Sissisõda Eestis 2010

[Kruuda]

Ega Eestis olla soomlastest väiksema kaitsetahtega?

Muidugi ollakse väiksema kaitsetahtega kui Soomes! Eesti kaotas oma iseseisvuse veretult ja ka taastas. Erinevalt naabritest kes verd valasid, meie laulsime.

Pean idiootlikuks sõdurite raiskamiseks mingi punkti iga hinnaeest enda käes hoidmist aga kui pead vajalikuks Tallinnat säilitada siis ei saa naftaterminaale vastu taevast lasta ja vastane saab sealt venepäritolu transiit kütust. Head nuputamist!

[Telc]

Sissirühm on väga võimas üksus. Sellist ei tohiks ollagi paiknemas ühes kohas. See tombaks juba kas või õhudessantpataljoni enda hävitamiseks.

Sissijagu on paras koondis.

Iseseisvalt tegutsev üksus on sissigrupp. 3 meest. 3 gruppi on jagu jne. Ülesanded on hajutatud juba sealtmaalt, et üks grupp teiste tegemistest ei tea. Neil on omad varustusepeidukud, varje- ning vastutusalad ning ülesanded. Tundub, et mõne arvates kütab sisside üksus autoga ringi ja peab actionfilmi tempos lahinguid. See on kindlasti äge vaatepilt, aga sisse kulub siis kole palju ja kasu on minimaalne.

[Juhani Putkinen]

Sissirühm on väga võimas üksus. Sellist ei tohiks ollagi paiknemas ühes kohas. See tombaks juba kas või õhudessantpataljoni enda hävitamiseks.

Sissijagu on paras koondis.

Iseseisvalt tegutsev üksus on sissigrupp. 3 meest. 3 gruppi on jagu jne. Ülesanded on hajutatud juba sealtmaalt, et üks grupp teiste tegemistest ei tea. Neil on omad varustusepeidukud, varje- ning vastutusalad ning ülesanded. Tundub, et mõne arvates kütab sisside üksus autoga ringi ja peab actionfilmi tempos lahinguid. See on kindlasti äge vaatepilt, aga sisse kulub siis kole palju ja kasu on minimaalne.

Kolme mehega saa päris palju pahandust teha. Aga toon ühe näide.

Sissijaole saabub teade, et vaenlase kolonn on liikumas teatud teed mööda selle jao vastutusalale ja jagu tormab ehitama varitsust varem planeeritud kohale.

On vaja mees või lahingpaar vajutama distantslõhkeseadme nupule.

On vaja eraldi paigaldajad miinidele (umbes pool kilti õhkijast) - kui paigaldatakse näiteks neli miinit, oleks hea kui igale nendele oleks oma mees kes teeb töö kiiresti ära ja lahkub kogunemiskohta.

Oleks suurepärane kui oleks veel oma luure mõnda kilomeetrit varitsusest vaenlase suunas - saatma täpne info vaenlase kolonnist - et õhkijale jää aega teha lahinguplaan: mis miin tasub õhkida esimeseks ja mille sõiduki kohal, et saaks teha võimalikult palju pahandust.

Varitsust teostama jää ikka ainult üks mees või lahingpaar - aga toetama oleks hea olla rohkem mehi (kes pole lahingu ajal enam kohal).

Nii tegutsedes varitsuse saa ehitada väga kiiresti - lühikese eelhoiatusajaga.

Sellest ei tule välja midagi, et varitsus ehitatakse igaks juhuks - äkki kunagi keegi vaenlane tuleb kohale ja sissid passivad kas või nädala jagu tee ääres ootamas vaenlast kes pole mõelnudki sõita kohale.

