nipet-näpet vanemast ajast....

[Noor]

Preisimaa 1813-1814 kampaania medal 1813-1814 (Kriegs-Denkmünze für 1813-1814)

Napoleoni sõjad panid aluse uuele tavale, kus lindil olevaid autasusid jagati praktiliselt kõigile sõjast osavõtnud sõduritele, olenemata auastmest ja klassist. Eelnevatel aegadel autasud ja ordenid olid eranditult ainult kõrgklassi kuulunud inimeste privileeg. Seeparast saab väita, et antud autasu näol on tegemist ühe esimese modernse medaliga üldse.
See medal loodi kuningas Friedrich Wilhelm III poolt Frankfurdis 24 detsember 1813. Statuuti täiendati 3 oktoober 1815, mille alusel medalit tehti erinevate aastaarvudega; “1813”, “1814”, “1813-1814” ja “1815”. Peamiseks põhjuseks oli soov, et erinevates kampaaniates osalenud Preisi sõjaväelased saaksid kõik tunnustatud.
Kuna medalit oli järsku vaja suurtes kogustes, siis selle valmistamisega tegelesid mitmed tootjad ning seeparast tuli ka varajasemate aastaarvudega medalitel sisse erinevusi – Risti harud medali esiküljel olid kas kaarjate servadega (“1813”, “1813-1814”, “1814”) või siis sirged. Medalit toodeti erinevate aastaarvudega üldse kokku 326,316 tükki.

[Noor]

Württembergi Sõjateenistuse medal (2 kampaaniat)

Autasu loodi kuningas Wilhelm I poolt 1 jaanuar 1840 ohvitseridele, allohvitseridele ja sõduritele, kes osalesid Napoleoni sõdades ning viibisid vaenulikel aladel (ei antud tagalateenistuse eest).
Medal loodi Gottlob August Dietelbachi poolt (1806 – 1870) ja seda toodeti Stuttgardis, vaenlaselt hõivatud kahurite metallist. Medalit on teada kahte tüüpi; uuemal mudelil on pärja all tähed “AD” (August Dietelbach).
Tagaküljel on kolmetipuga kilp, koos lõvi või koera peadega (erinevates materjalides pakutakse mõlemat varianti). Kilbi keskel on kiri “für/treuen Dienst/in/zwei/feldzügen” (Eeskujuliku teenistuse eest kahes kampaanias). Kilbi taga on kaks alla suunatud mõõka lindiga.

Medal on 30mm diameetriga ja ülekullatud. Selline variant oli tavaline ohvitseride autasude puhul ja seda lasti teha saaja enda kulul.

Kuni 1840 novembrini annetati 26,686 autasu. Kahe kampaania kirjaga variant oli üks levinumaid – kokku annetati selliseid 9,796 (mis samas tänapäeval ei ole nii vana autasu puhul just suur number).

[Noor]

Ütleksin, et see on vägagi oluline autasu Sinu kollektsioonis! Olgu nende teistega kuidas on, kuid selle väljateeninud mees osales tänaseni olulises sõjakäigus...
Vahest tekitas selline sõnastus Sinus mõnevõrra rohkem huvi selle sõja vastu...

terv
o

Ma siin nuputan ikka, et millisest sõda silmas pidasid... minu meelest igas ühes midagi uut ja tähtsat kasutusele võetud-leiutatud (vintraud, punane rist, Gruppi suurtükid, Chassepoti püss, jne). Kuid kaldun siiski arvama Napoleoni sõdade poole, mis on ajalukku minuteada läinud suurte muutuste vallas suurtükiväe kasutamise osas ning erinevate väeliikide omavahelise kordineerimise poolest?

Siin veel üks selle perioodi autasu minu kogust:

Hansa Leegioni Napoleoni sõdade medal, 1813-14, hõbe (Gemeinsame Kriegsdenkmünze für die Hanseatische Legion 1815)

See kena autasu kinnitati Hansalinnade senatite poolt alljärgnevatel kuupäevadel:

9 märts 1815 Hamburg
31 märts 1815 Bremen
7 juuni 1815 Lüübek

Medal oli mõeldud Hansa Leegioni võitlejate autasustamiseks, kes osalesid Napoleoni sõdades lahinguväljal ajaperioodil 1813-1814.
Kokku oli Leegionis 1,710 meest Hamburgist (2 pataljoni), 750 meest Bremenist (pataljon) ja 540 meest Lüübekist (pataljon).
Leegion võttis osa ka Waterloo lahingust, grahv (hiljem vürst) Generalfeldmarschall Gebhard Leberecht von Blücheri juhtimisel.

