid, vest muutus märgatavalt tummisemaks ja kaal tõusis 4,5 kg´ni. Selga sobib endiselt hästi ja ma vast jätangi nii.
Järeldus - 80€ eest on võimalik saada, mkhm, pehme kuulivest. Varasem õuekatsetus näitas, et 2 matist ei lähe ka TT kuul 10m pealt lastuna läbi. Haiget saab kindlasti ja kõvasti a vähemalt jääb võimalus meedikute kompetentsulele lootma jääda.

[Kapten Trumm]

Need plaadid mahuvad väga edukalt "ümbrise" ja "sisu" vahele.
Alla 200 euri eest SK4 + killukaitse.

SK4 vestis leiduv padi (mis koos plaadiga selle SK4 lõpuks annab) on ikka sootuks midagi muud kui BW killuvesti oma.
Kuulivesti oma on nii 4 korda paksem.
Ei ole nii lihtne siiski, et sama asi tuleb.
Killuvestist tuleb kõvasti parem, aga olgem korrektsed 500 eurost asja sa 200ga ei saa mingit moodi.

[Kapten Trumm]

Väga head Bundeswehri filmid kehasoomusest - aktuaalsed just seepärast, et analoogseid pakutakse.
Selles soomusplaatide katsetamise filmis selgub ka põhjus, mis killuvestile pole SK4 keraamika lihtsalt külgepanemine hea mõte.

https://www.youtube.com/watch?v=_347IucvRLg
https://www.youtube.com/watch?v=lMkKJP3qFmE

[Metsamiis]

Tänud kpt Trumm,

kenad videod. Minu saksa keel on paraku üsna 0. Siiski niipalju sain vist aru, et see supervest kaalub üle 12kg ja maksab ca 2000€. Sellega see teema vähemalt minu jaoks juba lõppeb. Ei jõuaks ma sellega mööda meie lodumetsi traavida ega ammugi seda osta.
Tegelt olen juba jupp aega tahdnud katsetada mitme minutiga suudaksin eesti tüüpilises rägametsas täis varustuses läbida noh, ütleme 3 km. Pakun et aega tuleks kalendriga mõõta .
Praegu olen täitsa rahul oma topeltsisuga BW vestiga ja oleksin väga rahul kui keegi oskaks juhendada veel paremate alternatiivide manu. Hind ei tohiks ületada 150€.
Elule hinnasilti on muidugi pea võimatu panna, aga praegune elu(mina nimelt tavaline palgatööline ) paneb siiski oma päris karmid piirangud.
Päikest!

[Kapten Trumm]

Kui sa paned koos pehme ballistilise padjaga kasutamiseks mõeldud keraamikaplaani endale killuvesti sisse, siis pihtasaamisel (kuul ei pruugi üldse keraamikat läbida) saad tõenäoliselt ikkagi eluohtlikke rindkere vigastusi ja võibolla ohtlikumaid kui see kuul sinust läbi lendab, sest kuuli kineetiline energia on nii tohutu, et selle peatamiseks 1-2 cm jooksul on vaja väga tõhusat "turvapatja", ilma, et saadav laks sulle letaalseks ei osutuks.

Vintrauast välja lendava 7,62x51 mm (analoogset padrunit kasutatakse ka meil) energia on kuskil 3400 dzauli kandis -enamikul juhtudel jääb selle energia ikka 1000-st ülespoole.

Kui me võtame 10 kg massiga kuvalda ja virutame sulle 10 m/sek lõppkiirusega rindu, toob see sulle kaasa eluohtlikud vigastused või õnnestumise korral isegi surma. Antud haamrilöögi kineetiline energia on vaid tühine 500 dzauli.

Taolised arvutused võivad olla päris silmiavavad, kas on üldse mõtet hakata endale paarisaja euro pärast eluohtlikku vesti ehitama ning teiseks - antud arvude järgi ma väga ei usu, et rohemehikesed oma vestiga muudkui taolisi tabamusi vastu võtavad ja järjest tigedamalt edasi jooksevad, selline pauk rindu, mis mannekeeni kehale tekitas 10 cm läbimõõduga ja 4 cm sügavuse lohu, toob ilmselt kaasa katkised ribid ja sisemised verejooksud, rääkimata pikemast siruli olekust kuniks teadus taastub.

