Porsche soomuskoletised

Militaartehnika mudelitest. Tehnoloogiad ning mõõtkavad ei ole piiratud.
fossiil
Liige
Postitusi: 3555
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Porsche soomuskoletised

Postitus Postitas fossiil »

Kuna värvimisega on hetkel probleeme ja epost itaallane on kah rohkem nagu puhkeasendis, siis võtsin mõni aeg tagasi uue karbi käsile. Aga et vähemalt ühe Tiigri omamine peaks ühel õigel tankistil auasi olema, siis selleks et vältida võimaliku alaväärsuskompleksi teket, võtsingi lõpuks asja käsile. Võimalik, et mu valik ei ole nii kanooniline, kui peaks, aga et mul seni veel ühtegi teist tiigrit ei ole, siis läks tegemisele Porsche oma. Ikkagi ju Tiiger, pealegi Dragoni mudel. Esimese hooga oli mõttes asi otse karbist kokku lapata, no et nagu väike lõõgastus eelmise projektiga võrreldes. Kõigepealt sai tehtud kiiremat sorti uuring mudelisaitide galeriides, no et mismoodi kellel välja kukkunud on. Ja siis hakkas pihta: kuna Dragon teeb seda ainumat Tiigrit, mis rindel ringi tuias, siis hakkas pikkamööda häirima üks ja sama 003 numbriga masin igal pool. Mõnes kohas oli vana Italeri mudel kah esindatud ja vaatamata asja vanusele, nägi päris hea välja. Siis tuligi ketserlik mõte, et teeks sellest Dragoni masinast mõne varasema versiooni, no ja kui mõte juba korra hulkuma läheb, siis seda tavaliselt enam kinni ei püüa...
Esimese hooga jäi pilk pidama kõige esimesele masinale, kuid see betoonist jurakas torni asemel ei imponeerinud eriti:
Pilt
Ja nii saigi valitud veidi hilisem variant, mis pandi kokku 1942 aasta juulis, masinat ehtis torn No 7. Aga tornini läheb veel aega.
Alustasin mootorikattest, kõigepealt võrega kate ettevaatlikult ümberringi lahti ja siis pealt maha:

Pilt

Edasi juba millimeetrine plastikutükk asemele ja jooned sisse, seejärel juba lõikama ja kleepima - ümmargused luugid ja hinged külge, liigsed asjad, nagu torni pöörderingi kaitsvad prismad, maha. Need olid küljes rindele saadetud eksemplaril:

Pilt

Ka juhi periskoopide avad tuli kinni liimida, selliste imeasjadega varajaste masinate piloote ei hellitatud. Samuti lõikasin nendest sisenurkadest, millede ümber on ringid, fiksaatorid ära, kuna õhuvõtjad tuleb varasel masinal tagurpidi pöörata - avad ettepoole. Eks rindele saadetaval masinal pöörati avad tahapoole, et niisama lihtsalt kuule püüdma ei hakkaks.
Ja siis juba kribinal-krabinal süvendeid puurima, hingi külge keevitama ja käepidemeid valmis väänama:

Pilt

Siin siis asi juba enam-vähem kokku passitatuna, tagumisel soomusplaadil üritasin külgedele tapid kah välja tuua, aga eks pärast paistab, palju need näha jäävad:

Pilt

Hetkel kõik, üritan varsti jätkata.
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas von manstein »

Ei noh, näed nüüd!

Isegi sellest Dragoni hitist suudab Fossiili novaatorlik vaim välja võluda täiesti ainulaadse eksemplari!
Prototüüp, millest sündis üksainus tegutsev lahingumasin, on saamas Urmase käpa all tagasi algupärase identiteedi.

Häbi Dragoni poisid!
Te ei ole ZVEZDA käparditest targemad!

Aga et asi oleks tõeliselt täiuslik, ei tohiks ära unustada vana Ferdinandi ennast!
Oli selline pika mantli ja viltkaabuga kõverik vanamehenäss.
Noh et toksib rahuloleva ilmega jalutuskepiga vastu roomikut, ise nina alla pomisedes: "Gut, gut!"