Autasu toodeti Berliini juveliir Gottfried Bernhard Loose (1774-1843) poolt.

Medali esiküljel on kujutatud kolme Hansalinna vappi; Bremen, Lüübek ja Hamburg (vasakult paremale). Taustaks puulehed tekstiga “Gott war mit uns” (jumal oli meiega). Alumise osa keskel on valmistaja tempel “Loos”.
Reeversi serval tekst Hansaleegion – Lüübek – Bremen – Hamburg. Keskel aga kiri “Dem Vaterländischen Kampfe 1813 – 1814 zum Andenken” (Isamaasõja 1813-1814 mälestuseks). Alumise osa keskel Malta rist (Johannese rist).

Kokku toodeti 800 (erinevatel allikatel 720) medalit hõbedast ja 12 kullast. Hõbemedal maksis sellel ajal 1 taaler ja 16 krossi (1 Thaler 16 Groschen – kas tõlge tuli õige?).

[medal]

Tõlge tuli õige.

[OveT.]

Tõlge tuli õige.

Nii ja naa

Kui Lüübek, siis Breemen (mitte Bremen).

Eespool nimetatud relvatööstur oli Krupp (mitte Grupp).

[medal]

1 taaler ja 16 krossi (1 Thaler 16 Groschen – kas tõlge tuli õige?)

[Noor]

Tõlge tuli õige.

Nii ja naa

Kui Lüübek, siis Breemen (mitte Bremen).

Eespool nimetatud relvatööstur oli Krupp (mitte Grupp).

mnjah, kogu on mul kahjuks inglise keeles katalogiseeritud ning info asjadele kõrvale otsitud.

Vabandused näpukate pärast!

[krijgsvolk]

Ma pean jällegi tänama kamraad Noort! Olen küll ajaloohuviline, kuid ega kõike ka ise jõua ning seetõttu käin alati meie foorumi "Aumärkide ja autasude" osast läbi ja loen seda huvitavat juttu, mis siin nimetatud temal kirjas. Eriti XIX. sajandi lõpupool Germaani maailmas, millest ma üldse vähem tean.
Ja tänusõnad on mõeldud ka kõigile teistele kamraadidele, kes siia huvitavat infi lisavad!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Jep - kindlasti on see tänuväärt (ja hariv) teemavedamine ühe kaasfoorumlase poolt

Et aga teema ise kaugelt väljunud oma algse pealkirja alt, võiks vist kaaluda juba ümbernimetamist - näit Keiserliku Saksamaa aumärgid (või midagi sarnast?)

[Noor]

Tänud, kes viitsivad kommenteerida-parandada

Siin hetkel viimane, mis mul Napoleoni sõdadega seonduv Saksamaalt:

Preisimaa Napoleoni sõdade 50 aasta juubeli mälestusmedal, 1863 (Erinnerungs-Kriegsdenkmünze für die Kämpfer von 1813-1815)

See autasu loodi Preisimaa kuninga Wilhelm I korraldusel 7 märts 1863 aastal, mälestamaks 50 aasta möödumist Napoleoni sõdadest.
Medali esiküljel on Friedrich Wilhelm IIInda bareljeef. All loorberi lehed, millel lint aastaarvudega “1813”, “1814”, “1815”. Serval kiri: “FRIEDR. WILHELM III KÖNIG V. PREUSSEN”.
Medali reeversi keskosas kuningas Wilhelm I nimetähed krooniga. All loorberi- ja tammelehed. Krooni kohal aga medali asutamise kuupäev “DEN 17 MÄRZ 1863”.

Medalit oli kahte tüüpi; pronks sõjaliste teenete eest ning must mittesõjaliste teenete eest.

