Sissisõda Eestis 2010

[onu juulius]

Pakuks siin veelkord välja idee, mida mainisin juba varem ühes sarnases teemas. Nimelt paigaldada maantetammidesse (miks mitte ka sillakonstruktsioonidesse) suure lõhkejõuga miinid, mille käivitavaks signaaliks on raske roomiktehnika liikumisega paratamatult kaasnev maapinna vibratsioon. Ehk siis auto sõidab üle ja midagi ei juhtu, aga tanki all käib pauk. Et oleks põnevam, võib mats käia ka alles kolmanda või kümnenda või kahekümne esimese masina all. Kohad lõhkekehade jaoks tuleks ette näha ja luua juba maantee ehituse või remondi käigus ja pauk võiks olla piisav, et kogu teetammi materjal laiali lendaks.

[EOD]

Onu juuliuse pakutud varianti kasutasid sakslased Minskisse suunduval maanteel, mida mööda oodati N. Armee pealetungivaid vägesid liikuvat.
Kuna aga pealetung toimus teises suunas, siis teetammi paigutatud lennukipommid jäid lõhkamata ja leiti teeremondi käigus 20. sajandi lõpuaastail. Igatahes olid sakslased need pommid nii salaja teetammi sokutanud, et neid ei osatud otsidagi.
Midagi sarnast tegid ka Balti laevastiku mereväelased 1941. aastal Hiiumaal, paigutades teetruupidesse torpeedode lõhkepäid.
Juhani Putkineni pakutud külgmiinide variandi eelis on lühem ettevalmistusaeg, väiksem töö- ja materjalikulu. Samuti saab seda kasutada ka juba vaenlase kontrolli all oleval territooriumil, kus suuremahuliste mullatööde salaja tegemine on praktiliselt välistatud.

[Juhani Putkinen]

Pakuks siin veelkord välja idee, mida mainisin juba varem ühes sarnases teemas. Nimelt paigaldada maantetammidesse (miks mitte ka sillakonstruktsioonidesse) suure lõhkejõuga miinid, mille käivitavaks signaaliks on raske roomiktehnika liikumisega paratamatult kaasnev maapinna vibratsioon. Ehk siis auto sõidab üle ja midagi ei juhtu, aga tanki all käib pauk. Et oleks põnevam, võib mats käia ka alles kolmanda või kümnenda või kahekümne esimese masina all. Kohad lõhkekehade jaoks tuleks ette näha ja luua juba maantee ehituse või remondi käigus ja pauk võiks olla piisav, et kogu teetammi materjal laiali lendaks.

Soomes on kasutusel tankivastased põhjamiinid, mille saa programmeerida nii, et kas või kümnes tank mis sõidab üle miini hävitatakse.

Põhjamiinidega on aga selline häda, et asfaltkattega teesse nende varjatult ja maskeeritult paigaldamine on omaette kunst.

[onu juulius]

Üks ei välista teist ja igal vahendil on omad plussid-miinused. Eesmärk ikkagi üks - et vastase elu võimalikult huvitavaks teha. Maassekaevatud miin teeb kõvema paugu (ka tankistidel ei hakka igav) ja selle käivitamiseks ei pea oma sõdur läheduses viibima. Samas, suundmiiniga saab täpsemalt mingit konkreetset masinat rünnata.
Sellega seoses meenus üks saksa vasakradikaalide terroriakt, mis oli suunatud mingi suurtöösturi vastu. Ka seal oli tegu suundmiiniga, mis oli peidetud tee ääres seisva jalgratta pakiraamil olevasse kotti. Laengu käivitas auto ise, mis katkestas teiselt poolt teed tulnud valguskiire. Kusjuures ajastus oli nii täpne, et löök tabas nimelt masina tagumist ust, mille taga ohver istus. Auto oli küll soomustatud, aga meest see ei päästnud. Seega ka suundmiine ei pea ilmtingimata alati puldist käivitama.