[mx77]

Kui sa paned koos pehme ballistilise padjaga kasutamiseks mõeldud keraamikaplaani endale killuvesti sisse, siis pihtasaamisel (kuul ei pruugi üldse keraamikat läbida) saad tõenäoliselt ikkagi eluohtlikke rindkere vigastusi ja võibolla ohtlikumaid kui see kuul sinust läbi lendab, sest kuuli kineetiline energia on nii tohutu, et selle peatamiseks 1-2 cm jooksul on vaja väga tõhusat "turvapatja", ilma, et saadav laks sulle letaalseks ei osutuks.

Kui suur vahe on pehmel ballistilisel vestil (SK1 või klass II ja IIA) ja killuvestil, füüsiliselt, kihtide arv jne.?

[Smith]

Kui sa paned koos pehme ballistilise padjaga kasutamiseks mõeldud keraamikaplaani endale killuvesti sisse, siis pihtasaamisel (kuul ei pruugi üldse keraamikat läbida) saad tõenäoliselt ikkagi eluohtlikke rindkere vigastusi ja võibolla ohtlikumaid kui see kuul sinust läbi lendab, sest kuuli kineetiline energia on nii tohutu, et selle peatamiseks 1-2 cm jooksul on vaja väga tõhusat "turvapatja", ilma, et saadav laks sulle letaalseks ei osutuks.

Vintrauast välja lendava 7,62x51 mm (analoogset padrunit kasutatakse ka meil) energia on kuskil 3400 dzauli kandis -enamikul juhtudel jääb selle energia ikka 1000-st ülespoole.

Kui me võtame 10 kg massiga kuvalda ja virutame sulle 10 m/sek lõppkiirusega rindu, toob see sulle kaasa eluohtlikud vigastused või õnnestumise korral isegi surma. Antud haamrilöögi kineetiline energia on vaid tühine 500 dzauli.

Taolised arvutused võivad olla päris silmiavavad, kas on üldse mõtet hakata endale paarisaja euro pärast eluohtlikku vesti ehitama ning teiseks - antud arvude järgi ma väga ei usu, et rohemehikesed oma vestiga muudkui taolisi tabamusi vastu võtavad ja järjest tigedamalt edasi jooksevad, selline pauk rindu, mis mannekeeni kehale tekitas 10 cm läbimõõduga ja 4 cm sügavuse lohu, toob ilmselt kaasa katkised ribid ja sisemised verejooksud, rääkimata pikemast siruli olekust kuniks teadus taastub.

No venelaste 5,45x39 mm on 1461 džauli. Meie põhikaliiber 7,62x51mm on 3300džauli. See on väljalastult.
Ma ei oleks kindel, kas tahaksin 200 meetri pealt saada kuuli siseorganitesse. Võibolla valiks selle "kuvalda"

[Medusa]

See 5,45-e 1461 J jaguneb 23,3 mm^2 peale, 7,62-e 3300 J jaguneb 45,6 mm^2 peale. Ehk siis ristkoormus on vastavalt 62,7 ja 72,4 J/mm^2 kohta. Selles mõttes nagu surt vahet polegi, ühe väiksem energia on kompenseeritud väiksema diameetriga, samas see väiksem diameeter võimaldab läbistada erinevaid materjale paremini, sest dünaamiline takistus (sõltub ristlõike pindalast) on väiksem. Seda siis plaadi läbistamise mõttes.

Igal juhul on plaks kõva ja igati hea kui plaati kinni jääb.

[Leo]

Pehmele killuvestile, mis reeglina ka 9 Para kuuli eest kaitseb, TT kuuli kaitseks teist samasugust pehmet plaati sisse toppida ei ole mõtet. TT-püstoleid lahinguväljal praktiliselt ei kasutata. Automaatide kuuli see nagunii ei pea ja vest läheb oluliselt raskemaks. Vesti raskusega tuleb lihtsalt harjuda. Kui naabrite silma all ei taha kaitsevestiga tänavale või külavahele kõndima minna, siis võtad näiteks seljakoti ja paned veepudeleid täis ning kõnnid sellega, vajadusel joogivesi lähedalt võtta. Tegelikult 3-4 kg killuvestiga harjud kiiresti, mõne päevaga. Ka 9-10 kg vest on täiesti kantav, kui viitsid harjutada. Kui oluline on kergus ja odavus, siis piirdu killuvestiga ja osta neid 2 komplekti, siis saad vajadusel kulunud osasid asendada. Täisvarustuses maastikul liikudes on kiirus nagunii väike, 1-2 km/h ja killuvest kaalub u 10% kogu varustusest.