Peale 50 aasta möödumist sõjast, ei olnud just väga suur arv inimesi elus kes pidanuks medali saama, seepärast on antud autasu haruldasem, kui seda on Preisimaa kampaania medalid 1813-1815 perioodist.

[Noor]

Hohenzollernite dünastja mälestusmedal võitlejatele 1848-1849
(Hohenzollersche Denkmünze für Kämpfer von 1848-1849)

Alates 1848 aastast raputasid Euroopat stiihilised ülestõusud ja revolutsioonid võimul olevate autokraatliku struktuuri vastu.
Ka peaaegu kõigis Saksa residentslinnades puhkesid tänavarahutused. Parlamentides nõudis nii mõõdukas-liberaalne kui ka radikaal-demokraatlik opositsioon ajakirjanduse ja koosolekute vabadust, parteide lubamist ning rahva relvastamist, nn kodanikmiilitsa (Bürgermilizen) loomist vastukaaluks vana korra regulaarvägedele.
Rahvuskogu, mis oli Frankfurdi Pauluse kirikus kokku kutsutud, vaidles aga selle üle, milline Saksamaa peaks välja nägema. Välja pakuti kaks peamist varianti; Suur-Saksamaa (Großdeutschland), kõigi saksa alade, kaasa arvatud Austria ühendamine Habsburgide soost keisri alla. Sellele vastandusid teise, nn väikesaksa (kleindeutsch) lahenduse pooldajad: ühendada Saksa maad ilma Austria aladeta ja panna etteotsa Hohenzollernite soost keiser.

Osades kohtades võimu haaranud rahvas ja nendega kaasa läinud sõjaväelased suruti maha Preisimaa eestvedamisel 1848-1849. Samas lõikas Hohenzollernite dünastja kasu sellega, et liitis “abistamise käigus” osad väiksemad piirkonnad enese võimu alla.

Võimu ja korra taastamise eest Saksa Liidus (Deutscher Bund), loodi 23 august 1851 aastal Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm IVnda poolt mälestusmedal. Sellega tunnustati sõjaväelasi, kes osalesid ülestõusu mahasurumisel, jäädes truuks võimul olevale korrale. Arvatavasti seepärast on ka medali esiküljel kujutatud Hohenzollernite dünastja ordenit.

Medali reeversil on kuninga nimi “FRIEDRICH WILHELM IV”, aastaarvud “1848” ja “1849” ning tekst “Truu sõjaväelane surmani” (SEINEN BIS IN DEN TOD GETREUEN KRIEGERN – kuidas seda paremini tõlkida?).

Medalit toodeti Berliini Kuninglikus Mündikojas.

[Noor]

Hohenzollernite dünastja ordeni hõbemedal
(Hausorden von Hohenzollern Silberne Verdienstmedaille)

Hohenzollernite tõus Saksamaa võimsaimate dünastiate hulka algas 1415. aastal, kui Saksa-Rooma keiser Sigismund andis neile Brandenburgi kuurvürstiriigi.

Nad valitsesid algselt Brandenburgi aladel, hiljem aga juba kogu Preisimaad ning saades võimule peale Prantsuse – Preisi sõda (1870-1871) terves Saksa Keisririigis, kuni kaotuseni I maailmasõjas.
Väiksemad Hechingeni ja Sigmaringeni vürstiriigid Lõuna-Saksamaal liideti Preisimaaga juba peale ülestõuse 1849 aastal.
Hohenzollernite suguvõsa Sigmaringenite haru oli aga pidevalt võimul Rumeenias (1866–1947).


Hohenzollernite dünastja orden loodi 5 detsember 1841 ühiselt Hohenzollern-Hechingeni vürst Konstantini ja Hohenzollern-Sigmaringeni vürst Karl Antoni poolt.

Peale seda, kui mõlemad piirkonnad läksid Preisimaa võimu alla, 23 august 1851 võeti Hohenzollernite dünastja orden kasutusele peamise Hohenzollernite Preisimaa autasuna. Ametlikult lisati ordeni nimele “kuninglik” (Königlicher Hausorden von Hohenzollern).