Kui end sel teemal ebakindlalt tunned, soovitaks pöörduda Luciano poole.
Tal ju selliste tüüpide (vend Alder) sculptimise kogemus olemas.
Kasutaja avatar
T-62
Liige
Postitusi: 885
Liitunud: 24 Juul, 2007 9:50
Asukoht: Pärnumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas T-62 »

Siin on vist diagnoos lõpplik ja haigus krooniline :shock:
Joss Metsast
Liige
Postitusi: 2065
Liitunud: 23 Aug, 2005 9:34
Kontakt:

Postitus Postitas Joss Metsast »

Ja seda siis nimetatakse lihtsaks vahepalaks ja otse karbist tegemiseks :)

Sellise töö tegemist on lausa lust vaadata. Kuigi kui nüüd päris aus olla siis see betoontorn tundub kuidagi sümpaatsena, kas teed tulevikus vast selle ka ikka ära?
asjaajaja
Liige
Postitusi: 800
Liitunud: 07 Dets, 2004 16:03
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Postitus Postitas asjaajaja »

Ma just mõtlesin, et kui fossiil peaks selle betoonijuraka ette võtma, siis ta kindlasti hangib endale enne (kui tal juba pole) selle betooni sees oleva metallsarruse detailsed joonised, koostab selle karkassi mõõtkavast pedantselt kinni pidades ja valab siis epost "betooniga" üle, unustamata sinna peale tegemata raketiste poolt jäetud jälgi...
Kas keegi julgeb selles kahelda?
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
fossiil
Liige
Postitusi: 3555
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Eheh, nojah, tegelikult võiks teoorias ju absoluutselt kõiki vähegi huvitavate soomusmasinate (ja miks ka mitte lennukite, autode ning laevade?) mudeleid ihaleda, aga kuna iga mudeliga toimetamine võtab paraja portsu aega, siis tuleb ju iseenda jaoks kuhugi piir tõmmata.. :wall:

Nii et vähemalt lähitulevikus ei ole betoonijuraka karkassi täpsete jooniste otsimist ette näha. Alguses mõtlesin teise-kolmanda prototüübi kallale asuda - need na huvitava välimusega - porilaudadest esindatud vaid pisikesed jupid ees ja taga ja roomiku kohal vägevad allapoole suunatud tugirullikud:

Pilt

Aga mudelit uurides tekkis kahtlus kere külgmise segmendi kõrguse osas, tundub et Dragoni poisid on selle kaasapandud porilaua paksusesse sisse arvestanud. No ja nendest rullikutest ei ole ka ühtegi pilti, kus oleks näha, kui laiad nad tegelikult olid. Seetõttu saigi siis juba veidi edasi vaadatud.
Kusjuurs on täiesti olemas foto, millel vana Ferdinand ise ronib oma "lapsukese" kõrval mööda redelit ja silitab torni.. :wink:
Ent sellised asjad ei ole (vähemalt veel) minu jaoks.

Aga kirjutaks veidi masinast endast kah, selles mõttes jäi algus nagu lahjavõitu. Kogu sünnilugu pole mõtet ära tuua, kuna netis on see nagunii olemas. Mulle pakkus kõige rohkem huvi elektriline transmissioon, no et kuidas ja millega juht mässama pidi. Jõuallikaks oli kaks kümnesilindrilist V-kujulist mootorit, kummagi väntvõlli otsa kinnitus flantsi abil Siemens-Schukert -i generaator. Mootoritel puudusid hoorattad, neid asendasid generaatorite ankrud. Tanki tagaosas oli kaks elektrimootorit, mis käitasid läbi külgülekannete veorattaid. Kui Henschel valis oma Tiigri juhtimiseks rooli, siis vanahärra Ferdinand eelistas juhtkange, need olid tegelikult elektriliste kontrollerite käepidemed ja neid sai seada viide asendisse - mõlemad esimeses asendis andsid maksimaalkiiruse, kui gaas põhja vajutada ja tagumised asendid tagurpidikäigu. Vahepealsed asendid olid erinevate raadiusega pöörete sooritamiseks, kusjuures lükates ühe kangi ette ja teise taha sai roomikud eri suundades pöörlema panna ja praktiliselt koha peal kannaka teha. Pedaale oli kaks - pidur ja gaas, viimane juhtis enesestmõistetavalt mõlema mootori gaasiklappi. Kui venelased pärst Kurski lahingut Ferdinandi katsetasid, mis omas põhimõtteliselt sarnast käiguosa, siis märkisid nad ära, et masinal oli omadus valida igal maastikul ise kõige optimaalsem sõidurežiim, sõltumata sellest, kui palju gaasi anti - isegi pedaali põhjas hoides oli sõit maastikul ühtlane ja sujuv. Peale kahe kangi ja pedaali oli juhi käsutuses veel pirakas režiimilüliti, mis asus parajalt suures kastis juhi ja radisti vahel. Ilmselt seetõttu nimetatakse seda mõnes väljaandes käigukastiks, kuigi sellisel masinal ei olnud ei traditsioonilist sidurit ega ka käigukasti.
Režiimilülitil oli viis asendit ja sellega sai generaatoritele erinevaid töörežiime valida. Tavaliselt käivitati mootoreid traditsiooniliselt: akud > starterid > mootorid, ent kui tekkisid probleemid akude või starteritega (viimastega oli eriline jama, remondiks tuli terve motoblokk välja tõsta), siis sai masina käima ka teise tankiga tõmmates, selleks tõmmati alguses käima üks mootor ja seejärel, valides režiimilülitiga generaatorite paralleelühenduse, pandi sel kombel ka teine mootor käima.