Kuulikindlaid plaate ehitatakse kahesuguseid. Tavaline on mõeldud kandmiseks pehme kaitsevesti peal, seega alusvest toetab kuulikindlat plaati. Teised plaadid on üksinda kasutamiseks, nn "stand alone". Need on mitu millimeetrit paksemad ja mitusada grammi raskemad. NIJ standardi järgi ei tohi muljumisjälg kudedes, mida testitakse savist plaadiga, olla üle 44 mm sügav, venelaste GOST nõuab alla 25 mm süvendit. Ilmselt on see alla 44 mm siis piisav, et vältida eluohtlikke vigastusi. Seda juttu, et pigem võtaks kuuli kerre kui sinika, võib lihtsalt lolliks praalimiseks nimetada, reaalses olukorras paned kõik vestid ja plaadid selga, mis saada on.

Rääkisin USA SF vana veebliga, kes noore mehena oli Vietnamis. Nemad jätsid küll killuvestid ja kiivrid maha, kui Charliet püüdma läksid, sest killuvestist ei olnud AK 47 kuuli vastu midagi kasu, sel ajal oli killuvest luurajatel täesti mõtetu raskus kaasa tassimiseks. Täna nad läheksid chest rigiga, kus III või IV klassi plaadid sees, sest on olemas kuulikindlad plaadid, mis on täiesti kantava kaaluga.

NIJ III klassi standard on 7,62 NATO kuuliga M80, mis on pliikuul vasega kaetud terasmantliga. Odav ja lihtne valmistada ja täiesti sobiv killuvestide ja kaitsekiivrite läbistamiseks relvade praktilise laskekauguse piires. IV klassi testitakse sama kaliibri AP kuuliga, mis on kõvast sulamist terava läbistajaga. Testlaskmise kaugus on mõlemal 15 m ja soomustläbistav kuul muidugi läbistab oluliselt paremini. Sakslaste testis oli muljumisjälg 22 mm sügav, ehk pool NIJ nõudest. Need kallid moodulvestid on sakslased ostnud peamiselt oma eriüksustele ja missioonidele, tavaline BW laseb õppustel killuvestidega ringi või pannakse sinna kuuliplaadid sisse. Need vestid on oluliselt odavamad kui moodulvestide 2000 €. See hinnatase on moodulvestide ja väikeste partiide puhul loogiline, soomlaste M10 kaitsevest on ka samas hinnaklassis.

Venelaste 5,45 mm automaadi tavaline kuul on tömbi terasest läbistajaga, mis on oluliselt äkilisem läbistaja kui M80. Sellepärast ongi uuematel lääne vestidel tavaline IV klassi või äärmisel juhul III+ plaadid, sest III klassist läheb isegi automaadi kuul läbi ja PKMi ning SVD kuul läheb ka läbi. Kuulitabamuse puhul tuleb ikkagi arvestada, et tabav lask tuleb suhteliselt lähedalt. Veteranide mälestustest oleme kuulnud, kui vööpannal või rahakott on kuuli kinni pidanud, kuid me ei tea kunagi, kas tegemist oli väga kaugelt lastud kuuliga, mille energia oli oluliselt langenud või sattus just see kuul olema väiksema laenguga praak, neid tuli ka kindlasti ette.

[Kapten Trumm]

Pehmele killuvestile, mis reeglina ka 9 Para kuuli eest kaitseb, TT kuuli kaitseks teist samasugust pehmet plaati sisse toppida ei ole mõtet. TT-püstoleid lahinguväljal praktiliselt ei kasutata. Automaatide kuuli see nagunii ei pea ja vest läheb oluliselt raskemaks. Vesti raskusega tuleb lihtsalt harjuda. Kui naabrite silma all ei taha kaitsevestiga tänavale või külavahele kõndima minna, siis võtad näiteks seljakoti ja paned veepudeleid täis ning kõnnid sellega, vajadusel joogivesi lähedalt võtta. Tegelikult 3-4 kg killuvestiga harjud kiiresti, mõne päevaga. Ka 9-10 kg vest on täiesti kantav, kui viitsid harjutada. Kui oluline on kergus ja odavus, siis piirdu killuvestiga ja osta neid 2 komplekti, siis saad vajadusel kulunud osasid asendada. Täisvarustuses maastikul liikudes on kiirus nagunii väike, 1-2 km/h ja killuvest kaalub u 10% kogu varustusest.

Minumeelest on nende õhukeste (ja kasutatult odavalt saadavate) killuvestide kaitsetoime kildude vastu kaunikesti kasin.
Sestap pole see 3 kg lisakaalu nii rumal võibolla midagi.
Kui ma õigesti mäletan, siis jutt on kuni 1 grammisest (so 1-sendisest väiksem kild) killust kiirusega kuni 450 m/sek.
Isegi F-1 granaat tekitab suuremaid kilde.