Ordenit annetati klassikaliselt nelja klassilisena:

- Suurjuht (Großkomtur)
- Juht (Komtur)
- Rüütel (Ritter)
- Liige või Omanik (Inhaber)

Ordeni teeneterist ning kuld ja hõbe medal olid mõeldud allohvitseridele ning madalamat klassi tsiviiliskutele.
Medal loodi 1 jaanuar 1842 statuudi täiendusena vürst Konstantini ja vürst Karl Antoni poolt. Variant 1 medalitel oli see kuupäev reeversil.
23 august 1851 võttis Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV ühes ordeniga kohe ka medali kasutusele.
Samas 16 veebruar 1852 aastal medali statuuti muudeti ning medali reevers hakkas kandma Hohenzollernite dünastja ordeni loomise kuupäeva – 5 detsember 1841. See on antud autasu variant 2.

Sõjaliste teenete eest lisati medali ja lindi vahele eraldi mõõgad. I maailmasõjas annetati seda autasu enamasti Karl Antoni nimelisele füselieeride rügemendi (Füsilier-Regiment Fürst Karl Anton von Hohenzollern (Hohenzollernsches) Nr. 40) võitlejatele.
Erinevalt enamuse Presimaa autasude puhul, kus sõja ja rahu ajal annetatud autasu vahe oli välja toodud ka erineva lindiga (sõjaliste teenete eest – Raudristi lint), siis selle autasu puhul oli lint alati sama.

[Noor]

Hannoveri Hõbedane Wilhelmi 16 aasta teenistuse medal (Silberne Wilhelmsmedaille, für 16 Dienstjahre)

Antud autasu loodi 2 märts 1837 kuningas Wilhelm IV poolt. Annetati seda medalit kuldse või hõbedasena allohvitseridele ja reameestele eeskujuliku 16 aasta teenistuse eest. Medali esikülge kaunistas selle eksisteerimise ajal kolme erineva kuninga bareljeef:

Tüüp 1 (1837-1841) kuningas Wilhelm IV
Tüüp 2 (1841-1846) kuningas Ernst August (noorem)
Tüüp 3 (1846-1866) kuningas Ernst August (vanem)

Autasu oli lindile kinnitatud klambri ja rõngaga, mis oli sarnane Inglise kinnitusega samast perioodist (Hannoveri-Inglise kuninglikud sidemed!).
Tagumisel küljel kiri: “FÜR / SECHSZEHN / JAHRIGE / TREUE / DIENSTE” (16 aasta lojaalse teenistuse eest).
medal oli kujundatud Brunsweigi graveerija poolt ning vermiti neid Hannoveri kuninglikus vermikojas.

[Noor]

midagi tesitmoodi ja haruldast.... Bulgaaria autasu Saksimaa-Goburgi sidemetega!


Prints Ferdinand I saabumise mälestusmedal. 2 klass, 1887

See autasu loodi 21 detsember 1887 ja annetati sõjaväelastele, kes teenisid garnisonides, mida prints Ferdinand läbis oma saabumisel Bulgaariasse 2 augustil 1887.
Prints Ferdinand Battenberg (Saksimaa-Goburgi kuningakoda) oli tuntud Saksamaa prints , kellel olid sugulussidemed paljude euroopa kroonitud peadega. Temast sai Bulgaaria tsaar 1908, kuni 3 oktoobrini 1918.

Autasu oli Malta risti tüüpi liilia õitega harude vahel. Südamikul Ferdinant I kroonitud tunnus, millel ringis ümber tekst “БОЖИЯ И НАРОДНА ВОЛЯ” (Printsi ja rahva soovil).
Reeversil Saksimaa vapp, kuupäevaga “25 ЮЛІЙ 2 АВГУСТЪ 1887” (25 juuli 2 august 1887).

Kõik autasud valmistatid Viinis Rothe juveliiri töökojas. 2 klassi valmistati üldse 1,019 tükki.

[Noor]

Preisimaa 1866 aasta sõja mälestusmedal - Königgrätz (Erinnerungskreuz 1866)

Loodud 20 september 1866 Wilhelm I poolt, peale võitu Austria üle. Üldse oli kolme tüüpi riste kirjadega:

- Königgrätz
- Maine Armie
- Trueue Kriegern

Valmistamiseks kasutati traditsiooniliselt võidetud austria kahurite metalli.