Aga olgu, kaua ma ikka patran, varsti ei viitsi vist keegi enam mu postitusi lugeda, kirjutan paar rida ka mudelist.
Kuna tagumine ots sai enam-vähem ühele poole, siis tuli lõpuks ka esimese otsa poole vaadata ja seal oli rohkem tegemist, kui alguses tundus. Kuna mudelil on esiotsas soomuse paksendused, siis need tuli nüüd ära jätta ja masina esialgne kuju taastada:

Pilt

Uue nina peale sai ka kohe tapid peale "keevitatud", kusjuures esimese hooga tegin teised liiga suured - miskipärast arvasin, et alumine plaat on samuti 100 milli paks, aga kus sa sellega - kõigest kaheksakümmend.... No ja siis tuligi osa kinni pahteldada ja uuesti... Kuna kuuliprits on mudelil tehtud liikuv, siis võtsin algse esiplaadi, täitsin sfäärilise ava ümbruse plastiku ja liimiga ära ning pärast korralikku kuivamist panin pinki. Tulemusega päris rahule ei jäänud, aga paremini kah ei osanud, siin on ta suuremas plaanis:

Pilt

No ja üksjagu keevitamist kah, kusjuures esiplaadi õmbluse oskasin esimese hooga samuti valesse kohta teha, no ei vea kohe mõnikord üldse - jälle tuli uuesti mässata... :scratch:
Siis võttis omajagu aega juhi vaateava, see on parajalt keerulise konfiguratsiooniga, samuti tuli pukseerimise "sangad" teha, aga lõpuks nad valmis olid:

Pilt

Ning alles siis tekkis tunne, et nii mõndagi oleks ju saanud lihtsamalt, kui oleksin õige ajal muretsenud Dragoni Porsche Bergetiigri, aga siis oli juba hilja, kuigi tegelikult olen rahul - üks karp jälle vähem - muidu kui kohe oleks selline mõte pähe karanud, siis ilmselt oleksin otsima hakanud....
Kasutaja avatar
calico
Liige
Postitusi: 1209
Liitunud: 08 Apr, 2009 23:12
Asukoht: Laisholm - Jõgewa
Kontakt:

Postitus Postitas calico »

vägade lahe värk - jälgin põnevusega!
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas von manstein »

Väga puhas ja korrektne teostus.

Keevisõmblustest on suisa su leivanumber saanud.
Muidugi, kuna saksa masin ja Ferdinandi enda isikliku kontrolli all valmimas, ei oleks haltuura kuidagi kõne alla tulnud.

Eriline tänu, et oled välja koukinud inffi selle müstilise elektrilise transmissiooni kohta ja seda ka teistega jagad.