Edit: näedsiis, meie siin unistame, aga soomlastel kõik mänguasjad juba olemas

[georgium]

Ma ükskord lugesin Herbert Grabbi (EW ohvitser) raamatu I MS sõjaplaanide kordustrükki eessõna või sissejuhatust, kus mainiti, et EW sõjaväejuhtkond andis 30-ndate lõppu poole käsu, kus iga mees peab hakkama saama sissindusega, kui maa on okupeeritud võõrvägede pool. See oli sellega seoses, et Noored Kotkad oli tol ajal väga populaarne ja isamaaline kasvatus tegi oma tööd, loomulikutl tänu Pätsile. Kui me vaatame tänast olukorda, siis esimesel võimalusel deserteeruks trobikond noormeest, kes arvavad, et muusika tegemine on tähtsam ( nt. meie Bedwetters)
Mis puutb rindesõjaga, siis jah meil puudub resursse sele jaoks. Ma arvan, et vaenlane tuleks kinni pidada ajaloolistel kohtadel nagu on Sinimäed ja Narva, sest see tuleks meile püshholoogiliselt kasuks ja vaenlasele vist kahjuks. Aga Lõuna-Eestis oleks vist raske leida sellist strateegilist kohta, kust oleks hea kinni hoida. Sellele tahaks lisada veel üht asja. Kui ma lugesin eespool mainitud raamatut, siis seal oli mainitud, et Lõuna kaitsmine oli problemaatiline, sest Läti tahtis taanduda mingile kõrgendikule jättes niimoodi tee vabaks allpool Eestit.

[Juhani Putkinen]

Kui ma lugesin eespool mainitud raamatut, siis seal oli mainitud, et Lõuna kaitsmine oli problemaatiline, sest Läti tahtis taanduda mingile kõrgendikule jättes niimoodi tee vabaks allpool Eestit.

Jah.

Põhimõtteliselt oleks minigid võimalused natukesegi kaitsta Võrut Pihkva suunast saabuva vaenlase vastu.

Ta aga kihutab Riia suunas ja keerab Valga peale.

Eestil ei kahjuks lihtsalt jätku jõudu kaitsta enda piire.

Aga Tallinnat Eesti suudab kaitsta juhul kui ülejäänud Eestis toimub efektiivne sissitegevus vaenlase varustuskolonnide vastu - ja on muretsetud õhutõrjeraketid, et vaenlane ei saa vabalt lennata madalatel lennukõrgustel.

[georgium]

Kuid Eesti riik saaks end edukalt kaitsta saarte peal. Ei oska öelda kui efektiivselt. Isegi Harald Riipalu tegi sellise pakkumise J. Uluotsa valitsusele, et nad tuleksid saartele, et siis oleks võimalus veel iseseisvust taastada.

[Yamamoto]

Kuid Eesti riik saaks end edukalt kaitsta saarte peal. Ei oska öelda kui efektiivselt. Isegi Harald Riipalu tegi sellise pakkumise J. Uluotsa valitsusele, et nad tuleksid saartele, et siis oleks võimalus veel iseseisvust taastada.

Saartel on oht, et kogu rannajoon kujuneb rindejooneks, ja siis jääb meie jõude selle katmiseks väheks.

[georgium]

Aga kui tõhus on magnetmiin. Ärge pange pahaks sellist küsimust, olen kõigest 16-aastane.

[Juhani Putkinen]

Aga kui tõhus on magnetmiin. Ärge pange pahaks sellist küsimust, olen kõigest 16-aastane.

Erisugused meremiinid on ikka veel tõhus kaitserelv. Näiteks Soomel on moodsaid "tarku" meremiine, mille saa programmeerida plahvatama erinevatest stiimulidest.

Poleks paha kui ka Eestil oleks miiniveeskamise võimalus ning häid meremiine.

[araterI]

Tänases Välismäärajas mainis Kadri Liik, (täiesti vaba tsiteering) et oli välisajakirjanike kuuldes öelnud, et eestlastega on nii, et nemad peavadki Afganistanis just seda sissisõda, sest kuna siiski kardetakse Vene kallaletungi siis arvatakse, et ju siis sissisõjaks läheb...