[Madis22]

Varitsuse ülesseadmine võtab paratamatult aega. Isegi kõige elementaarsem jaovaritsus, koos positsiooni valmisega, planeerimisega, meeste paigutamise ja paari passiivmiiniga, kus põhirõhk käsitulirelvadel, võtab aega 1,5 - 2 tundi. Lisagem sellele veel aeg varitsuspiirkonda liikumiseks, kui see peaks juhuslikult pisut eemal asuma. Sissivaritsus, mida meil on õpetatud piirivalves paarile tuhandele ajateenijale on mõnevõrra komplitseeritum. Esiteks suurem hulk miine, millest soovitavalt enamus aktiivmiinid. Miinide endi paigutamine ei võta palju aega, küll aga võtab aega miinide juurde kaablite vedamine. Raadiosüüte võime on meil suht madal ja selle mahasurumise sedamed on ka vaenlasele kättesaadavad. Lihtsa tõmbesütikuga ei saa ise väga kaugele minna. Ainus võimalus on territoriaalsed üksused, mis on tõesti võimelised tegutsema paari kolme mehelistes gruppides. Jao/rühma vastutusalal on ette valmistatud piisaval hulgal varitsuskohti, et käsu saamisel õigele teele kohale minna, miinid paika asetada ja juhtmetega ühendada, siis kiirelt juhtmete teise otsa ootele. Ehk siis juhtmed on varem paigaldatud, passiivmiinidega julgestatud, kaitstud positsioon, vaatlussektorid puhastatud jne. Ka sellises olukorras võtab varitsuse ülesseadmine aega liiga kaua, et ettehoiatus võiks olla piisavalt ligidal, et olla veendunud, et vaenlane just seda teed kasutab.

[Juhani Putkinen]

Raadiosüüte võime on meil suht madal ja selle mahasurumise sedamed on ka vaenlasele kättesaadavad.

Kahjuks on suht madal. Nimelt raadioteel detoneerimine võimaldab kiire varitsuse seadmise (varem planeeritud kohta).

Mahasurumine on praktiliselt võimatu. Tark sissi saa paugu tehtud olgu millised segajad iganes.

[eloscuro]

Olles absoluutne debiilik õhudessandi koha pealt: Kas näiteks linna keskel olevad staadionid ei ole strateegiline objekt kuna sinna saavad venkude kopterid maanduda ja varustust maha laadida. Nõnda on vist võimalik päris ruttu endale keset linna tugipunkt saada.

[Juhani Putkinen]

Olles absoluutne debiilik õhudessandi koha pealt: Kas näiteks linna keskel olevad staadionid ei ole strateegiline objekt kuna sinna saavad venkude kopterid maanduda ja varustust maha laadida. Nõnda on vist võimalik päris ruttu endale keset linna tugipunkt saada.

Kui on vähegi lahinguvalmidust olemas, nii kopterid ja selline suhteliselt väike õhudessant on väga haavatavad.

Pigem püüavad hoivata Tallinna lennujaama. Kas või paluvad suurele lennukile luba hädamaandumiseks, jne.

Aga dessantvägi vajab kiiresti toetust või hävitatakse ära. Seega võib-olla teevad korraga meredessanti Tallinna sadamasse.

[Error404]

Olles absoluutne debiilik õhudessandi koha pealt: Kas näiteks linna keskel olevad staadionid ei ole strateegiline objekt kuna sinna saavad venkude kopterid maanduda ja varustust maha laadida. Nõnda on vist võimalik päris ruttu endale keset linna tugipunkt saada.

Kui on vähegi lahinguvalmidust olemas, nii kopterid ja selline suhteliselt väike õhudessant on väga haavatavad.

Pigem püüavad hoivata Tallinna lennujaama. Kas või paluvad suurele lennukile luba hädamaandumiseks, jne.

Aga dessantvägi vajab kiiresti toetust või hävitatakse ära. Seega võib-olla teevad korraga meredessanti Tallinna sadamasse.

arvan et tallinna peale nad ei murraks, pigem tehakse kiire narva ja sillamäe hõivamine - seejärel mängitakse 5 kolonni peale kes alustab spontaanset rahvaülestõuse ja asuvad nö vabastajaid abistama. tekib kaos ida eestis - jõhvis paiknev üksus lõigatakse ära ja ilmselt hävib lähemeate tundidega, samal ajal antakse õhulöök tapal paiknevate üksuste pihta, narvast alustab tallinna poole teed motokolonnid. hiljem põhiüksused hävitatud - jõhvi-tapa tehakse tallinna õhudessant rinde joonelt, meredessant ilmselt ka sest merd ei kaitse keegi meil - eesti merevägi ka kõige parema tahtmise juures ei saa vastupanu osutada sest pole merelahingutehnikat - miinilaevad ei ole lahingutehnika!t
Tallinna kohest hõivamist ei usu ma sp et transpordi lennukeid saab alla tulistada ka zu-23 ja dessantnike saab samaga õhust ka kostitada. suht sitt kui need akkavad sul langevarju vahele head paremat pakkuma. aga see on minu arvamus jällegi...