Eks vana Ferdinand oli ikka naiivne, kui lootis oma lahendust komisjonides läbi suruda.
Punase vasega oli 1942a. seis ikka juba päris nutune.
Et kokku saada ühe masina jagu toorainet, tuli vast paaril tuhandel vene baabal oma harjumuspärasest samovarist loobuda!
fossiil
Liige
Postitusi: 3555
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Tänan. Eks see punase vase, kui strateegilise toorme küsimus oli sõja tingimustes päris terav ning kujutan ette, mis tunne võis olla füüreril, kui ta lõpuks adus, et Hehscheli Tiiger on perspektiivsem, kui tema soosikul Ferdinandil. Eriti kuna oma lapsukese edus kindel olev Ferdinand oli hullumoodi vaske neelavaid veermikke paraja portsu valmis vorpinud... :roll:
Ent mudelist kah, kuna päris mitmed paksunahalise masinad, mille projekteerimine algas 1939 kuni 1941, omasid külgedel ümmargusi evakuatsiooniluuke (Pz I F, Pz II J), siis olid sarnased olemas ka algsetel Porsche tiigritel. Hiljem kontseptsioon muutus ning Porsche Tiigril keevitati need lihtsalt kinni, mis on ajaloolistel fotodel päris hästi näha. Kuna Dragoni karbis oleva Tiigri kere on sama, mis Ferdinandi ja Elefanti omaski, siis selle luugi jälgi olla ei saagi. Samas on kerel aga liikursuurtüki pealisehitise kinnitamiseks mõeldud hiigelsuured poldipead, nendega oli lihtne: halastamatult kõik liigne maha ja küljed kenasti siledaks. Seejärel lõikasin õhukesest plekist paraja suurusega seibi ja fikseerisin selle kolme tillukese superliimi tilgaga enam-vähem õigele kohale. Seejärel kaabitsesin piki serva süvendi ning võtsin šablooni maha. Süvendisse tegin ringikujulise õmbluse, seejärel kordasin operatsiooni teisel küljel. Selline ta siis jäi:

Pilt

Sellel pildil on porilauad juba küljes, esimese hooga mõtlesin Ferdinandi omad võtta (selle karbis on plekist porikad täiesti olemas), aga siis avastasin, et Tiigri plekid peavad esiosas olema kitsamad, mingit tahtmist ümber jootma hakata ei olnud, seepärast otsustasin kasutada karbis olevaid plastikust porilaudu. Tegemist oli üksjagu, et need altpoolt siit-sealt veidi õhemaks nühkida ja kogu serv ümberringi "ära rihveldada", karbis olevatel on ju servad täiesti siledad. Aga et karbis on kahed porilauad, siis toorainet jagus parajasti. Töö oli paras jama, tagantjärele tarkusega arvan, et olek mõistlik olnud otsida, et ehk teeb keegi Porsche Bergetiigrile ka porilaudu... ahjaa, esimestele ja tagumistele lapatsitele panin vedrud kah külge:

Pilt

Pilt

No ja kuulipritsi munakas ning juhi soomuskaitse läksid igaks juhuks kloonimisele, mine tea, ehk on kellelgi veel tahtmist sama värgiga jamada:

Pilt

Selleks korraks kõik, nüüd seisab ees veo- ja pingutusrataste ümbertegemine, rindele saadetud masinale pandi külge samad, mis Ferdinandil-Elefant -il, seega siis nelja kodaraga, varasel variandil olid nad kaheksa kodaraga, nii et oh seda õnne.... :scratch:

Urmas.
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2110
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Postitus Postitas vaoinas »

Pole just väga usin kommenteerija siin foorumis, aga jälgin teemat huviga.

Väga perfektset teostust siin võime näha ja eks see juttki siin juures üsna hariv ja silmaringi laiendav on. Et, kui Urmas siin muretseb, et taustajuttu ehk liiga palju saab, siis mina loen küll väga huviga ja leian, et võiks rohkemgi olla.

Ilmselt ehk homme saab oma silmaga ka näha?
fossiil
Liige
Postitusi: 3555
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Puhhhh... Täna sain siis lõpuks need rõõmurõngad valmis, aga kõigest järjekorras.
Kõigepealt veo- ja pingutusratas esmases ehedas olekus - raami küljes:
Pilt
Tähelepanu tasuks pöörata kodarates olevatele süvenditele või õigemini nende haledatele piirjoontele, kuna süvendid ise ju praktiliselt puuduvad. Aga olema nad peaks ja sugugi mitte väikesed, võrdluseks võiks vaadata fragmenti Aberdeeni muuseumis asuva Elevandi ratta kodarast - milline reljeefsus:
Pilt