... mis oli välismaalaste hulgas parajat furoori tekitanud.

Asi tuli kõneks seoses Gates'i suupruukimisega.

[Juhani Putkinen]

Tänases Välismäärajas mainis Kadri Liik

Minu arvates Kadri Liik on väga tark Eesti naine. On suurepärane asi, et Eestil on Kadri taolisi suuri isikuid.

Ta ei karda midagi, ütleb ja kirjutab väga selgelt ning arusaadavalt - tõtt.

On selge, et Eestil on järgmises sõjas Venemaa vastu täpselt kaks võimalust:

1. Koheselt alla anda;

2. Pidada efektiivset sissisõda.

Pärast Iraagi kogemusi mõned on ikka huvitatud külgmiinidest ja distantslõhkeseadmedest (milledest vahepeal NATO-hoogus ei tahetut kuuldagi).

[Error404]

Tänases Välismäärajas mainis Kadri Liik

Minu arvates Kadri Liik on väga tark Eesti naine. On suurepärane asi, et Eestil on Kadri taolisi suuri isikuid.

Ta ei karda midagi, ütleb ja kirjutab väga selgelt ning arusaadavalt - tõtt.

On selge, et Eestil on järgmises sõjas Venemaa vastu täpselt kaks võimalust:

1. Koheselt alla anda;

2. Pidada efektiivset sissisõda.

Pärast Iraagi kogemusi mõned on ikka huvitatud külgmiinidest ja distantslõhkeseadmedest (milledest vahepeal NATO-hoogus ei tahetut kuuldagi).

Nõustun täielikult! Kadri Liigi suhtes on minul väga suur respekt - asjalik, intelligentne ning realist. Kui suu lahti teeb kaitsepoliitika koha pealt siis tasub hoolega kuulata.
Temasugused peaksidki moodustama tähenduse keskmine eesti naine - mitte need viru keskuse jaa ööklubide bimbohordid...

[hillart]

Kood: Vali kõik

On selge, et Eestil on järgmises sõjas Venemaa vastu täpselt kaks võimalust: 

1. Koheselt alla anda; 

2. Pidada efektiivset sissisõda. 

Ühe teise teema all ("Mis hoiab sissi mõistuse juures?") juba ütlesin, ja kordan veelkord.
Mingist efektiivsest sissisõjast ei saa juttugi olla efektiivse tagamiseta (nn. tagalatoetus).
Ja see ei ole mitte mingi hüsteeriline karjatus, millele peaks reageerima iroonilise nähvamisega, et kas siis peaks püssi metsa viskama, või?
See on lihtsalt kaine ja loogiline konstateering, missuguse tõsiasja eiramine küll mitte suurt isamaalisust ei väljenda ja mis mitte kuidagi reetmismeeleolude ilminguks ei ole.
Ja seda komponenti meie kaitsejõududel tänase päeva seisuga praktiliselt pole. Fakt, mida ei muuda olematuks ei marupatriootlikud loosungid, ega selle teadvusse tulemise eest jaanalinnu kombel pea liiva peitmine.

P.S.
Muidugi peab taoliste tõsiasjade teadmiseks võtmiseks omama piisavalt kainet ja asjalikku mõistust ning igamehe teadvus ei tarvitse seda omaks võtta. Usutakse seda, mida uskuda tahetakse.

[Juhani Putkinen]

Kood: Vali kõik

On selge, et Eestil on järgmises sõjas Venemaa vastu täpselt kaks võimalust: 

1. Koheselt alla anda; 

2. Pidada efektiivset sissisõda. 

Mingist efektiivsest sissisõjast ei saa juttugi olla efektiivse tagamiseta (nn. tagalatoetus).

See on täiesti loogiline.

Ma olen püüdnud alati selgitada, et seleks sissisõjaks on vaja valmistuda ette juba rahuajal. Näiteks ehitades peidikuid - see sellest tagalatoetusest.