[Juhani Putkinen]

Soome keelt valdavatele võib pakkuda huvi üks minu poolt ammu kirjutatud võimalik stsenaarium Soome kallale tungimisest:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... uminen.htm

[Yamamoto]

arvan et tallinna peale nad ei murraks, pigem tehakse kiire narva ja sillamäe hõivamine - seejärel mängitakse 5 kolonni peale kes alustab spontaanset rahvaülestõuse ja asuvad nö vabastajaid abistama. tekib kaos ida eestis - jõhvis paiknev üksus lõigatakse ära ja ilmselt hävib lähemeate tundidega, samal ajal antakse õhulöök tapal paiknevate üksuste pihta, narvast alustab tallinna poole teed motokolonnid. hiljem põhiüksused hävitatud - jõhvi-tapa tehakse tallinna õhudessant rinde joonelt, meredessant ilmselt ka sest merd ei kaitse keegi meil - eesti merevägi ka kõige parema tahtmise juures ei saa vastupanu osutada sest pole merelahingutehnikat - miinilaevad ei ole lahingutehnika!t
Tallinna kohest hõivamist ei usu ma sp et transpordi lennukeid saab alla tulistada ka zu-23 ja dessantnike saab samaga õhust ka kostitada. suht sitt kui need akkavad sul langevarju vahele head paremat pakkuma. aga see on minu arvamus jällegi...

Eesti kaitse organiseerimisel tuleks juhinduda 1930ndate kaitsekavast: 1. Jalaväerügement Narvas ja 7. Jalaväerügement Kagu-Eestis tõkestavad vaenlase sissetungi, kuni mujalt Eestist tuuakse kõik üksused rindele, kes hoiavad rinnet 3 päeva mobilisatsiooni lõpuni, ja edasi on juba "lihtne".

[Telc]

arvan et tallinna peale nad ei murraks, pigem tehakse kiire narva ja sillamäe hõivamine - seejärel mängitakse 5 kolonni peale kes alustab spontaanset rahvaülestõuse ja asuvad nö vabastajaid abistama. tekib kaos ida eestis - jõhvis paiknev üksus lõigatakse ära ja ilmselt hävib lähemeate tundidega, samal ajal antakse õhulöök tapal paiknevate üksuste pihta, narvast alustab tallinna poole teed motokolonnid. hiljem põhiüksused hävitatud - jõhvi-tapa tehakse tallinna õhudessant rinde joonelt, meredessant ilmselt ka sest merd ei kaitse keegi meil - eesti merevägi ka kõige parema tahtmise juures ei saa vastupanu osutada sest pole merelahingutehnikat - miinilaevad ei ole lahingutehnika!t
Tallinna kohest hõivamist ei usu ma sp et transpordi lennukeid saab alla tulistada ka zu-23 ja dessantnike saab samaga õhust ka kostitada. suht sitt kui need akkavad sul langevarju vahele head paremat pakkuma. aga see on minu arvamus jällegi...

Õhutdessandi miinimumüksus on pataljon. See visatakse tagalasse tingimusel, et maandumisalas 10 km raadiuses puudub õhutõrje. Lisaks ruutkilomeeter, kus üldse midagi ei ole (küntakse kaartulega üles ntx). Lisaks sellele, peavad maapealsed üksused 24 tunni jooksul dessandini läbi murdma, pikema aja jooksul see dessant hävitatakse.

Unusta ära stsenaarium, et Tallinna linna õhudessant visatakse.

Samas kui puudub õhuseire või dessantlennukid lendavad väga madalalt ning ei karda maapealset õhutõrjet, siis on see dessant õhus 20 sek. Ma ei usu, et näiteks 300m kauguselt suvaline laskur suudaks kõmmutada 5m/sek langevat ja ka horisontaalsuunas liikuvat langevarjurit nii, et pauk ja mees. Ja kui mõni mees lastaksegi õhus maha, siis tuletame meelde, et visatakse vähemalt pataljon korraga.

Ja veelkord - dessanti ei visata otse kontakti, seega ei paku sa langevarjude vahele midagi.

Eesti kaitse organiseerimisel tuleks juhinduda 1930ndate kaitsekavast: 1. Jalaväerügement Narvas ja 7. Jalaväerügement Kagu-Eestis tõkestavad vaenlase sissetungi, kuni mujalt Eestist tuuakse kõik üksused rindele, kes hoiavad rinnet 3 päeva mobilisatsiooni lõpuni, ja edasi on juba "lihtne".

Karta on, et vastane ei ole seda kaitsekava lugenud, ning ei oska seetõttu õigesti sisse tungida

[Juhani Putkinen]

Karta on, et vastane ei ole seda kaitsekava lugenud, ning ei oska seetõttu õigesti sisse tungida

Mina kardan ka.

Pole mingi ime, kui vaenlane teeb meredessanti Kunda sadamasse (Narvast ja Sinimägedest läände). Samuti Mustveesse üle Peipsi. Ongi probleemid Narvas oleval rügemendil.

Pihkva diviis sõidab aga läbi Läti ala ja tungib Valgasse, ning hargneb sealt Tartu ja Viljandi peale.

Ma ei imestaks üldse kui vaenlane teeks veel meredessanti Pärnu.

Oleks Eesti vähesed jõud killustatud ja aenuke tõeline vastupanuviis oleks see minu pakutud Tallinna kaitsmine ning sissisõda ülejäänud Eestis.

[araterI]

Kas see algusots pole mitte ka, et

a) kontrollime/ei kontrolli õhuruumi oma või liitlaste õhuvägedega
b) kontrollime/ei kontrolli õhuruumi oma õhutõrjega (distantsilt neutraalvetest liitlased oleks vajalik punkti a) jaoks )
c) kontrollime/ei kontrolli rannikuperimeetrit. Vähemalt osaliselt. Siin on merepiiri kauguse küsimused ja Soome lahe kontrollimise võimalikkus.

edasi on juba küsimus, et kas ja kui palju on idapiiril kaitserajatisi või loodusolud meie kasuks
ja siis läheks sissisõja kallale. Tallinna kaitse ja sissitaktika on siin arutades juba enesestmõistetavaks muutunud aga päris nii ka nagu "ei tahaks", et Narva, Petseri, Valga jne ning potentsiaalsete dessandikohtade kohta igasugune reageerimistaktika ja ressurss puudub.

[Larry]

aga päris nii ka nagu "ei tahaks", et Narva, Petseri, Valga jne ning potentsiaalsete dessandikohtade kohta igasugune reageerimistaktika ja ressurss puudub.

See on sihuke avalik saladus tegelikult. Teatakse, et op. struktuur on vaid 16000 meest + KL võitlejad. Aga kui see 16000 on hõivatud Suur- Tallinna kaitsmisega ja KL peab sissisõda, siis sisuliselt ju ongi kogu ülejäänud ala vaenlasele loovutatud. Keegi pole veel üritanud näit. tartlastele või viljandlastele selgitada, et sorry rahvas, aga meil ei jätku sõdureid teie kaitsmiseks, katsuge kuidagi ise hakkama saada - kogu op. struktuurist jätkub hädapärast Tallinna kaitseks.

[Juhani Putkinen]

päris nii ka nagu "ei tahaks", et Narva, Petseri, Valga jne ning potentsiaalsete dessandikohtade kohta igasugune reageerimistaktika ja ressurss puudub.

Õige.

Narvas on vaja valmistuda ette Narvajõe silla (sildade) õhkimiseks nupule vajutades;

Vastseliina kandis (Võrust Pihkva suunas) on vaja valmistuda ette viivituslahinguteks;

Misso kandis (Pihkva - Riia tee) vaja ehitada kaitsepositsioone kahe järve vahele ja valmistuda ette viivituslahinguteks, et vaenlane ei jõua väga kiiresti Valga.

Aga nendega Eestit ei kaitse - vaid saa aega natukese mobilisatsiooniks.