Nii siis saingi päris pikalt kodaratesse avasid õõnestada. Ja et minu poolt valitud variandil pidi neid mõlemal rattal topelt rohkem olema, siis võtsin ja saagisin ühel esimesel ja tagumisel rattal kõige kobedama kodara küljest ära. Sobitasin need tervete rataste kodarate vahele normaalselt paika ja siis tegin nendest kahest kodarast vormi. Seejärel valasin epost kodarad ja sättisin need ratastesse paika. Kõiksuguse nokkimise vähesuse üle igatahes kurta ei saanud, aega läks hirmsal kombel -lausa mitu nädalat, kuid lõpuks olid mul master-mudelid valmis.
Pilt

Siis oli juba teada värk - kloonima, vormid pärast viimast valu:
Pilt

Ja tänahommikune saak, paari sajandiku paksune kelme on veel eemaldamata:

Pilt

Eelmised puhastasin juba ära:
Pilt

Nüüd siis rattad kokku ja edasi...., aga edasi tuleb vist juba torni poole vaatama hakata...

Järgmise korrani, Urmas.
Kasutaja avatar
bufab
Liige
Postitusi: 406
Liitunud: 19 Mai, 2009 21:56
Kontakt:

Postitus Postitas bufab »

Ütle ausalt.. palju siis "otse karbist" ideest alles jääb
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas von manstein »

Sajast mudelistist ühekskümmend üheksa oleks sarnase probleemi juures silma kinni pigistanud, õigemini nad poleks probleemi märganudki.
Urmas aga võtab kätte ja lahendab asja ainult temale omasel elegantsel moel. Võib kindel olla, et keegi poleks midagi märganud, kui oleks jäänud originaalratas.
Ju siis valmib tõeline koopia prototüübist, mida vana Ferdinand käis redeli peal turnides silitamas.
Jääme põnevusega ootama, millised silmamoondused seisavad ees torni juures.
Kasutaja avatar
Sho
Liige
Postitusi: 2930
Liitunud: 26 Jaan, 2009 18:45
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Sho »

Loodetavasti saab siis ka vana Ferdinand sama detailitäpne..
Võtke teed ja tulge homme jälle..
fossiil
Liige
Postitusi: 3555
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Ütle ausalt.. palju siis "otse karbist" ideest alles jääb
Olgu, ütlen, nii ausalt kui oskan: tegelikult jääb alles päris palju, arvan et kusagil 75 - 80 % kanti... Aga leian et seekord olen vist isegi päris tubli olnud... :shock:
Loodetavasti saab siis ka vana Ferdinand sama detailitäpne..
Ee... ei, sellist riski ma ei võta, päris kindlasti kohe mitte, vähemalt seni pole ma valmis figuuridega rinda pistma.

Aga nüüd väike pisiasi, mis Dragonil on kahe silma vahele jäetud: kui olin rattad kokku saanud, hakkasin neid enesestmõistetavalt paika sättima. Tagumiste tähikutega on kõik OK: neil on kenasti teljed, mis käivad reduktorite avadesse ja ei mingeid probleeme eraldi lülidest roomiku juppide passitamise-vormimise käigus. Ent esimestega ei ole nii lihtne:
Pilt
Nagu näha, on tegemist ühe kaelaga väntvõlliga, mis võimaldab roomikut vajalikku pingesse sättida - see on kokkupaneku ajal iseenesest päris vajalik. Ent fikseerida saab seda vaid liimiga, niisama ta paigal ei püsi.
Seetõttu puurisin ektsentriku keskele 2 mm läbiva augu (kuna tsentris on nagunii süvend, siis on asi päris lihtne) ja otsisin sobivad poldid-mutrid valmis.
Pilt

Avade siseküljele liimisin suvalised millimeetrise plasti tükid, milledele puurisin pärast kuivamist keskkohta samuti augud:
Pilt

Lõpptulemus sai selline:
Pilt

Kruvisin jupid paraja pingega paika, nii et neid on võimalik vastavalt vajadusele veidi nihutada. Kruvi pea jaoks on ratta korpuses piisavalt ruumi ja millalgi pärast roomiku lõplikku valmimist fikseerin ilmselt kogu värgi liimiga ära.

Urmas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist